Karjäärinõustaja Piret Palusoo: Eesti väiksusest ei saada aru enne, kui siia kohale jõutakse

Lisaks karjäärinõustaja ametile on Piretil ligi 10-aastane rahvusvaheline kogemus personalitöötajana. Ta on tegutsenud nii Gruusias asuva Euroopa Liidu vaatlusmissiooni personalitööga kui ka Euroopa Liidu tsiviilkriisi missioonide mehitamisega Brüsselis. Täna on tema roll nõustada Eestisse saabuvaid välismaa kodanikke, kes soovivad siin tööd leida. Järgnevas intervjuus avab ta lähemalt selle töö erinevaid tahke.

Oled juba kaheksa aastat Töötukassas tegutsenud?

Jah, selle aja jooksul olen nõustanud välisriikide kodanikke, kes on erinevatel põhjustel Eestisse tulnud. Võib öelda, et pilt on mul sellest valdkonnast ees.

Kuidas on selle aja jooksul muutunud pilt keskmisest inimesest, kes tuleb Eestisse tööle?

Inimesed on kindlasti rohkem informeeritud. Tegelikult on nendega juba ette ära tehtud suur töö – selle eest hoolitsevad ka ettevõtted, kes siia spetsialiste värbavad. Teatakse meie IT-edulugu ja muudki, mida Eestist räägitud on. Tänu nendele suurtele tööotsinguportaalidele – CV Keskus, CV Online, Work in Estonia – ollakse tegelikult tööpakkumistega märksa rohkem kursis.

Kas selle kaheksa aasta jooksul on juhtunud midagi eriti üllatavat sinu töö juures?

Tegelikult on mind raske üllatada. Kuid üks kohati imestama panev asi on see, et vaatamata sellele, kui palju infot on võimalik leida, siis ikkagi ei usuta väga, et eestlane tegelikult räägib seda, mida ta mõtleb. Eestlaste otsekohesus kandub edasi ka töökultuuri.

Peab arvestama sellega, et eestlane on valmis kohe hommikul tööle hakkama. Kui koosolek algab, siis on eestlane valmis kohe asjast rääkima. Lisaks sellele on tähtaegadest, kellaaegadest ja kokkulepetest kinnipidamise kultuur Eestis endiselt veel au sees. Neid asju tuleb kindlasti välismaalasele üle korrata, et meie jaoks on need olulised aspektid.

Aga küsingi siin kohe, et kui suurt rolli mängib kultuuriline erinevus tööotsingutel.

Võib eeldada, et eurooplasel on Eestis lihtsam hakkama saada, aga see ei pruugi alati nii olla. Hakkama saavad väga hästi need inimesed, kes on hea suhtlemisoskusega, paindlikud, haritud, ja kes on tegelikult valmis uue kultuurilise ja tööalase kontekstiga kohanduma. Nendel on ka lihtsam siin tööd leida.

Millised on ootamatud probleemid, mis ühel välismaalasest tööotsijal võivad Eesti tööturul tekkida?

Eesti väiksusest ei saada aru, enne kui siia jõutakse. Võin siin tuua näite, et Indiast või Pakistanist tulevad eksperdid, kes on töötanud oma koduriikides suurte keskkonnaprojektidega. Tark ja haritud inimene, kes on juba kõrgel tasemel töötanud, aga tal on siiski suhteliselt raske arusaadavalt selgitada, mida ta on varem teinud. Seda seetõttu, et töö Eestis on tavaliselt mahu poolest totaalselt erinev. Tihtipeale just välisriikide klientidega suheldes läheb palju ressurssi sellele, et kirjeldada, mida nad on varem teinud.

Mis on peamised erinevused kohaliku ja välismaalase nõustamise vahel?

Eestis elav, töötanud ja õppinud inimene kindlasti juba teab just neid erisusi, mis tulenevad töötamis- ja suhtlemiskultuurist. Ma tegelikult püüan kliente harjutada märkama seda, et millal võib tegu olla lihtsalt kommunikatsiooniprobleemiga. Ma väidan, et igasugused tööalased probleemid, mis võivad kahetsusväärselt viia ka vallandamiseni, tulenevad suures osas kommunikatsiooniprobleemidest. Seal mängivadki rolli kultuurilised erinevused.

Lähtudes tänasest Academia üritusest, räägime natuke õpirändest. Mida selline kogemuste vahetamine karjäärinõustajale professionaalse arengu mõttes annab? Oled ise õpirändel käinud?

Ma olen õpirände käigus saanud külastada üht väikeriiki nimega Sloveenia ja see oli tohutult hea kogemus. Õpiränne aitab kindlasti kasvatada professionaalset enesekindlust. Meil on tohutult palju üksteiselt õppida – näiteks milliseid eneseanalüüsimeetodeid kasutada konkreetsete kliendigruppide lõikes, kuidas toimib õpilaste karjäärinõustamine, kuidas karjäärinõustajad eri riikides oma tööga toime tulevad ja palju muud.

Tulenevalt varasemast kogemusest olen pidanud palju mõtlema institutsionaalsele ülesehitusele. Ilmselt seetõttu panin ka tähele, kuidas Sloveenias on karjäärinõustamine kui selline struktureeritud. Mida teevad alustuseks karjäärinõustajad töötuna arvele tulevate inimestega? Mida tehakse järgmises etapis? Milline on nende tegevus õpilastega? Milline on nende tegevus täienduskoolituskeskustes? Sloveenias suur osa karjäärinõustaja tööst toimub täienduskoolituskeskustes, mis Eesti kontekstis oleksid siis kutsehariduskeskused. See mulle meeldis ja ma arvan, et Eestis võiks see samamoodi toimida.

Kas karjäärinõustajal on ka laiem roll selles rahvusvahelises kontekstis?

Karjäärinõustamises on põhiline inimese toetamine, jõustamine ja inspireerimine selleks, et nad oskaksid ja julgeksid iseenda tööelu paremini ja tõhusamalt planeerida. See on kindlasti igal pool oluline. „Elukestev õpe“ ei ole juba ammu enam mingisugune tühi sõnapaar, vaid reaalsus. Mina võin öelda, et Eesti Töötukassa on üks parimaid näiteid elukestva õppimise toetamise organisatsioonidest. Ma ei ole varem oma tööelu jooksul olnud nii palju koolitustega seotud kui praegu. See on väga nauditav. Avalikus teenistuses on olemad need töötajate arendamiseks mõeldud võimalused, millest tuleks kindlasti kinni haarata.

Erasmuse õpirände raames toimuv rahvusvaheline suhtlemine ei ole pelgalt kauge või eraldiseisev projekt. See on karjäärinõustaja elu ja töö oluline ning igapäevane osa ja väärtuslik võimalus, mis ei peaks piirduma vaid ametlike struktuuride või meist kaugel viibivate inimeste tegevusega. Peaksimegi püüdlema selles suunas, et integreerida piiriülene suhtlus oma igapäevasesse rutiini alati, kui selleks avaneb võimalus.

Kui peaksid andma nõu spetsialistile, kes soovib Eesti tööturule siseneda, siis milleks peaks ta kindlasti valmis olema?

Tegelikult tuleks kõik see oluline informatsioon, mis Eesti kohta on kirjutatud, endale selgeks teha ja läbi töötada. Work in Estonia on väga hea allikas selle jaoks. kindlasti võiks ka tööotsinguportaalidega varasemalt tutvuda. Üliõpilastele ma paneks südamele, et kui nad tahavad siduda oma tuleviku Eestiga, et siis tasuks alustada ka eesti keele õpinguid.

Samuti soovitaksin inimesel enne Eestisse kolimist tulla siia reisile talvisel ja pimedal ajal. Suures osas välisriikide kodanikud, kes Eestisse tulevad, on lõunapoolsematest riikidest ja nad tõesti ei kujuta ette, et Eestis on pool aastast külm, märg ja pime.

Ning muidugi tuleks korda teha oma LinkedIni profiil. See on ikkagi professionaalne platvorm, mis on hõlbus nii tööandjatele kui ka töötajatele endale. Ma ikka ütlen klientidele, et LinkedIni profiil töötab meie eest ööpäevaringselt.

Kui suur takistus on eesti keele mitteoskamine tänapäeva Eesti tööturul? Ettevõtted nagu Wise ja Bolt korraldavad oma tööd suuresti inglise keeles. Kas on mingeid konkreetseid sektoreid, kus inglise keel tundub olevat domineerivam?

Nimetasidki ära need kaks põhilist suurt tööandjat, kus on võimalik ainult inglise keelega hakkama saada. Eesti keele mittevaldamine on suur probleem tegelikult. Kuigi Eesti on teinud väga palju selleks, et eesti keelt õpetada, siis on olemas neid, kes õpivad ja ka neid, kes seda ei tee mistahes põhjusel. Eesti keel on oluline, et siin karjääriredelil tõusta ja ennast arendada.

Kas olete näinud, et tehisintellekti tulek on kuidagi mõjutanud seda, milliseid oskusi tööandjad otsivad?

Ma ei oska seda konkreetselt hinnata. Küll aga on ehmatavalt vähenenud tööpakkumiste hulk IT-sektoris. Ometigi peetakse seda valdkonda Eesti edulooks ja kõige olulisemaks tööalaseks domeeniks. IT-valdkonnas enam esmatasandi tööpakkumisi väga lihtsalt ei leia.

Lisaks, umbes paar aastat tagasi tööjõuvajaduse analüüsides veel räägiti, et analüütikute järele on meil vajadus. Täna me seda tööpakkumistes väga palju ei näe.

Mida tööandjad saaksid teha, et neid tulevaid talente siin ka hoida. Kas me suudame üldse praegu Eestis nende inimeste potentsiaali tegelikult ära kasutada?

Tegelikult suudetakse ikka. Värbavad organisatsioonid teavad, millised nende palgatud ekspertidest Eestisse koos perega liiguvad. Tavaliselt tehakse suuri jõupingutusi, et ka nende pered saaksid siin integreeruda. Toon ilusa näitena välja Eesti Rahvusvahelise Maja programmi „Re-Invent Yourself“, mis on just nimelt välisekspertide kaasadele mõeldud. Tihti on nende kaasade näol tegemist ekspertidega, kes suudavad oma erialal väärtusliku panuse anda. Näiteks mäletan enda nõustatavate hulgast doktorikraadiga kliente, kes olid paindlikult ja leidsid ühisosad siinsete teadusasutustega.

Lisaks on Töötukassal on ju tegelikult väga oivaline meede, nimelt toetus tööandjale töötajate koolitamiseks. Tööandjate koolitustoetus on suurepärane võimalus arendada töötajate digipädevust, eesti keelt ja ka muid oskusi.