Menüü

Koostööprojektid
üldhariduses
Koostöö-projektid
üldhariduses

Erasmus+ rahvusvahelised koostööprojektid võimaldavad jagada kasulikke töökogemusi ning lahendada haridusvaldkonna probleeme ja püstitatud ülesandeid.

Mis on eesmärgid?

Üldhariduse valdkonna edendamine.

Uuenduslike lahenduste loomine ja kasutuselevõtt üldhariduses.

Koostöö edendamine Euroopa partneritega, üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine.

Millised on prioriteedid?

  • Euroopa Liidu hariduspoliitilistest eesmärkidest tulenevalt jagunevad prioriteedid kaheks: horisontaalsedja valdkondlikud.
  • Toetuse saamiseks peab projekt olema seotud vähemalt ühe horisontaalse prioriteediga või vähemalt ühe valdkondliku prioriteediga.

Horisontaalsed prioriteedid

Kaasamine ja mitmekesisus

Programmiga toetatakse projekte, mille raames edendatakse sotsiaalset kaasatust ja püütakse paremini jõuda vähemate võimalustega isikuteni, sealhulgas puudega ja sisserändaja taustaga inimesed, samuti maapiirkondades ja äärealadel elavad inimesed ning inimesed, kes seisavad silmitsi soolise ebavõrdsuse, sotsiaal-majanduslike raskuste või muud liiki probleemidega, mis põhjustavad diskrimineerimist (soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel). 

Projektid aitavad kõrvaldada takistusi, millega need rühmad programmi pakutavatele võimalustele juurdepääsul kokku puutuvad ning aitavad luua kaasavaid keskkondi, mis edendavad osalejate võrdseid võimalusi, võrdõiguslikkust ja vaimset tervist. 

Keskkond ja kliimamuutuste vastu võitlemine

Programmi eesmärk on suurendada teadlikkust rohepöördest ning keskkonna ja kliimamuutustega seotud probleemidest (ressursside säilitamine, energia tarbimine ja jäätmete vähendamine, süsinikdioksiidi heitkoguste kompenseerimine ning kestlikud toidu- ja transpordivalikud). 

Eelistatakse projekte, mille eesmärk on arendada pädevusi kestlikkusega seotud valdkondades, võtta kasutusele keskkonnasõbralikke meetodeid ja luua tulevikku suunatud õppekavasid, mis on kohandatud üksikisikute vajadustele. 

Digipööre hariduses

Programmiga toetatakse digioskuste arendamistkujunemisjärgus digitehnoloogia ja innovatsiooni ning tehisintellekti sihtpärast kasutamist, mis aitab suurendada institutsioonide ja organisatsioonide suutlikkust ning valmisolekut juhtida tõhusat üleminekut digiõppele. See hõlmab tegevust, mille abil arendatakse digipedagoogikat ja oskusteavet seoses digivahendite kasutamise ning digitaalse õpisisu loomise ja uuendusliku kasutamise ning digitaalse heaoluga.

Lisaks eelistatakse programmis projekte, mille eesmärk on tõkestada desinformatsiooni, edendada digikirjaoskust ning võidelda küberkiusamise vastu. 

Kodanikuaktiivsus ja osalus

Programmiga toetatakse kõikide vanuserühmade kodanikuaktiivsust ja elukestva õppe eetikat, aidatakse arendada sotsiaalset ja kultuuridevahelise suhtlemise pädevust, kriitilist mõtlemist ja meediapädevust ning edendatakse põlvkondadevahelist õiglust ja õppimist.  

Eelistatakse projekte, mis võimaldavad inimestel osaleda demokraatlikus ühiskonnaelus ning ELi ühiste väärtuste, ühtsuse ja mitmekesisuse põhimõtetele keskenduvaid projekte, millel eesmärgiks on Euroopa identiteedi tugevdamine. 

Valdkondlikud prioriteedid

Põhioskuste ja võtmepädevuste arendamine, õpiraskustega toimetulek ja koolist väljalangemise ennetamine

Toetame õppeasutusi, mis arendavad võtmepädevusi ja põhioskusi, rakendavad uuenduslikke õppemeetodeid ning loovad tervikliku, kogu kooli hõlmava lähenemise õpetamisele ja õppimisele, teevad koostööd perede ja sidusrühmadega, tuvastavad varakult riskirühmade õpilased, pakuvad ennetavat tuge ning tagavad sujuvad üleminekud haridusastmete vahel koos kvaliteedi seire ja planeerimisega. 

Heaolu toetamine koolis

Toetame õppeasutusi, mis edendavad õpilaste ja õpetajate vaimset ja füüsilist heaolu, loovad positiivse ja turvalise koolikeskkonna, lõimivad sotsiaalse ja emotsionaalse õppe õppekavasse, teevad koostööd tervise- ja sotsiaalhoolekandespetsialistide ning lastevanematega, et ennetada koolivägivalda ja tugevdada kutselisi õpikogukondi. 

Õpetajate, koolijuhtide ja teiste õpetajakutsete esindajate toetamine

Toetame haridustöötajaid kõigis karjäärietappides, edendades õpetajakutse atraktiivsust ja mitmekesisust ning luues õpirändevõimalusi ja uuenduslikke õpetamis- ja hindamismeetodeid, tugevdades õpetajate ja koolijuhtide värbamist, hindamist ja heaolu, pöörates erilist tähelepanu kriitilistele valdkondadele nagu matemaatika ja loodusteadused. 

Huvi suurendamine loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (MATI) ning MATIK-hariduse vastu ja tütarlaste huvi suurendamine MATI-hariduse vastu

Toetame projekte, mis edendavad MATI-õppel põhinevat interdistsiplinaarset õpet, suurendavad tütarlaste huvi loodusteaduste vastu, arendavad uuenduslikke pedagoogika- ja hindamismeetodeid ning loovad partnerlussuhteid koolide, ettevõtjate, kõrgkoolide ja teadusasutuste vahel, et kujundada riiklikke STEM-strateegiaid. 

Kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide väljatöötamine

Toetame projekte, mis rakendavad ELi alushariduse ja lapsehoiu kvaliteediraamistikku, arendavad töötajate põhi- ja täienduskoolitust ning loovad strateegiaid ja tavasid, mis edendavad kõigi, sealhulgas vähemate võimalustega laste osalust alushariduses ja lapsehoius. 

Kvaliteetse ja kaasava alushariduse arendamine

Toetame alushariduse ja lapsehoiu teenuste korraldamisel, juhtimisel ja osutamisel osalevate töötajate esma- ja täienduskoolitust. Toetame strateegiate väljatöötamist ja testimist alushariduse kättesaadavuse suurendamiseks (sh vähemate võimalustega lapsed).

Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide toetamine Ukraina sõjale reageerimisel

Toetame projekte, mis rakendavad ja edendavad kaasavaid pedagoogilisi lähenemisviise Ukraina sõja eest põgenenud õppijate ja haridustöötajate lõimimiseks, keskendudes keeleõppele, kvalifikatsioonide tunnustamisele, psühhosotsiaalsele heaolule ning koostööle Ukraina õppeasutustega. 

Kes saab osaleda?

Projektides saavad osaleda kõik haridusvaldkonnaga seotud organisatsioonid sõltumata omandivormist või liigist: haridusasutused, ettevõtted, kohalikud omavalitsused, kultuuriasutused, mittetulundusühingud, vabaühendused jne.

Projektides saavad osaleda EL-i liikmesriikides ning programmiga liitunud riikides – Liechtensteinis, Norras, Islandil, Türgis, Põhja-Makedoonias ja Serbias – asutatud organisatsioonid. Suuremahulistesse koostööprojektidesse on eriti põhjendatud juhtudel võimalik kaasata asutusi ka programmivälistest kolmandatest riikidest (vaata täpsemalt programmijuhendist).

Taotlusi oodatakse üldhariduse valdkonnaga seotud organisatsioonidelt: näiteks õpetajakoolitusega tegelevad kõrgkoolid ja koolituskeskused, huvikoolid, üldhariduskoolid ja koolieelsed lasteasutused, muuseumid, teaduskeskused, raamatukogud, kutsekoolid, aineliidud ja teised üldharidusega seotud mittetulundusühingud, ettevõtted jne.

Projekte saavad algatada ka kohalikud omavalitsused, kes soovivad kogukonnas parandada üldhariduse kvaliteeti ja suurendada ligipääsu üldharidusele. Soositud on koostöö erinevate haridusvaldkondade vahel.

Milliseid projekte saab teha ja
kui kaua need kestavad?

Projekti kestus oleneb projekti tüübist.

Väikeprojektid

Small-scale Partnerships

 

kestus 6-24 kuud

 

Osaleb vähemalt kaks organisatsiooni kahest erinevast programmis osalevast riigist.

 

Loe lähemalt

Suuremahulised koostööprojektid

Cooperation Partnerships

 

kestus 12-36 kuud

 

Osaleb vähemalt kolm organisatsiooni kolmest erinevast programmis osalevast riigist (EL-i liikmesriigid ja Liechtenstein, Norra, Island, Türgi, Põhja-Makedoonia, Serbia).

 

Loe lähemalt

Milliseid tegevusi saab eesmärkide saavutamiseks teha?

  • Luua koostöövõrgustikke ja jagada häid praktikaid.
  • Korraldada kas silmast-silma või virtuaalseid kohtumisi, et projekti planeerida, ellu viia, tulemusi hinnata, koostada aruandlust või levitada tulemusi. Teha projekti levitamisega seotud põhitegevusi (veebilehed, meediakajastus jne).
  • Siduda haridusvaldkonna arenguid kohaliku ja regionaalse arenguga.
  • Töötada välja, arendada ja rakendada uuenduslikke (digi)lahendusi, koolitusprogramme, (e-)kursusi, (digi)õppevara, õppemeetodeid jm.
  • Arendada õpetajate ja koolitajate teadmisi ja oskusi.
  • Korraldada kogemuste vahetamiseks ja ühiste tulemuste saavutamiseks üritusi, töökohtumisi, töötubasid, koolitusi, õppekäike, uuringuid, küsitlusi, aruandeid jne.
  • Töötada välja sobivaid lahendusi, et kaasata vähemate võimalustega ja diskrimineerimisohus inimesi tulemuslikumalt haridus- ja töömaailma.
  • Luua tunnustamise ja hindamise süsteeme, et anda tagasisidet erinevate õppeviisidega omandatud teadmistele, oskustele ja kompetentsidele.
  • Korraldada projekti tulemuste tutvustamiseks virtuaalseid ja silmast-silma üritusi, seminare, konverentse jms.

Loe lähemalt erinevate tegevuste kohta programmijuhendist.

Rahastamine

  • Taotluse täitmisel ja projekti elluviimisel tuleb järgida rahastusreegleid.
  • Võrreldes eelmise programmiperioodiga on rahastusreeglid põhjalikult muutunud. Senise, peamiselt etteantud ühikuhindadest moodustunud eelarve asemel tuleb kindlasummalise toetuse puhul eelarve ise koostada ning arvutuskäiku taotluses iga tegevuse selgituses näidata.
Väikeprojektide rahastusreeglid Koostööprojektide rahastusreeglid

Kuidas rahvusvahelise
koostöö projekt
ellu viia?

Ettevalmistus

1

Analüüsi oma organisatsiooni või kogukonna vajadusi ning mõtle, milline muutus on vajalik?

2

Korralda küsitlusi või uuringuid probleemi olemasolu ja olemuse teadasaamiseks. Otsi teisi tehtud uuringuid sarnasel teemal koduriigis ja välismaal.

3

Vaata, mida samal teemal on sarnastes projektides tehtud, et vältida kordusi.

4

Mõtle läbi, milliseid oskusi ja teavet on vaja, et soovitud muutus saavutada, ja kaardista lahenduseni jõudmise viisid.

5

Alusta sobivate koostööpartnerite otsimist kodu- ja välismaal ning sõlmi kokkuleppeid.

6

Mõtle läbi tegevused ja partnerite rollid, tegevuste ajakava,  eelarve, korralduslikud küsimused, sh küsi kinnitused sihtgruppidelt, keda soovid kaasata.

7

Tutvu kindlasti projekti tingimuste, rahastusreeglite ning hindamiskriteeriumidega.

8

Vii end kurssi taotlustähtajaga ning hakka projekti kirjutama.

Taotlemine

9

Euroopa Komisjoni veebirakendustesse pääsemiseks tuleb luua konto (juhul kui seda pole varasemast olemas) autentimisteenuse EU login lehel.
NB! Kasuta konto loomisel KINDLASTI e-posti aadressi, teised võimalused Erasmus+ keskkondades ei toimi!

Loe multifaktor-autentimise kohta siit.

10

Uuri, kas Su organisatsioonil ja partneritel on olemas Erasmus+ projektides osalemiseks vajalik OID-kood. Vajadusel registreeri oma organisatsioon.

11

Täida taotluskeskkonnas õige valdkonna taotlusvorm.

12

Esita taotlus õigeks tähtajaks.

Taotlus esitatakse korraga ainult ühele Erasmus+ riiklikule agentuurile. Sisult identseid või liiga sarnaseid taotlusi ei rahastata.

13

Lisa taotlusele deklaratsioon ja mandaadid. Vaata videost, kuidas neid korrektselt vormistada. Kui toetus ületab 60 000 eurot, tuleb koos taotlusega esitada oma varasemate projektide ja taotletavas projektis osalevate organisatsioonide poolt avaldatud asjakohaste väljaannete ülevaade.

Hindamine ja
lepingute sõlmimine

14

Kui taotlus on esitatud, tuleb mõnda aega oodata. Sellel ajal tegeleb taotlusega Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur ning projektitaotlusi hindavad valdkonna eksperdid. Projektidest moodustatakse pingerida.

NB! Kui taotlus ei saa ‘asjakohasuse’ kriteeriumis vähemalt 50% punktidest, ei hinnata ka teisi kriteeriume.

15

Kui projekt saab positiivse rahastusotsuse, sõlmitakse leping ja tehakse ettemakse.

Elluviimine

16

Teavita partnereid ja alustage tegevusi nii, nagu taotluses kavandasite, arvestades ka ekspertide tagasisidet, programmijuhendit ja sõlmitud lepingut.

17

Koordinaatori roll on luua projektist ja reeglitest tervikpilt ning hoida partnerite ja kõikide projektis osalejatega kontakti, kaasata neid otsustesse jms.

18

Igalt projektilt oodatakse tegevuste, tulemuste ja eduloo laialdast avalikustamist ja edastamist võimalikele välistele huvigruppidele. Levitustegevused peaksid toimuma kogu projekti vältel.

Lõpetamine

19

Projekti lõppedes tuleb analüüsida tegevusi ja nende mõju ning esitada lõpparuanne.

20

Tulemused tuleb kanda Erasmus+ projektitulemuste andmebaasi (Project Results Platform).

21

Projekti tulemused peavad olema vabalt kättesaadavad ja kasutatavad ka pärast projekti lõppemist.

Tulevased seminarid ja vebinarid

Vaata kõiki

25.02.2026 Veebiseminar: Nõustamise mõju õpirändele

Nõustaja ressursid kaasava ja kestliku õpirände toetamiseks: Seminar annab sissevaate sellesse, miks õpiränne on õppijate…

Loe edasi

26.02.2026 - 27.02.2026 Koolitus “Projektiõpe koolides”

Rahvusvaheline projektijuhtimine on gümnaasiumiastme õpilastele mõeldud praktiline valikaine. See täiendkoolitus on suunatud neile, kes on huvitatud selle aine õpetamisest ning võimalusel ka õpilastega koos noorteprojektidele rahastuse taotlemisest.

Loe edasi

14.04.2026 - 17.04.2026 Seminar “Quality in Group mobility – eTwinning can help you!”

Registreerimine lõppenud

Loe edasi

22.04.2026 - 24.04.2026 Rahvusvaheline Erasmus+ TCA seminar „Learn green, live green!“

Seminar toob kokku üldharidus- (SE) ja kutseõpetajad (VET) Erasmus+ programmist, et tutvuda ja töötada rohepöörde pädevusraamistikuga GreenComp. Praktiliste töötubade ja kogemusõppe kaudu õpitakse, kuidas lõimidarohepädevusi igapäevasesse õpetamisse ning toetada noorte teadlikku ja kestlikku eluviisi.

Loe edasi

27.04.2026 - 29.04.2026 Konverents “Skills for Future – Schools for Future”

Rahvusvahaline laia haardega konverents kõikidele haridusastmetele ja -asutustele. Oodatud on õpetajad, koolijuhid, tugipersonal ja poliitikakujundajaid….

Loe edasi