Menüü

Koostööprojektid
kutsehariduses
Koostöö-projektid
kutse-hariduses

Kutsehariduse Erasmus+ rahvusvahelised koostööprojektid võimaldavad jagada kasulikke kogemusi ning teha koostööd kutseõppe ajakohastamise ning kutseõppe ja tööturu vajaduste parema ühendamise nimel.

Mis on eesmärgid?

Kutsehariduse valdkonna arendamine.

Koostöö tihendamine Euroopa partneritega, üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine.

Uuenduslike ja konkreetsete lahenduste loomine, nende kohandamine ning kasutuselevõtt kutsehariduses.

Millised on prioriteedid?

  • Euroopa Liidu hariduspoliitika eesmärkide järgi jagunevad prioriteedid kaheks: horisontaalsedja valdkondlikud.
  • Toetuse saamiseks peab projekt olema seotud vähemalt ühe horisontaalse prioriteediga või vähemalt ühe valdkondliku prioriteediga.

Horisontaalsed prioriteedid

Kaasamine ja mitmekesisus

Toetust saav organisatsioon peab austama kõigis oma tegevustes kaasamise ja mitmekesisuse põhimõtet ning tagama, et kõigil osalejatel on õiglased ja võrdsed tingimused.

Programmist toetatakse projekte, mille eesmärk on parandada vähemate võimalustega inimeste, sh puuetega ja sisserändaja taustaga inimeste, maapiirkondades või kaugemates piirkondades elavate inimeste, sotsiaalmajanduslikes raskustes või muul moel diskrimineerimist kogeda võivate inimeste sotsiaalset kaasatust. Projektid aitavad luua laiema kogukonna vajadustele vastavat ja võrdsust edendavat keskkonda.

Keskkond ja kliimamuutuste vastu võitlemine

Programmi eesmärk on tõsta kõikides valdkondades keskkonna ja kliimamuutustega seotud probleemide alast teadlikkust ning edendada roheteemadega seotud pädevusi, hoiakuid, tarbimisharjumusi ja jätkusuutlikku eluviisi.

Digipööre hariduses

Programm toetab haridus- ja koolitusasutuste digipööret. Toetatakse projekte, mille eesmärk on tõhus üleminek digihariduse suunas, digitaalsete oskuste ja pädevuste arendamine ning uuenduslike tehnoloogiate ja lahenduste kasutamine.

Kodanikuaktiivsus ja osalus

Programm toetab nii formaalse kui ka mitteformaalse õppe kaudu kodanikuaktiivsuse, sotsiaalsete oskuste, kriitilise mõtlemise ja meediakirjaoskuse arendamist. Keskendutakse Euroopa Liidu ühiste väärtuste ja ühtsuse, aga ka iga riigi mitmekesisuse, kultuurilise, sotsiaalse ja ajaloolise pärandi mõistmisele.

Valdkondlikud prioriteedid

Kutsehariduse võimaluste ja tööturu vajaduste ühitamine

Toetame õppekavade ja koolitusprogrammide väljatöötamist ja arendamist, mis pakuksid tasakaalustatult kutseoskuste õpet koolis ning töökohapõhiseid praktiseerimisvõimalusi, ning mis on kooskõlas majandustsüklite, tööturu ja -meetodite muutumise ning võtmepädevuste arendamise vajadusega. See prioriteet annab võimaluse kaasajastada kutsestandardeid ja uuendada kutseõppe sisu, nii et see võtaks arvesse rohe- ja digipöörde ning majanduse uuenemisega tekkivaid nõudmisi.

Kutseõppe paindlikkuse ja õppijakesksuse suurendamine

Toetame algatusi, mille eesmärgiks on välja töötada paindlikke ja õppijakeskseid koolitusprogramme, muu hulgas ümberõpet, mis aitaks töötavatel täiskasvanutel edukalt tööturul liikuda. Sellele prioriteedile vastavad projektid panustavad tööturu vajadustega kohanduva täiendkoolituse arendamisse, samuti programmidesse, mis hõlbustavad saavutatud õpiväljundite tunnustamist ja ülekandmist.

Kutsehariduse uuenduste algatamine ja rakendamine

Sellega toetame projekte, mille eesmärgiks on kutseõppe põhjalik uuendamine eesmärgiga kohanduda paremini majanduse ja ühiskonna praeguste ning tulevaste vajadustega. Muudatused võivad lähtuda nii organisatsiooni arendamise kui ka õppeprotsessi uuendamise (uudsete lähenemisviiside, metoodikate juurutamine) vajadustest.

Kutseõppe maine tõstmine ning haridustöötajate professionaalse arengu toetamine

Eelistatud on projektid, mis panustavad kutseõppe maine tõstmisele erinevatel tasanditel. Näiteks võivad projektid keskenduda erinevate haridustasemete parema ühituvuse saavutamisele, avatud ja kaasavate õpikeskkondade arendamisele, kutseõpetajate ametialase arengu edendamisele jms.

Kutsehariduse kvaliteedi tagamine nii esma- kui ka jätkuõppes

Prioriteet keskendub kutseõppe kvaliteedi mõõtmisele ja parendamisele läbi riiklike kvaliteedisüsteemide arendamise. Muu hulgas hõlmab see lõpetanute käekäigu jälgimise süsteemi loomist ja testimist, EQAVET-i rakendamist ja mikrokvalifikatsioonide väljatöötamist.

 

Kutseharidusasutuste rahvusvahelistumise strateegiate loomine ja rakendamine

Eesmärk on toetusmehhanismide ja raamistike loomine kutseõppurite ja -õpetajate õpirände kvaliteedi edendamiseks. Eriti tähtsustatakse kvalifikatsioonide ja õpiväljundite vastastikust automaatset tunnustamist, samuti toetavate teenuste väljatöötamist õppurite õpirände soodustamiseks.

Kes saab osaleda?

Osaleda saavad kõik haridusvaldkonnaga seotud organisatsioonid sõltumata omandivormist või liigist: haridusasutused, ettevõtted, kohalikud omavalitsused, kultuuriasutused, mittetulundusühingud, vabaühendused jne.

Projektides saavad osaleda programmiriikides (EL-i liikmesriigid ning Liechtenstein, Norra, Island, Türgi, Põhja-Makedoonia, Serbia) asutatud organisatsioonid. Suuremahulistesse koostööprojektidesse on võimalik kaasata asutusi ka partnerriikidest (vaata täpsemalt programmijuhendist).

Taotlusi oodatakse kutseõpet pakkuvatelt ning kutsehariduse võimaluste ja tööturu vajaduste ühendamisse panustavatelt organisatsioonidelt, näiteks kutsekoolidelt, koolituskeskustelt, eriala- ja kutseliitudelt, tööandjatelt/ettevõtetelt, mittetulundusühingutelt jne.

Milliseid projekte saab teha ja
kui kaua need kestavad?

Projekti kestus oleneb projekti tüübist.

Väikeprojektid

Small-scale Partnerships

 

kestus 6-24 kuud

 

Osaleb vähemalt kaks organisatsiooni kahest erinevast programmiriigist.

 

Loe lähemalt

Suuremahulised koostööprojektid

Cooperation Partnerships

 

kestus 12-36 kuud

 

Osaleb vähemalt kolm organisatsiooni kolmest erinevast riigist, projekti saab juhtida vaid programmiriigi organisatsioon.

 

Loe lähemalt

Kevadisse taotlusvooru esitatav projekt peab algama 1. novembri 2021  ja 28. veebruari 2022 vahel.
Väikeprojektidele ettenähtud sügisesse taotlusvooru esitatav projekt peab algama 2022. aasta 1. märtsi ja 31. mai vahel.

Mida saab eesmärkide saavutamiseks teha?

  • Luua koostöövõrgustikke ja jagada häid praktikaid.
  • Korraldada koos partneritega kas silmast-silma või virtuaalselt kohtumisi, et projekti planeerida, ellu viia, hinnata tulemusi, koostada aruandlust ja tutvustada tulemusi. Samuti saab teha projekti tutvustamisega seotud põhitegevusi, nt luua veebilehti, korraldada meediasündmusi jne.
  • Siduda haridusvaldkonna arenguid kohaliku ja regionaalse arenguga.
  • Töötada välja ja rakendada uuenduslikke (digi)lahendusi, koolitusprogramme, (e-)kursusi, (digi)õppevara, õppemeetodeid jm.
  • Arendada õpetajate ja koolitajate teadmisi ja oskusi.
  • Korraldada kogemuste vahetamiseks ja tulemuste saavutamiseks üritusi, töökohtumisi, töötubasid, koolitusi, õppekäike, uuringuid, küsitlusi, aruandeid jne.
  • Töötada välja sobivaid lahendusi, et kaasata vähemate võimalustega ja diskrimineerimisohus inimesi tulemuslikumalt haridus- ja töömaailma.
  • Luua tunnustamise ja hindamise süsteeme, et anda tagasisidet erinevate õppeviisidega omandatud teadmistele, oskustele ja kompetentsidele.
  • Korraldada projekti tulemuste tutvustamiseks virtuaalseid ja silmast-silma üritusi, seminare, konverentse jms.

Loe lähemalt erinevate tegevuste kohta programmijuhendist.

Rahastamine

  • Taotluse täitmisel ja projekti elluviimisel tuleb järgida rahastusreegleid.
  • Väikeprojektide ja koostööprojektide toetuse arvestamise põhimõtted on erinevad.
Väikeprojektide rahastusreeglid Koostööprojektide rahastusreeglid Vahemaa kalkulaator

Kuidas rahvusvahelise
koostöö projekti
ellu viia?

Ettevalmistus

1

Analüüsi oma organisatsiooni või kogukonna vajadusi ning mõtle, milline muutus on vajalik?

2

Korralda küsitlusi või uuringuid probleemi olemasolu ja olemuse teadasaamiseks. Otsi teisi sarnaseid uuringuid koduriigis ja välismaal.

3

Vaata, mida samal teemal on sarnastes projektides tehtud, et vältida kordusi.

4

Mõtle läbi, milliseid oskusi ja teavet on vaja, et soovitud muutus saavutada, ja kaardista lahenduseni jõudmise viisid.

5

Alusta sobivate koostööpartnerite otsimist kodu- ja välismaal ning sõlmi kokkuleppeid.

6

Mõtle läbi tegevused ja partnerite rollid, tegevuste ajakava,  eelarve, korralduslikud küsimused, sh küsi kinnitused sihtgruppidelt, keda soovid kaasata.

7

Tutvu kindlasti projekti tingimuste, rahastusreeglite ning hindamiskriteeriumidega.

8

Vii end kurssi taotlustähtajaga ning hakka projekti kirjutama.

Taotlemine

9

Euroopa Komisjoni veebirakendustesse pääsemiseks tuleb luua konto (juhul kui seda pole varasemast olemas) autentimisteenuse EU login lehel.

10

Uuri, kas Sinu organisatsioonil ja partneritel on Erasmus+ projektides osalemiseks vajalik OID-kood. Vajaduse korral registreeri oma organisatsioon.

11

Täida taotluskeskkonnas õige valdkonna taotlusvorm.

12

Esita taotlus õigeks tähtajaks.

Taotlus esitatakse korraga ainult ühele Erasmus+ riiklikule agentuurile. Sisult identseid või liiga sarnaseid taotlusi ei rahastata.

Hindamine ja
lepingute sõlmimine

13

Kui taotlus on esitatud, tuleb mõnda aega oodata. Sel ajal tegeleb taotlusega Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur ning projektitaotlusi hindavad valdkonna eksperdid. Projektidest moodustatakse pingerida.

14

Kui projekt saab positiivse rahastusotsuse, sõlmitakse leping ja tehakse ettemakse.

Elluviimine

15

Teavita partnereid ja alustage tegevusi nii nagu taotluses kavandasite, arvestades ka ekspertide tagasisidet, programmijuhendit ja sõlmitud lepingut.

16

Koordinaatori roll on luua projektist ja reeglitest tervikpilt ning hoida partnerite ja kõikide projektis osalejatega kontakti, kaasata neid otsustesse jms.

17

Igalt projektilt oodatakse tegevuste, tulemuste ja eduloo laialdast avalikustamist ja edastamist võimalikele välistele huvigruppidele. Levitustegevused peaksid toimuma kogu projekti ajal.

Lõpetamine

18

Projekti lõppedes tuleb analüüsida tegevusi ja nende mõju ning esitada lõpparuanne.

19

Tulemused tuleb kanda Erasmus+ projektitulemuste andmebaasi (Project Results Platform).

20

Projekti tulemused peavad olema vabalt kättesaadavad ja kasutatavad ka pärast projekti lõppemist.

Tulevased seminarid ja vebinarid

Vaata kõiki

23.08.2021 - 24.08.2021 Kutsehariduse suvekool

Ootame Erasmus+ kutsehariduse õpirändeprojektide projektijuhte suvekooli.

Loe edasi

03.09.2021 - 11.01.2022 e-kursus Multikultuursus,
õpi- ja tööränne

e-kursus annab osalejatele võimaluse mõtestada inimeste õpirännet, töörändega seotud küsimusi ja multikultuursust laiemalt ning saada…

Loe edasi

03.11.2021 - 03.11.2021 Taotlustähtaeg: Erasmus+ väikeprojektid üldhariduses, kutsehariduses ja täiskasvanuhariduses ning noortevaldkonnas, II voor

Erasmus+ väikeprojektide kohta: üldhariduses siit, kutsehariduses siit, täiskasvanuhariduses siit, ning noortevaldkonnas siit.

Loe edasi