Koostööprojektid
kutseharidusesKoostöö-projektid
kutse-hariduses
Kutsehariduse Erasmus+ rahvusvahelised koostööprojektid võimaldavad jagada kasulikke kogemusi ning teha koostööd kutseõppe ajakohastamise ning kutseõppe ja tööturu vajaduste parema ühendamise nimel.
Mis on eesmärgid?
Kutsehariduse valdkonna arendamine.
Koostöö tihendamine Euroopa partneritega, üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine.
Uuenduslike ja konkreetsete lahenduste loomine, nende kohandamine ning kasutuselevõtt kutsehariduses.
Millised on prioriteedid?
- Euroopa Liidu hariduspoliitika eesmärkide järgi jagunevad prioriteedid kaheks: horisontaalsedja valdkondlikud.
- Toetuse saamiseks peab projekt olema seotud vähemalt ühe horisontaalse prioriteediga või vähemalt ühe valdkondliku prioriteediga.
Horisontaalsed prioriteedid
Kaasamine ja mitmekesisus
Programmiga toetatakse projekte, mille raames edendatakse sotsiaalset kaasatust ja püütakse paremini jõuda vähemate võimalustega isikuteni, sealhulgas puudega ja sisserändaja taustaga inimesed, samuti maapiirkondades ja äärealadel elavad inimesed ning inimesed, kes seisavad silmitsi soolise ebavõrdsuse, sotsiaal-majanduslike raskuste või muud liiki probleemidega, mis põhjustavad diskrimineerimist (soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel).
Projektid aitavad kõrvaldada takistusi, millega need rühmad programmi pakutavatele võimalustele juurdepääsul kokku puutuvad ning aitavad luua kaasavaid keskkondi, mis edendavad osalejate võrdseid võimalusi, võrdõiguslikkust ja vaimset tervist.
Keskkond ja kliimamuutuste vastu võitlemine
Programmi eesmärk on suurendada teadlikkust rohepöördest ning keskkonna ja kliimamuutustega seotud probleemidest (ressursside säilitamine, energia tarbimine ja jäätmete vähendamine, süsinikdioksiidi heitkoguste kompenseerimine ning kestlikud toidu- ja transpordivalikud).
Eelistatakse projekte, mille eesmärk on arendada pädevusi kestlikkusega seotud valdkondades, võtta kasutusele keskkonnasõbralikke meetodeid ja luua tulevikku suunatud õppekavasid, mis on kohandatud üksikisikute vajadustele.
Digipööre hariduses
Programmiga toetatakse digioskuste arendamist, kujunemisjärgus digitehnoloogia ja innovatsiooni ning tehisintellekti sihtpärast kasutamist, mis aitab suurendada institutsioonide ja organisatsioonide suutlikkust ning valmisolekut juhtida tõhusat üleminekut digiõppele. See hõlmab tegevust, mille abil arendatakse digipedagoogikat ja oskusteavet seoses digivahendite kasutamise ning digitaalse õpisisu loomise ja uuendusliku kasutamise ning digitaalse heaoluga.
Lisaks eelistatakse programmis projekte, mille eesmärk on tõkestada desinformatsiooni, edendada digikirjaoskust ning võidelda küberkiusamise vastu.
Kodanikuaktiivsus ja osalus
Programmiga toetatakse kõikide vanuserühmade kodanikuaktiivsust ja elukestva õppe eetikat, aidatakse arendada sotsiaalset ja kultuuridevahelise suhtlemise pädevust, kriitilist mõtlemist ja meediapädevust ning edendatakse põlvkondadevahelist õiglust ja õppimist.
Eelistatakse projekte, mis võimaldavad inimestel osaleda demokraatlikus ühiskonnaelus ning ELi ühiste väärtuste, ühtsuse ja mitmekesisuse põhimõtetele keskenduvaid projekte, millel eesmärgiks on Euroopa identiteedi tugevdamine.
Valdkondlikud prioriteedid
Kutsehariduse ja -õppe kohandamine tööturu vajadustega ning tegelemine põhioskuste madala tasemega
Selle prioriteedi all toetatakse selliste kutsehariduse ja -õppe programmide väljatöötamist, kus tegeletakse näiteks järgmiste teemadega: kutseoskused ja võtmepädevused; põhioskuste taseme langus ELis; arvutus-, kirja-, keele- ja digioskuse arendamine; elukestev õpe ja tööalane konkurentsivõime; sotsiaalne kaasatus ja isiklik areng; kutseõppe kohandamine tööturu vajadustele ning tugeva töökohapõhise õppe/praktika komponendi olemasolu või loomine.
Kutsehariduse ja -õppe valdkonnas pakutavate võimaluste paindlikkuse suurendamine
Selle prioriteedi alusel toetatakse algatusi, millega töötatakse välja paindlikud ja õppijakesksed kutsehariduse ja -õppe programmid, mida saab jagada väiksemateks üksusteks ehk mooduliteks. Sellised programmid võimaldavad ka mitteformaalse ja informaalse õppimise käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Selle prioriteedi alla kuuluvad projektid aitavad kaasa ka täiskasvanute kutsealase täiendõppe programmide väljatöötamisele.
Innovatsiooni ja kvaliteedi soodustamine kutsehariduses
Selle prioriteedi alusel toetatakse projekte, mis hõlmavad kutseharidust ja -õpet majandus-, tööstus- ja innovatsioonistrateegiates ning oskuste ökosüsteemides kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil. See hõlmab kutsehariduse ja -õppe arendamist Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kõrgematel tasemetel (5–8), kutsehariduse ja -õppe rolli tugevdamist innovatsiooni ja rakendusuuringute toetamisel ning kutsehariduse ja -õppe pakkujate uut liiki teenuste osutamist. Selle prioriteedi alusel toetatakse ka algatusi, mis keskenduvad kutsehariduse ja -õppe õpetajate/koolitajate kutse atraktiivsemaks muutmisele ja nende pidevale kutsealasele arengule. Samuti toetatakse selle raames projekte, mille eesmärk on veelgi parandada ja kohaldada kvaliteedi tagamise mehhanisme kooskõlas Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistikuga kutsehariduse ja – koolituse valdkonnas (EQAVET).
Kutsehariduse ja -õppe, eelkõige MATI atraktiivsuse suurendamine ning kutsehariduse ja -õppe rahvusvahelistumise edendamine
Selle prioriteedi alusel toetatakse projekte, mille eesmärk on meelitada õppijaid ELi konkurentsivõime ning rohe- ja digipöörde jaoks olulistesse programmidesse, mille lõpetajate järele on tööturul suur nõudlus, ja milles pööratakse erilist tähelepanu sooliste stereotüüpide käsitlemisele kutseõppeprogrammide valikul. Toetatakse ka algatusi, mis keskenduvad kutsehariduse ja -õppe rahvusvahelistumise strateegilisele käsitlusele. Eriti oluliseks peetakse kvalifikatsioonide ja õpiväljundite automaatset vastastikust tunnustamist ning õppijate õpirännet toetavate teenuste väljatöötamist (mis on seotud teabe, motivatsiooni, kutsehariduses ja -õppes osalejate ettevalmistamise, nende kultuuridevahelise teadlikkuse ja kodanikuaktiivsuse suurendamise ning vastuvõtvas riigis ühiskonda lõimumise hõlbustamisega).
Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide toetamine Ukraina sõjale reageerimisel
Selle prioriteedi alusel toetatakse projekte, mille eesmärk on rakendada, jagada ja edendada kaasavaid lähenemisviise, mille sihtrühmad on Ukraina sõja eest põgenenud kutsehariduses ja -õppes osalevad õppijad ja töötajad. Selle prioriteedi alla kuuluvad projektid peaksid tuginema kõrgetele kvaliteedistandarditele, mis on seotud uute tulijate õpi- ja koolituskeskkonda lõimimisega, ning selles valdkonnas olemas olevatele rohketele kogemustele. Need projektid võivad hõlmata muu hulgas keeleõpet, õppijate lõimimist kutseharidusse ja -õppesse, sealhulgas töölõppimise ja praktikakavadesse (võimaluse korral sõja eest põgenenud Ukraina õpetajate ja koolitajate toel), oskuste ja kvalifikatsioonide tunnustamist või tavasid, millega toetatakse sõja eest põgenenud õppijate ja töötajate psühhosotsiaalset heaolu.
Kes saab osaleda?
Osaleda saavad kõik haridusvaldkonnaga seotud organisatsioonid sõltumata omandivormist või liigist: haridusasutused, ettevõtted, kohalikud omavalitsused, kultuuriasutused, mittetulundusühingud, vabaühendused jne.
Projektides saavad osaleda EL-i liikmesriikides ning programmiga liitunud riikides – Liechtensteinis, Norras, Islandil, Türgis, Põhja-Makedoonias ja Serbias – asutatud organisatsioonid. Suuremahulistesse koostööprojektidesse on eriti põhjendatud juhtudel võimalik kaasata asutusi ka programmivälistest kolmandatest riikidest (vaata täpsemalt programmijuhendist).
Taotlusi oodatakse kutseõpet pakkuvatelt ning kutsehariduse võimaluste ja tööturu vajaduste ühendamisse panustavatelt organisatsioonidelt, näiteks kutsekoolidelt, koolituskeskustelt, eriala- ja kutseliitudelt, tööandjatelt/ettevõtetelt, mittetulundusühingutelt jne.
Milliseid projekte saab teha ja
kui kaua need kestavad?
Projekti kestus oleneb projekti tüübist.
Väikeprojektid
Small-scale Partnerships
kestus 6-24 kuud
Osaleb vähemalt kaks organisatsiooni kahest erinevast programmis osalevast riigist.
Suuremahulised koostööprojektid
Cooperation Partnerships
kestus 12-36 kuud
Osaleb vähemalt kolm organisatsiooni kolmest erinevast programmis osalevast riigist (EL-i liikmesriigid ja Liechtenstein, Norra, Island, Türgi, Põhja-Makedoonia, Serbia).
Mida saab eesmärkide saavutamiseks teha?
- Luua koostöövõrgustikke ja jagada häid praktikaid.
- Korraldada koos partneritega kas silmast-silma või virtuaalselt kohtumisi, et projekti planeerida, ellu viia, hinnata tulemusi, koostada aruandlust ja tutvustada tulemusi. Samuti saab teha projekti tutvustamisega seotud põhitegevusi, nt luua veebilehti, korraldada meediasündmusi jne.
- Siduda haridusvaldkonna arenguid kohaliku ja regionaalse arenguga.
- Töötada välja ja rakendada uuenduslikke (digi)lahendusi, koolitusprogramme, (e-)kursusi, (digi)õppevara, õppemeetodeid jm.
- Arendada õpetajate ja koolitajate teadmisi ja oskusi.
- Korraldada kogemuste vahetamiseks ja tulemuste saavutamiseks üritusi, töökohtumisi, töötubasid, koolitusi, õppekäike, uuringuid, küsitlusi, aruandeid jne.
- Töötada välja sobivaid lahendusi, et kaasata vähemate võimalustega ja diskrimineerimisohus inimesi tulemuslikumalt haridus- ja töömaailma.
- Luua tunnustamise ja hindamise süsteeme, et anda tagasisidet erinevate õppeviisidega omandatud teadmistele, oskustele ja kompetentsidele.
- Korraldada projekti tulemuste tutvustamiseks virtuaalseid ja silmast-silma üritusi, seminare, konverentse jms.
Loe lähemalt erinevate tegevuste kohta programmijuhendist.
Väikeprojekt (Small-scale Partnerships)
Väikeprojekt on n-ö esimene samm koostöö alustamiseks Euroopa tasandil.
Koostööd saab arendada näiteks virtuaalsete ja silmast-silma toimuvate projektikohtumiste, koolituste, õppekäikude ja muude vastastikust õppimist toetavate tegevuste abil, mis toimuvad projektis osalevate organisatsioonide asukohariikides.
Põhjendatud juhul võivad tegevused toimuda Euroopa Liidu institutsioonide asukohas.
Soovitus on, et väikeprojekti algatav organisatsioon oleks esmataotleja või partnerite seas oleks vähemalt üks vähemate kogemustega organisatsioon (vaata täpsemalt programmijuhendist põhimõistete sõnastikust/Glossary)
Väikeprojekt peab olema seotud vähemalt ühe horisontaalse ja/või ühe valdkondliku prioriteediga.
Kindlasummaline toetus 30 000 või 60 000 eurot, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi.
Suuremahuline koostööprojekt (Cooperation Partnerships)
Koostööprojektid on mahukamad ning nende eesmärk on parandada osalevate organisatsioonide põhitegevuse kvaliteeti ning töötada välja ja rakendada uuenduslikke lahendusi.
Sellistes projektides vahetatakse kogemusi ja saavutatakse konkreetseid tulemusi, mida koos tutvustatakse.
Tulemusteks on näiteks uued õppemeetodid, õppevara, õppemoodulid, koolituskavad, kursused jne.
Projekti tegevused peavad toimuma projektis osalevate organisatsioonide asukohariikides. Põhjendatud juhul võib tegevusi ellu viia Euroopa Liidu institutsioonide asukohas.
Projekti eesmärkide saavutamiseks kavandatavad tegevused jagatakse loogilisteks tööpakettideks, mida võib olla kuni 5 (koos projektijuhtimise paketiga). Tegevustüüpidele piiranguid ei ole, ent need peavad olema põhjendatud ning lähtuma projekti oodatavatest tulemustest.
Kindlasummaline toetus 120 000, 250 000 või 400 000 eurot, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi.
Koostööprojekt peab olema seotud vähemalt ühe horisontaalse ja/või ühe valdkondliku prioriteediga.
Rahastamine
- Taotluse täitmisel ja projekti elluviimisel tuleb järgida rahastusreegleid.
-
Võrreldes eelmise programmiperioodiga on rahastusreeglid põhjalikult muutunud. Senise, peamiselt etteantud ühikuhindadest moodustunud eelarve asemel tuleb kindlasummalise toetuse puhul eelarve ise koostada ning arvutuskäiku taotluses iga tegevuse selgituses näidata.
Kuidas rahvusvahelise
koostöö projekti
ellu viia?
Ettevalmistus
Analüüsi oma organisatsiooni või kogukonna vajadusi ning mõtle, milline muutus on vajalik?
Korralda küsitlusi või uuringuid probleemi olemasolu ja olemuse teadasaamiseks. Otsi teisi sarnaseid uuringuid koduriigis ja välismaal.
Vaata, mida samal teemal on sarnastes projektides tehtud, et vältida kordusi.
Mõtle läbi, milliseid oskusi ja teavet on vaja, et soovitud muutus saavutada, ja kaardista lahenduseni jõudmise viisid.
Alusta sobivate koostööpartnerite otsimist kodu- ja välismaal ning sõlmi kokkuleppeid.
Mõtle läbi tegevused ja partnerite rollid, tegevuste ajakava, eelarve, korralduslikud küsimused, sh küsi kinnitused sihtgruppidelt, keda soovid kaasata.
Tutvu kindlasti projekti tingimuste, rahastusreeglite ning hindamiskriteeriumidega.
Vii end kurssi taotlustähtajaga ning hakka projekti kirjutama.
Taotlemine
Euroopa Komisjoni veebirakendustesse pääsemiseks tuleb luua konto (juhul kui seda pole varasemast olemas) autentimisteenuse EU login lehel.
NB! Kasuta konto loomisel KINDLASTI e-posti aadressi, teised võimalused Erasmus+ keskkondades ei toimi!
Uuri, kas Sinu organisatsioonil ja partneritel on Erasmus+ projektides osalemiseks vajalik OID-kood. Vajaduse korral registreeri oma organisatsioon.
Esita taotlus õigeks tähtajaks.
Taotlus esitatakse korraga ainult ühele Erasmus+ riiklikule agentuurile. Sisult identseid või liiga sarnaseid taotlusi ei rahastata.
Hindamine ja
lepingute sõlmimine
Kui taotlus on esitatud, tuleb mõnda aega oodata. Sellel ajal tegeleb taotlusega Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur ning projektitaotlusi hindavad valdkonna eksperdid. Projektidest moodustatakse pingerida.
NB! Kui taotlus ei saa ‘asjakohasuse’ kriteeriumis vähemalt 50% punktidest, ei hinnata ka teisi kriteeriume.
Kui projekt saab positiivse rahastusotsuse, sõlmitakse leping ja tehakse ettemakse.
Elluviimine
Teavita partnereid ja alustage tegevusi nii nagu taotluses kavandasite, arvestades ka ekspertide tagasisidet, programmijuhendit ja sõlmitud lepingut.
Koordinaatori roll on luua projektist ja reeglitest tervikpilt ning hoida partnerite ja kõikide projektis osalejatega kontakti, kaasata neid otsustesse jms.
Igalt projektilt oodatakse tegevuste, tulemuste ja eduloo laialdast avalikustamist ja edastamist võimalikele välistele huvigruppidele. Levitustegevused peaksid toimuma kogu projekti ajal.
Lõpetamine
Projekti lõppedes tuleb analüüsida tegevusi ja nende mõju ning esitada lõpparuanne.
Tulemused tuleb kanda Erasmus+ projektitulemuste andmebaasi (Project Results Platform).
Projekti tulemused peavad olema vabalt kättesaadavad ja kasutatavad ka pärast projekti lõppemist.
