Menüü

Õpiränne
üldhariduses

Erasmus+ õpirändes osalemine annab üldhariduses töötavatele inimestele ja õpilastele suurepärase võimaluse enesetäiendamiseks ja õppimiseks rahvusvahelises keskkonnas. Erasmus+ õpirännet saab kasutada oma kooli arengueesmärkide saavutamiseks, parandades nii õppe kvaliteeti.

Mis on eesmärgid?

Õpetamise ja õppimise Euroopa mõõtme tugevdamine.

Euroopa haridusruumi loomisele kaasa aitamine.

Õpetamise ja õppimise kvaliteedi parandamine.

Millest lähtuda Erasmus+ õpirände kavandamisel?

Õpirändeid korraldavad organisatsioonid peavad järgima ühiseid Erasmus+ õpirände kvaliteedistandardeid. Standardid on kehtestatud selleks, et ühelt poolt tagada kõigile osalejatele hea õpirändekogemus ja kindlustada planeeritud õpiväljundite saavutamine, teiselt poolt aidata organisatsioonidel saavutada oma arengueesmärgid.

Millised on Erasmus+ programmi aluspõhimõtted?

Kaasamine ja mitmekesisus

Erasmus+ programmi raames õpirännet korraldav organisatsioon peab austama kõigis oma tegevustes kaasamise ja mitmekesisuse põhimõtet ning peab tagama kõigile õpirändes osalejatele õiglased ja võrdsed tingimused. Võimaluse korral peab toetust saav organisatsioon aktiivselt kaasama õpirändesse vähemate võimalustega osalejaid ja kasutama selleks maksimaalselt programmis ette nähtud rahalisi ja muid vahendeid.

Keskkonnasäästlikkus ja keskkonnaalane vastutus

Toetust saav organisatsioon peab edendama keskkonnasäästlikku ja keskkonna suhtes vastutustundlikku käitumist, eelistama õpirände korraldamisel säästlikke reisimisviise, kasutades selleks maksimaalselt ette nähtud rahalisi vahendeid.

Digiõpe, sh virtuaalne koostöö ja põimitud õpiränne

Toetust saav organisatsioon peab kasutama digitaalseid vahendeid ja õppemeetodeid, et täiendada füüsilist õpirännet ja parandada koostööd partnerorganisatsioonidega. Selleks tuleb võimalikult palju kasutada programmis pakutavaid digitaalseid tööriistu, veebiplatvorme ja muid võimalusi.

Kodanikuaktiivsus ja osalus

Toetatavate õpirändetegevustega tuleks tugevdada kodanikuühiskonna eri valdkondades osalemise oskusi, samuti arendada kultuuridevahelise suhtlemise ja sotsiaalset pädevust, kriitilist mõtlemist ja meediapädevust.

Projektides tuleks pakkuda võimalusi osalemiseks demokraatlikus ja ühiskonnaelus ning kodanikuühiskonnas formaalõppe ja mitteformaalse õppimise kaudu, kui see on võimalik.

Samuti tuleks parandada osalejate arusaamist Euroopa Liidust ja Euroopa ühistest väärtustest, sealhulgas demokraatlike põhimõtete, inimväärikuse ning ühtsuse ja mitmekesisuse põhimõtete austamine, kultuuridevaheline dialoog ning ka Euroopa sotsiaalne, kultuuri- ja ajaloopärand.

Kes saab esitada taotluse?

  • Taotlusi saavad esitada üldhariduskoolid ja lasteaiad või muud üldhariduse valdkonnas rolli omavad organisatsioonid. Täpsem info.
  • Taotluse võib esitada individuaalse organisatsioonina või õpirände konsortsiumina. Konsortsium peab koosnema vähemalt kahest Eestis tegutsevast asutusest ning konsortsiumi koordinaator peab omama Erasmuse õpirände akrediteeringut. Individuaalselt taotlemisel akrediteeringut ei nõuta. Loe lähemalt akrediteeringu taotlemisest.
  • Üksikisikud toetust taotleda ei saa.

Millised on õpirände sihtriigid?

Üldhariduse õpirändeprojektidega on võimalik minna õppima või õpetama kõikidesse Euroopa Liidu liikmes- ja majanduspiirkonna riikidesse ning mõnda kandidaatriiki.

Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Põhja-Makedoonia Vabariik, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Serbia,  Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi, Türgi, Ungari.

Millisteks tegevusteks saab toetust taotleda?

Õppijate rühmaviisiliste ja individuaalsete tegevusvormide erinevus ei põhine mitte reisimise ja majutuse korraldusel, vaid sisulistel tegevustel. Kooliõpilaste rühmaviisilise õpirände puhul peab saatev kool kavandama koostöös vastuvõtva riigi partnerkooliga kahe kooli õpilastest moodustunud ühise õpilasgrupi õppetegevuse. Kooliõpilaste individuaalses õpirändes saavad õpilased osaleda partnerkooli tundides või läbida praktika muus asjaomases organisatsioonis välismaal.

Haridustöötajate õpiränne

 

Töövarjutamine

(2 – 60 päeva)

 

Õpetamine välisriigis

(2 – 365 päeva)

 

Kursustel ja koolitustel osalemine

(2 – 30 päeva)

 

Rohkem infot õpiränduri lehel.

Õpilaste

õpiränne

 

Individuaalne õpiränne

Lühiajaline õpiränne

(10 – 29 päeva)

Pikaajaline õpiränne

(30 – 365 päeva)

 

Rühmaviisiline õpiränne

(2 – 30 päeva, rühmas peab olema vähemalt kaks õpilast)

 

Rohkem infot õpiränduri lehel.

Muud toetavad tegevused

 

Kutsutud väliseksperdid
(2 – 60 päeva)

 

Õpetajapraktikantide vastuvõtmine
(10 – 365 päeva)

 

Ettevalmistavad kohtumised

Kõikide õpirännete korraldamisel on võimalik rakendada põimitud õpirännet (blended mobility).
Eespool nimetatud miinimum- ja maksimumkestust kohaldatakse õpirände füüsilise osa suhtes, millele lisanduvad veel reisipäevad.

Loe lähemalt erinevate tegevusvõimaluste kohta programmijuhendist.

Millised on õpirände projektide tüübid?

Lühiajalised õpirändeprojektid

  • On kõige lihtsam ja kiirem viis Erasmus+ programmis osalemiseks.
  • Eelnev akrediteerimine pole vajalik, aga seatud on mitmed piirangud, näiteks osalejate arv ja projekti kestus.
  • Lühiajalised õpirändeprojektid läbivad kvaliteedihindamise.
  • Vaata lähemalt programmijuhendist lk 119 – 121.

Akrediteeritud asutuste õpirändeprojektid

  • On mõeldud neile üksikasutustele ja konsortsiumitele, kes soovivad korraldada õpirännet süsteemselt ja kel on pikaajalised eesmärgid.
  • Eelnevalt on vajalik läbida akrediteerimise protsess. Loe lähemalt akrediteeringu taotlemisest.
  • Akrediteeritud asutuste õpirändeprojektide korral kvaliteedihindamist ei toimu.
  • Vaata lähemalt programmijuhendist lk 122 – 123.

Eelarve jaotuse põhimõtted akrediteeritud asutustele.

Millised on õpirändeprojekti võimalikud kululiigid?

  • osalemisega seotud korralduslikud kulud
  • kulu sihtriiki ja tagasi sõitmiseks
  • sihtriigis elamise kulud
  • õpirändega seotud kursusetasud
  • vähemate võimalustega osalejate lisatoetus
  • ettevalmistav lähetus
  • keeleõppe toetus (teatud tingimustel)
Vahemaa kalkulaator

Kuidas toimub
õpirändeprojekti
taotlemine?

Ettevalmistus

1

Kui veel pole, loo kasutaja Euroopa Komisjoni veebirakenduste kasutajate autentimisteenuse EU Login lehel. NB! Kasuta konto loomisel KINDLASTI e-posti aadressi, teised võimalused Erasmus+ keskkondades ei toimi!

2

Registreeri oma asutus/kontrolli, kas juba omate OID koodi.

3

Leia taotluskeskkonnast õige taotlusvorm, tutvu küsimustega.

4

Enne taotluse täitma asumist tutvu kindlasti projekti tingimuste, rahastusreeglite ning hindamiskriteeriumitega.

5

Uuri, kas agentuur on korraldamas koolitusi taotlejatele või on võimalik mõne toimunud ürituse salvestust vaadata.

Taotlemine

6

Muuda taotluskeskkond eestikeelseks.

7

Täida taotlus eesti keeles.

8

Esita taotlus õigeks tähtajaks.

Iga asutus saab esitada taotlusvoorus ainult ühe taotluse haridusvaldkonna kohta.

Hindamine

9

Oota, kuni agentuuri töötajad ja valdkonna eksperdid taotlust hindavad.

10

Esmalt tehakse taotlustele tehniline kontroll, võimalik on tehnilisi puudusi kõrvaldada (nt taotlusel puudus nõutud lisa).

11

Sisulisel hindamisel lähtutakse programmijuhendis kirjeldatud hindamiskriteeriumidest.

12

Toetada saab ainult neid projekte, mis koguvad vähemalt 60 punkti 100-st ning igas kategoorias vähemalt 50% suurimast võimalikust punktide arvust.

13

Hindamistulemuste põhjal moodustub taotlustest pingerida.

14

Valikukomisjon teeb pingerea järgi agentuurile ettepaneku, milliseid projekte toetada ja milliseid mitte.

Lepingu sõlmimine

15

Pärast rahastusotsuse kinnitamist teatatakse kõigile taotlejatele otsusest kirjalikult.

16

Positiivse otsuse korral sõlmitakse leping ja taotlejast saab toetusesaaja.

17

Õpirändeprojekti lepingu alusel tehakse ettemakse 80%.

Tulevased seminarid ja vebinarid

Vaata kõiki

14.10.2024 - 19.10.2024 #ErasmusDays festival: leia põnevaid sündmuseid ja lisa kaardile enda oma

Festival #ErasmusDays leiab sel aastal aset 14.-19. oktoobrini. Nende kuue päeva jooksul tähistatakse üle maailma…

Loe edasi

23.10.2024 - 25.10.2024 Kaasamise teemaline kontaktseminar Sloveenias

Selle Erasmus+ seminari peamised eesmärgid on: Kaasamise ja mitmekesisuse parimate praktikate jagamine haridussektoris (horisontaalne prioriteet…

Loe edasi

24.10.2024 Erasmus+ teemaseminar: osalemine demokraatlikus elus ja kodanikuaktiivsus

Ürituse eesmärk on suurendada teadlikkust demokraatia ning kodanikuosaluse prioriteedist laiemalt meie igapäevases (töö)elus kui ka…

Loe edasi

31.10.2024 - 31.10.2024 Erasmus+ orienteerumisseminar: sissejuhatus haridusvaldkonna koostööprojektide maailma

Haridus on pidevas arengus ja ei tähenda seejuures ainult koolis õppimist. Kes leiab, et on…

Loe edasi

06.11.2024 - 08.11.2024 Kontaktseminar: KA220 Cooperation Partnerships: Idea development and exploring partnerships

Kontaktseminarile oodatakse nii kooli- kui kutsehariduse valdkonna esindajaid. Eestil on võimalus saata 7 osalejat. Peamised…

Loe edasi

12.11.2024 - 21.11.2024 Koostööprojektidele suunatud veebikohtumiste sari „Partnerships for Cooperation– how to plan an excellent project for special schools and mainstream schools working with children with special needs?“

Antud veebikohtumiste sari on korraldatud kaasamise horisontaalse prioriteedi raames. Peamine eesmärk on toetada ja aidata…

Loe edasi

03.12.2024 - 05.12.2024 Green practices in Erasmus+ projects

3.-5.12.2024 toimub Tallinnas rahvusvaheline roheteemaline kontaktseminar “Green practices in Erasmus+ projects“, mille peamine eesmärk on…

Loe edasi

03.12.2024 - 05.12.2024 Erasmus+ teemaseminar „Bridging the gap between Education Sector and the Industry“

Selle seminari eesmärk on tegeleda haridussektori ja tööstuse vahelise lõhe vähendamisega. Oodatud on kaasa mõtlejad…

Loe edasi