Kutseõppurite
õpiränneKutse-õppurite
õpiränne
Erasmus+ õpiränne aitab kutset omandada ja toetab kutseõppurite isiklikku arengut. Võimalus minna välismaale praktikale toob rohkem noori kutseõppesse ja suurendab nende hilisemaid karjäärivalikuid.
Miks minna?
Õpiränne on parim viis õppimiseks. 
Õpiränne on elumuutev seiklus. 
Õpiränne on hea ettevalmistus tööeluks. Hea teada
Õpiränded toimuvad välisriigis asuvas ettevõttes, kutseõppeasutuses või muus sobivas organisatsioonis.
Üksikisikud Erasmus+ programmist toetust taotleda ei saa – projekti esitab kool, mille õpilasi või äsjalõpetanuid õpirändele saadetakse.
Kutsehariduse õppijatele tähendab õpiränne praktika tegemist välisriigis.
Praktika tähendab aega, mille praktikant veedab välisriigis saatva ja vastuvõtva asutuse eelneva koostöökokkuleppe alusel kombineeritult õppides ja töötades.
Õpiränne toetab lisaks erialaoskustele õppijat ka võtmepädevuste ja tööelu üldoskuste arendamisel. Loe lähemalt uuringuraportist.
Kui kauaks saab õpirändele minna?
Lühiajaline õpiränne
10 – 89 päeva
Vähemate võimalustega osalejate korral võib õpiränne kesta ka alates kahest päevast, kui see on põhjendatud.
Pikaajaline õpiränne (ErasmusPro)
90 – 365 päeva
Rühmaviisiline õpiränne*
2 – 30 päeva
Osaleb vähemalt kaks õpilast, rühma saadab õpetaja.
Kutsevõistlustel võistlemine
1 – 10 päeva
Lisaks kutsevõistlustel osalevatele õpilastele toetatakse ka neid võistlustel saatvaid juhendajaid.
Kõiki füüsilisi õpirändeid saab kombineerida virtuaalsete tegevustega. Eespool nimetatud õpriände kestused kehtivad vaid õpirände füüsilisele (mitte virtuaalsele) osale, millele lisanduvad veel reisipäevad.
* Antud tegevus ei ole lubatud üleilmses õpirändes.
Kes saavad õpirändele minna?
- Kutseõppe esma- ja jätkuõppe õppekavadel õppijad, sh töökohapõhises õppes osalejad.
- Kutseõppeasutuse äsjalõpetanud ehk kelle õpirändeperiood jääb 12 kuu sisse kooli lõpetamisest. Kui osalejad on pärast lõpetamist läbinud kohustusliku tsiviil- või kaitseväeteenistuse, pikendatakse perioodi teenistuses oldud aja võrra.
Kuhu saab õpirändele minna?
Kutsehariduse õpirändeprojektidega on võimalik minna õppima kõikidesse Euroopa Liidu liikmes- ja majanduspiirkonna riikidesse ning mõnda kandidaatriiki.
Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Põhja-Makedoonia Vabariik, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi, Türgi, Ungari.
Erasmus+ õpirände akrediteeringuga asutustel on lubatud ka üleilmne õpiränne peaaegu kõikidesse maailma riikidesse.
Milliseid kulusid õpirändeprojektist kaetakse?
- Õpirände ettevalmistuse kulud
- Reisikulud sihtriiki ja tagasi sõitmiseks
- Sihtriigis elamisega seotud kulud
- Vähemate võimalustega osalejate kaasamistoetus
- Teatud tingimustel ka osalejaid saatva isiku kulud
- Teatud tingimustel ka keelõppetoetus
Kuidas saab õpirändele minna?
Kutseõppurite õpirännet korraldab kool, kus õppija õpib. Kool taotleb Erasmus+ programmist toetust õpirännete elluviimiseks ja vastutab nii õpirände praktilise korralduse kui ka kvaliteetse sisu eest.
Enne õpirändele siirdumist sõlmib kool õppijaga lepingu, kus on kirjas nii oodatavad õpiväljundid kui ka osalejale eraldatava õpirände toetuse suurus.
“Erasmusega üle ilma ja tagasi” – Märten ja Jaano
Õpirände taskuhäälingu „Erasmusega üleilma ja tagasi“ viimases osas on Indrek Vaheojal külas Tartu Rakendusliku Kolledži (VOCO) õpilased Märten ja Jaano. Noormehed jagavad oma kogemusi sellest, kuidas kutseõpe on avanud neile uksi nii tööturul kui ka rahvusvahelisel areenil, viies nad praktikale nii tuulisele Iirimaale kui ka päikeselisele Tenerifele.
Loe edasi
“Erasmusega üle ilma ja tagasi” – Stassi Šois ja Ruth Andresen
„Erasmusega üle ilma ja tagasi“ kutsehariduse õpirände taskuhäälingus vestleb Indrek Vaheoja kahe tegusa naisega. Haapsalu Kutsehariduskeskuse loodusgiidi eriala õpilane Stassi Šois ja värske lõpetaja Ruth Andresen räägivad, mis tunne on täiskasvanuna uuesti koolipinki istuda ning mida õpiränne giidiõpingutele juurde andis.
Loe edasi
“Erasmusega üle ilma ja tagasi” – Arbo Amanov
“Erasmusega üle ilma ja tagasi” värskes episoodis vestleb Indrek Vaheoja Rakvere Ametikooli vilistlase Arbo Amanoviga. Jutuajamine avab IT-maailma telgitaguseid, räägib elust Hispaania ülikoolilinnas Granadas ning sellest, kuidas kirest vanade mängukonsoolide vastu kasvas välja rahvusvaheline karjäär.
Loe edasi
“Erasmusega üle ilma ja tagasi” – Triinu Edela
“Erasmusega üle ilma ja tagasi” teises episoodis vestleme Järvamaa Kutsehariduskeskuse (alates 01.01.2026 Järvamaa Rakenduslik Kolledž) kolmanda kursuse õpilase Triinu Edelaga. Triinu lugu on inspireeriv näide sellest, kuidas kutseõppur saab ise haarata ohjad, võtta ühendust oma iidoliga ja suunduda tänu Erasmus+ programmile maailma ratsaspordi tippu.
Loe edasi
“Erasmusega üle ilma ja tagasi” – Carlo Antonio Fogelberg
„Erasmusega üle ilma ja tagasi“ taskuhäälingu esimeses osas vestleme 24-aastase koka ja kondiitri Carlo Antonio Fogelbergiga, kes on õppinud nii Pärnumaa kui Kehtna Kutsehariduskeskustes. Carlo õppimisjanu ja sihikindlus on avanud talle võimalusi, millest paljud noored kokad vaid unistavad.
Loe edasi