Koolide arendamiseks loodud Euroopa partnerlusprojektid
Erasmus+ rahvusvahelised koolide arendamiseks loodud Euroopa partnerlusprojektid toetavad strateegilist innovatsiooni ja praktikate jagamist ELi liikmesriikide üldharidusvaldkonnas ning piiriülese koostöö ja liikuvuse edendamist koolide vahel.
Mis on eesmärgid?
parandada Euroopa koostöö kaudu õppimise ja õpetamise kvaliteeti koolides;
tugevdada institutsionaalset suutlikkust ja struktuure, mis on vajalikud õpirände võimaluste laiendamiseks koolihariduses;
edendada innovatsiooni koolihariduse tavades, menetlustes ja poliitikas, rakendades edukate riikidevaheliste projektide tulemusi ja parimaid tavasid ning laiendades nende mõju projekti partnerorganisatsioonidest väljapoole.
Mis erinevused on KA240 ja KA220 meetme vahel?
- KA240 meede on mõeldud kitsamalt vaid üldharidusvaldkonnale, samas kui KA220 on mõeldud neljale haridusvaldkonnale: üld-, kutse-, täiskasvanu- ja kõrgharidusele.
- Kui KA220 koostööprojektide eesmärk on toetada ja arendada innovatsiooni, vahetada parimaid praktikaid, parandada organisatsioonide töö kvaliteeti, siis KA240 eesmärk on süsteemne üldharidusvaldkonna arendus. KA240 puhul oodatakse ulatuslikumat süsteemset ja püsivat mõju üldharidusvaldkonnas, seevastu KA220 puhul ei pea koostööpartnerluse mõju olema tingimata riigi- või süsteemitasandil.
- KA220 koostööpartnerlused toetavad mh nt uuenduslike praktikate arendamist ja katsetamist; õpetamis- ja õpimeetodite vahetust; koolituste, tööriistade ja ressursside loomist; projektipõhiseid ja partnerite vajadustest lähtuvaid lahendusi. KA240 partnerlused peavad kohustuslikult hõlmama aga kahte põhisuunda: õppimise ja õpetamise kvaliteedi parandamist koolides ja suutlikkuse suurendamist piiriüleseks koostööks üldhariduse valdkonnas.
- Kuigi KA240 projektid võiksid sobida ka KA220 alla, siis KA240 projektidelt oodatakse kohustuslikku osalust lisaks koolidele endile ka koolipidajatelt.
- Kui KA220 puhul võib Eestis taotluse esitajaks olla mistahes Eestis asutatud haridusvaldkonnas tegutsev organisatsioon, siis KA240 puhul saavad taotluse esitada vaid kohalikud omavalitsused ja erakoolide pidajad.
- Kui KA220 puhul peab projekt hõlmama vähemalt kolme organisatsiooni kolmest erinevast ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist, siis KA240 puhul võib partnerlus koosneda ka ainult kahe riigi üldharidusvaldkonna asutusest (minimaalselt 6 asutust kokku, 3 kummastki riigist). See tähendab, et partnerlus ei piirdu ühe riigi kontekstis pelgalt ühe asutusega, vaid eeldab riigipõhisemat põhjalikumat koostööd.
- KA220 puhul tohib üks asutus olla seotud kokku kuni 10 taotlusega ühes taotlusvoorus. KA240 puhul tohib üks asutus esitada taotluse vaid ühel korral, ent piiranguid, kui mitmes tohib olla partner, ei ole.
- Kui KA220 puhul eeldatakse projekti lõppemist konkreetse väljundiga (nt õppematerjal vms), siis KA240 projekti eesmärk on pikaajaline, süsteemne ja läbimõeldud mõju.
- Kokkuvõtvalt saab öelda, et KA240 on võrreldes KA220-ga konkreetsema sihiga, mis soovib ellu kutsuda üldharidusvaldkonnas laiahaardelisemaid ja pikema mõjuga muudatusi just süsteemsel tasandil.
Horisontaalsed prioriteedid
Kaasamine ja mitmekesisus
Programmiga toetatakse projekte, mille raames edendatakse sotsiaalset kaasatust ja püütakse paremini jõuda vähemate võimalustega isikuteni, sealhulgas puudega ja sisserändaja taustaga inimesed, samuti maapiirkondades ja äärealadel elavad inimesed ning inimesed, kes seisavad silmitsi soolise ebavõrdsuse, sotsiaal-majanduslike raskuste või muud liiki probleemidega, mis põhjustavad diskrimineerimist (soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel).
Projektid aitavad kõrvaldada takistusi, millega need rühmad programmi pakutavatele võimalustele juurdepääsul kokku puutuvad ning aitavad luua kaasavaid keskkondi, mis edendavad osalejate võrdseid võimalusi, võrdõiguslikkust ja vaimset tervist.
Keskkond ja kliimamuutuste vastu võitlemine
Programmi eesmärk on suurendada teadlikkust rohepöördest ning keskkonna ja kliimamuutustega seotud probleemidest (ressursside säilitamine, energia tarbimine ja jäätmete vähendamine, süsinikdioksiidi heitkoguste kompenseerimine ning kestlikud toidu- ja transpordivalikud).
Eelistatakse projekte, mille eesmärk on arendada pädevusi kestlikkusega seotud valdkondades, võtta kasutusele keskkonnasõbralikke meetodeid ja luua tulevikku suunatud õppekavasid, mis on kohandatud üksikisikute vajadustele.
Digipööre hariduses
Programmiga toetatakse digioskuste arendamist, kujunemisjärgus digitehnoloogia ja innovatsiooni ning tehisintellekti sihtpärast kasutamist, mis aitab suurendada institutsioonide ja organisatsioonide suutlikkust ning valmisolekut juhtida tõhusat üleminekut digiõppele. See hõlmab tegevust, mille abil arendatakse digipedagoogikat ja oskusteavet seoses digivahendite kasutamise ning digitaalse õpisisu loomise ja uuendusliku kasutamise ning digitaalse heaoluga.
Lisaks eelistatakse programmis projekte, mille eesmärk on tõkestada desinformatsiooni, edendada digikirjaoskust ning võidelda küberkiusamise vastu.
Kodanikuaktiivsus ja osalus
Programmiga toetatakse kõikide vanuserühmade kodanikuaktiivsust ja elukestva õppe eetikat, aidatakse arendada sotsiaalset ja kultuuridevahelise suhtlemise pädevust, kriitilist mõtlemist ja meediapädevust ning edendatakse põlvkondadevahelist õiglust ja õppimist.
Eelistatakse projekte, mis võimaldavad inimestel osaleda demokraatlikus ühiskonnaelus ning ELi ühiste väärtuste, ühtsuse ja mitmekesisuse põhimõtetele keskenduvaid projekte, millel eesmärgiks on Euroopa identiteedi tugevdamine.
Kes saavad osaleda?
Partnerlus peab koosnema haridusasutuse pidajatest, koolidest ja/või üldharidussüsteemi sidusrühmadest, mis on kirjeldatud kolmes kõlblikkuskriteeriumis, sealjuures:
- projektikoordinaator ehk taotluse esitaja peab olema üldhariduse valdkonnas tegutsev KOV või erakoolipidaja;
- projektikoordinaator peab kaasama partnerina vähemalt kaks kooli Eestist;
- partnerluse loomiseks peab olema vähemalt üks partner haridusasutuse pidaja teisest riigist, kes samuti kaasab oma riigist kaks kooli (st kokku minimaalselt 6 partnerit);
- partnerlusega võivad liituda ka täiendavad haridusasutused ja koolid samast või teistest riikidest, osalejate arvule ülempiiri ei ole;
- kõik projekti tegevused peavad toimuma partnerluses osalevate organisatsioonide riikides.
Osalejad
- Kõik üldhariduskoolid alusharidusest kuni gümnaasiumini ning alusharidus- ja lapsehoiuteenuseid osutavad organisatsioonid.
- Teised koolihariduse võtmeorganisatsioonid, näiteks õpetajate ühendused, koolide töötajatega ja koolijuhtidega seotud ühingud või liidud, lapsevanemate liidud ja pedagoogika instituudid. Vaata kõlblikkuskriteeriume.
- Kõik osalevad organisatsioonid peavad asuma Erasmus+ programmi riikides: Euroopa Liidu 27 liikmesriigis ning Islandil, Liechtensteinis, PõhjaMakedoonias, Norras, Serbias, Türgis.
Milliseid tegevusi võib meetme all ellu viia?
Koolide arendamiseks loodud Euroopa partnerlused koostavad oma töökava, kuhu valivad vähemalt kolm tegevust kahest kategooriast. Mõlemast kategooriast tuleb valida vähemalt üks tegevus ja valikud on järgnevad:
Õppimise ja õpetamise kvaliteedi parandamine koolis:
- uuenduslik õpetamine ja õppimine
- koostööpõhine õpetamine
- vastastikune õppimine ja mentorlus
- õpetajate asendamine ja ressursside haldamine
Suutlikkuse suurendamine piiriüleseks koostööks koolihariduse valdkonnas:
- tugistruktuurid ja eksperditeadmised
- piiriüleste tegevuste süvalaiendamine
- õpirändeakende katsetamine
- suutlikkuse suurendamine koolijuhtide ja -töötajate koolitamise kaudu
- projektitöö tunnustamine
- õpiväljundite tunnustamine
Rahastamine
- 2026. aastal eraldatakse toetus ühele taotlusvooru edukalt läbinud projektile summas 400 000 eurot.
- Projekti algusaeg ning kestvus on kindlaks määratud – tegevus peab algama 01.10.2026 ning vältama 36 kuud, lõppedes 30.09.2029.