Nordplus
programm

Nordplus juuniorprogrammist saab taotleda toetust, et korraldada õpirändeid, viia läbi arendusprojekte, luua uusi või laiendada olemasolevaid koostöövõrgustikke.

Programmi eesmärgid on:

• arendada ja tugevdada koolide omavahelist koostööd;
• parandada hariduse kvaliteeti;
• toetada haridusuuendust ja loovust;
• levitada häid kogemusi;
• toetada kaasava hariduse põhimõtteid;
• tutvustada Põhja- ja Baltimaade keeli ja kultuuri;
• soodustada haridusasutuste ja töömaailma koostööd.

Osalevad asutused: koolieelsed lasteasutused, põhikoolid ja gümnaasiumid, kutseõppeasutused, riiklikult tunnustatud spordi- ja muusikakoolid. Ülejäänud üldharidusmaastikul tegutsevad asutused ja organisatsioonid saavad osaleda partnerina.

Sihtgrupp: õpilased, õpetajad ja teised haridustöötajad.

Mida saab teha?

Õpiränne saab toimuda vähemalt kahe osaleva programmiriigi vahel ning selle liigid on:

• Ettevalmistav lähetus ehk kohtumine partneritega taotluste ettevalmistamiseks, mille kestus on kuni viis päeva koos reisipäevadega. Toetust on võimalik taotleda kuni kahele inimesele ühest partnerriigist (vastuvõtja kulusid ei kaeta). Tegevused võivad toimuda ühe aasta jooksul.
• Õpilasgruppide vahetus, mille kestus on 5 päeva (3 tööpäeva + 2 reisipäeva) – 3 nädalat ja igast partnerkoolist võib osaleda kuni 30 õpilast, kusjuures vahetused võivad toimuda 1 – 2 aasta jooksul.
• Õpetajate vahetus/töövarjutamine/õppelähetused, kestusega viiest päevast (vähemalt 3 tööpäeva) kuni kahe aastani. Tegevused võivad toimuda 1-2 aasta jooksul.
• Õppevisiidid on 2023-2027 programmiperioodi uus tegevus ja taotlusi saab esitada vaid sügisesesse taotlusvooru (tähtaeg 1. oktoober). Õppevisiidid on mõeldud õpetajatele, koolijuhtidele, pedagoogilisele personalile ja KOVide haridusosakondade töötajatele. Õpilased ei ole õppevisiitide sihtrühm. Õppevisiidi kestus on 2-3 tööpäeva, kokku kuni 5 päeva koos reisipäevadega. Eesmärgiks on aidata kaasa haridusasutusetele vajalike uute teadmiste ja kogemuste omandamisele ning tulevikuperspektiivi kujundamisele. Toetust saab taotleda 2-5 osalejale ühest organisatsioonist. Õppevisiidi tegevused tuleb ellu viia kuue kuu jooksul.

Arendusprojektid: koostöö vähemalt kolme erineva programmiriigi kooli/asutuse vahel ühist huvi pakkuval teemal kestusega kuni kaks aastat. Kahel eelarvereal toimub selles tegevuses ühikupõhine rahastamine:

a) projekti juhtimine, ellu viimine ja tulemuste levitamine (koordinaator 3000 eurot ja partner 1000 eurot);

b) rahvusvahelised projektikohtumised.

Võrgustikud: võrgustiku loomine, olemasoleva võrgustiku koostöö arendamine või võrgustiku laiendamine vähemalt kolme erineva programmiriigi kooli/asutuse vahel kestusega kuni kaks aastat.

Lisainfo: Nordplus juuniorprogrammi ametlik kodulehekülg

Kontakt Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuris: Maris Luhamets, maris.luhamets@harno.ee  

Programmist saab taotleda toetust üliõpilaste ja õppejõudude õpirändeks, koostöövõrgustike loomiseks ja arendamiseks ning muude projektitegevuste jaoks.

Programmi eesmärgid on:

• luua osalevate riikide kõrgkoolide vahelisi võrgustikke kogemuste vahetamiseks, levitamiseks ja uuenduslike lahenduste loomiseks;
• aidata kaasa kõrgkoolide ning teiste kõrgharidusega seotud asutuste koostööle;
• soodustada kõrgharidusasutuste ja tööturu koostööd;
• tagada nii üliõpilaste kui ka õppejõudude kõrge tase.

Mida saab teha?

Õpiränne saab toimuda vähemalt kahe osaleva programmiriigi vahel ning selle liigid on:

• üliõpilaste õpiränne õppima või praktikale (sh ka äsjalõpetanu praktika) (3 – 12 kuud),
• üliõpilaste lühiajaline õpiränne (1 – 2 kuud),
• ekspressmobiilsus (5 tööpäeva –  alla 1 kuu),
• õppejõudude õpiränne, mis sisaldab minimaalselt 8 tundi õpetamist/tööd.

Doktorandid ja teadlased ei ole üldjuhul Nordplus kõrgharidusprogrammi õpirändetoetuse sihtrühm, välja arvatud juhul, kui nad õpetavad kursusel.

Pikaajalise üliõpilaste ja õppejõudude õpirände puhul soovitatakse võimalusel kasutada ka teisi rahastusallikaid, näiteks Erasmus+ programmi, et Nordplusi piiratud vahendeid kasutada rohkem lühiajalise õpirände, intensiivkursuste ja arendusprojektide jaoks.

Koostööprojektid toimuvad vähemalt kolme partneri vahel, kes on pärit kolmest erinevast programmiriigist ning selle liigid on:

• intensiivkursused,
• ühisõppekavad,
• kõrghariduse arendusprojektid, sh ühisõppekavade arendamine ja ühsimoodulid.

Võrgustikuprojektid hõlmavad vähemalt kolme partnerit kolmest programmiriigist ja tegevuseks on võrgustike loomine ja arendamine, sh

• administratiivsed kohtumised võrgustike loomiseks ja arendamiseks;
• kohtumised õpirände kavandamiseks,
• kursused või
• uute partnerite kaasamised.

Kõigilt osapooltelt peab olema kinnituskiri (Letter of Intent, vorm taotluskeskkonnas).

Lisainformatsiooni leiad Nordplus kõrgharidusprogrammi ametlikult koduleheküljelt.

Vaata videot Eesti Kunstiakadeemia kogemuse kohta – miks osaleda võrgustikes?

Kontakt Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuris: Kaja Kruusamägi, telefon: 699 6499 e-post: kaja.kruusamagi@harno.ee

Programmi eesmärgid on:

• toetada Põhja- ja Baltimaade koostööd täiskasvanuhariduses;
• parandada täiskasvanuhariduse kvaliteeti;
• viia ellu häid ja uuenduslikke ideid;
• arendada täiskasvanuhariduse valdkonda tervikuna.

Osalevad asutused: asutused, mis tegutsevad täiskasvanuhariduse valdkonnas, näiteks koolituskeskused (rahvaülikoolid, keeltekoolid), haridusasutused (täiskasvanute gümnaasiumid, kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste täiskasvanuõppe osakonnad), kultuuriasutused (muuseumid, raamatukogud, teatrid), vanglad, kohalikud omavalitsused, vabaühendused, liidud, seltsid jms.

Sihtgrupp: täiskasvanute koolitajad; täiskasvanuharidust pakkuvate asutuste juhid ja personal (koolitusjuhid, metoodikud, haridusprogrammide koordinaatorid); täiskasvanud õppijad, kes õpivad mõnes eelpool nimetatud asutuses.

Kuigi Nordplus programm ei sea piiranguid taotleja tegevusvormile, on siiski oluline rõhutada, et projektid peavad olema suunatud täiskasvanutele suunatud haridusele ja õppimisele. Näiteks saab Nordplus täiskasvanuhariduse programmist toetada ümber-, täiend- või töökohapõhisele õppele suunatud tegevusi (CVET), kuid üldkutseharidusele / esialgse kutsehariduse omandamisele suunatud tegevused kuuluvad Nordplus Junior programmi alla.

Mida saab teha?

Õpirändeprojektides ehk õppevisiitidel ja  -lähetustel saavad osaleda vähemalt kaks erinevat asutust kahest erinevast programmiriigist ning selle liigid on:

• ettevalmistav lähetus ehk kohtumine partneritega projektitaotluste ettevalmistamiseks;
• täiskasvanuhariduse valdkonna töötajate vahetus ehk täiskasvanute koolitajate või täiskasvanukoolituse korralduse ja arendusega tegeleva personali osalemine kursusel või õppevisiidil mõnes teises asutuses;
• õppijate vahetus ehk täiskasvanud õppijate õpiränne või praktika.

Õpirändeprojektide maksimaalne kestus on kuni kaks aastat. Ettevalmistavate visiitide puhul on projektiperiood kuni üks aasta.

Koostööprojektides osalevad vähemalt kolm erinevat asutust kolmest erinevast programmiriigist ning selle käigus tegeletakse ühe kindla teemaga, mis on seotud kõikide projektis osalevate osapoolte ühise (ja täiskasvanuharidusega seotud) arenguvajadusega, samuti kohtutakse koostööpartneritega edasiste tegevuste kavandamiseks (projektid võivad kesta kuni 2  aastat). Üks organisatsioon võib ühes taotlusvoorus olla seotud kuni kahe Nordplus täiskasvanuhariduse programmi koostööprojekti taotlusega koordinaatori või partnerina.

Koostööprojektide liigid on:

• temaatiline koostöövõrgustik ehk vähemalt kolme asutuse projekt, mille eesmärk on tugevdada tööalaseid sidemeid, et luua ühist huvi pakkuvate teemadega tegelemiseks koostöövõrgustik;
• arendusprojekt eesmärgiga töötada koostöös välja (või arendada, kohandada) koolituskursuseid, metoodikaid, õppematerjale jms;
• kaardistus- ja analüüsiprojekt eesmärgiga koguda ja analüüsida olemasolevaid teadmisi, andmeid ja praktikaid ning teha tulemused laiemalt kasutatavaks.

Lisainfo: Nordplusi täiskasvanuhariduse programmi ametlik kodulehekülg

Kontakt Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuris: Kristi Stahl-Hobotov, telefon: 5301 9774  ; e-post: kristi.stahl-hobotov@harno.ee  

Programmiga saab taotleda toetust mitmeid valdkondi hõlmavate projektide ning võrgustike loomise jaoks.

Nordplus horisontaalprogramm toetab sektoritevahelisi projekte. Partnerlus peab hõlmama vähemalt kahte sektorit, näiteks koole ja kõrgkoole, haridust ja ettevõtlust, avaliku ja erasektori organisatsioone, vabaühendusi või teisi hariduse ja elukestva õppega seotud organisatsioone.

Üks organisatsioon võib ühes taotlusvoorus olla seotud kuni kahe Nordplus horisontaalprogrammi taotlusega. Ülikoolid ja kõrgkoolid on sellest piirangust vabastatud.

Programmi eesmärgid on:

• toetada erinevaid valdkondi hõlmavaid projekte ja võrgustike loomist;
• toetada uuenduslikke projekte, mis tegelevad uute, eripäraste, laiemate või komplekssemate teemadega;
• toetada projekte ja võrgustikke, mis parandavad osalevate riikide elukestva õppe kvaliteeti ja mis pakuvad selles valdkonnas uuenduslikke lahendusi.

Programm toetab erinevaid valdkondi hõlmavaid projekte ja võrgustikke ning neisse peab olema kaasatud vähemalt kolm asutust erinevatest programmiriikidest ning vähemalt kahelt erinevatelt haridustasandilt. Tegevused võivad olla varasemate Nordplusi programmi toetatud võrgustike või projektide edasiarendused või laiendused, mis katavad erinevaid valdkondi ning analüüsivad, võrdlevad, levitavad ja kasutavad laialdasemalt nende projektide ja võrgustike tulemusi.

Mida saab teha?

• töötoad;
• seminarid kogemuste vahetamiseks;
• konverentsid;
• uuringud, analüüsid ja andmepõhised arendustegevused;
• keeleõppe, õpetamise ja tõlkimise alased uuenduslike materjalide või teiste valdkondade samalaadsete materjalide loomine;
• uuenduslikel õpiplatvormidel põhinevate uute kursuste moodulite loomine;
• tulemuste ja heade kogemuste avaldamine, levitamine ja vahetamine.

Lisainfo: Nordplus horisontaalprogrammi ametlik kodulehekülg

Kontakt Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuris: Anni Korts-Laur, telefon: 5912 8686; e-post: anni.korts-laur@harno.ee

Nordplus keeleprogrammi eesmärk on põhjamaade keelte (taani, soome, islandi, norra, rootsi, fääri, grööni ja saami keele, samuti Põhjamaade viipekeelte ja Põhjamaade ametlike vähemuskeelte) õppe toetamine kõikidel haridustasanditel.

Programm toetab ettevalmistavaid visiite, projekte ja võrgustikke, kus osaleb vähemalt kaks asutust kahest riigist. Nordplus keeleprogramm toetab ka põhjamaade keelte kursuste korraldamist üliõpilastele, õpetajakoolituse tudengitele ning kvalifitseeritud õpetajatele. Põhjamaade keelte kursuse kestus on vähemalt 2 päeva ja kuni 1 kuu. Kursust võib korraldada ka sümpoosioni vormis

Osalevad asutused: põhikoolid, keskkoolid, kõrgkoolid, uuringukeskused, keeltekoolid ja muud keelõppega tegelevad organisatsioonid, ettevõtted, kultuuriinstituudid jms.

Mida saab teha?

• korraldada põhjamaade keelte kursuseid (sihtgrupp: üliõpilased, õpetajakoolituse tudengid, kvalifitseeritud õpetajad);
• korraldada ettevalmistavaid visiite;
• töötada välja metoodikaid ja õppematerjale;
• arendada põhjamaade keeltega seotud õppekavu;
• töötada välja IKT ja keeletehnoloogilisi lahendusi keeleõppes;
• korraldada teavitustööd laiemale elanikkonnale;
• viia läbi uuringud;
• korraldada konverentse, seminare, festivale.

Lisainfo: Nordplus keeleprogrammi ametlik kodulehekülg

Kontakt Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuris: Katrin Rein, telefon: 56 204 395; e-post: katrin.rein@harno.ee