Menüü

Küsimused
ja vastused

Kui Sa ei leia oma küsimusele siit vastust,
võta meiega ühendust e-posti teel: eeagentuur@harno.ee

Kas Erasmus+ programm on mõeldud ainult üliõpilastele?

Ei. Erasmus+ programm on mõeldud kogu haridusvaldkonnale: üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus ja täiskasvanuharidus, samuti noorte valdkonnale ja spordi valdkonnale.

Millised riigid osalevad Erasmus+ programmis?

Erasmus+ programmiriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Põhja-Makedoonia Vabariik, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi, Türgi, Ungari.

Mõned Erasmus+ tegevused võimaldavad osaleda ka üleilmsel õpirändel, mis hõlmab peaaegu kogu maailma, võimalik on kaasata erinevate riikide asutusi projektitegevusse nn piiratud tegevusvõimalustega partnerriikidena.

Mida annab õpirändeprojekt?

Õpirändeprojekt võimaldab haridustöötajatel osaleda välisriigis koolitustel, ise seal õpetada või minna töövarjuks, üliõpilased saavad minna välisõpingutele või -praktikale, ka kutseõppurid saavad teha oma praktika välismaal.

Kooliõpilased saavad õppida välisriigi koolis ning vähemate võimalustega täiskasvanud õppijad saavad välispartneri juures õppida, praktikat või vaatluspraktikat sooritada või vabatahtlikku tööd teha.

Mis on koostööprojekt?

Erasmus+ koostööprojektid annavad võimaluse teha rahvusvahelist koostööd ühist huvi pakkuval teemal üld-, kutse-, täiskasvanu-, kõrghariduse või noorsootöö valdkonnas. Saab jagada kasulikke töökogemusi ning lahendada koos eri haridusvaldkondade probleeme ja püstitatud ülesandeid.

Koostöö peamine eesmärk on üksteiselt õppida ja kogemusi vahetada või siis luua, rakendada või üksteiselt üle võtta uuenduslikke ja vajalikke hariduslahendusi või -tooteid.

Kas üks inimene võib õpirändes mitu korda osaleda?

Jah, võib küll.

Mis on virtuaalne õpiränne?

Virtuaalne õpiränne toimub veebi vahendusel koos välisriigi projektipartneritega, et saavutada kokku lepitud õpiväljundid.

Taotlemine: Oleme esimest korda projekti ette valmistamas. Kuidas käib rahastuse taotlemine?

Selleks tuleb esitada tähtajaks taotlus. Taotlusvormid ja tähtajad on valdkonniti ning projektiliigiti erinevad. Selgita välja, mida täpsemalt teha ja saavutada soovite ning tutvu meie kodulehel erinevate tegevuste kirjeldustega.

Vajaduse korral võta spetsialistiga ühendust, et pidada nõu, millise projektiliigi taotlusega tegemist on.

Taotlemine: Sain e-posti pakkumise osaleda koolituskursusel Maltal. Kas mul on võimalik osalemiseks rahastust taotleda?

Üksikisikud kahjuks Erasmus+ programmist toetust taotleda ei saa. Taotluse esitab alati asutus. Uuri oma asutusest, kas ehk on mõni Erasmus+ projekt juba käimas või on kavas mõni projekt kirjutada.

Alati võib huvitatud töökaaslastest projektimeeskonna moodustada ja ise projekti algatada. Samas tuleb silmas pidada, et asutuse pikema arengukava vajadused ja õpetajate/koolitajate individuaalsed soovid peavad olema kooskõlas.

Taotlemine: Millal on taotlustähtajad?

Taotlustähtajad määratakse igal aastal põhjalikus programmijuhendis. Need leiab meie kodulehelt, kui programmijuhend on avalikustatud.

Taotlustähtajad

Programmijuhend

Taotlemine: Milliseid kululiike rahastatakse?

Rahastusreeglid erinevad projektiliigiti väga palju ning seetõttu sellele küsimusele otseselt vastata ei ole võimalik. Võimalikud kululiigid sõltuvad näiteks projekti pikkusest ja projekti tegevustest.

Vaata programmijuhendist, milliseid tegevusi toetatakse

Taotlemine: Kust leian taotlusvormid?

Taotlemine: Kas taotlus tuleb lisaks elektroonilisele vormile saata kuhugi ka paberkandjal?

Ei tule. Taotlemine toimub ainult elektroonselt.

Taotlemine: Kas asutus võib esitada ühes ja samas taotlusvoorus mitu projektitaotlust?

See sõltub projekti liigist. Asutus võib ühes haridusvaldkonnas samaks tähtajaks esitada ainult ühe õpirändeprojekti taotluse.

Koostööprojektide korral piirangut ei ole ning samas taotlusvoorus võib ka mitu taotlust esitada.

Taotlemine: Kas taotlemiseks on vaja hartat või akrediteeringut?

Harta on eeltingimus, et esitada taotlusi kõrghariduse valdkonnas õpirändeprojektideks ja strateegiliseks koostööks.

Kõigi teiste haridusvaldkondade ja projektiliikide taotluste esitamiseks hartat ega akrediteeringut ei nõuta.

Taotlemine: Mis on OID ja kuidas selle saab?

Selleks, et Erasmus+ programmi taotlus esitada, tuleb esmalt oma organisatsioon registreerida https://webgate.ec.europa.eu/ lehel. Nii saabki organisatsioon endale OID-koodi, mis on vajalik osalemiseks programmi nendes tegevustes, mida viivad ellu Erasmus+ riiklikud agentuurid.

Enne uue OID-koodi taotlemist selgita välja, kas Sinu asutusel on kood juba olemas!

Taotlemine: Millal saan teada, kas projekt saab toetuse?

Tulemustest antakse teada kirjalikult, ühe taotlusvooru ajal toimub see kõigile taotlejatele samal ajal. Vastuse saab taotluse esitamise tähtajast hiljemalt kuue kuu jooksul, kuid enamasti siiski varem.

Positiivse vastuse saanud taotluste andmed avaldatakse programmi kodulehel.

Taotlemine: Millised Eesti asutused on juba toetust saanud?

Eelmise programmiperioodi (2014-2020)

Toetusesaajate nimekiri >> http://haridus.archimedes.ee/tulemused-5

Eelmise programmiperioodi toetusesaajad Eesti kaardil >> https://kaart.archimedes.ee/projektid/

Partnerid: Kuidas leida projektipartnereid?

Projekti võib kaasa kutsuda neid, kellega on varasemalt juba koostööd tehtud, kuid uusi partnereid saab leida Euroopa Komisjoni ametlikest kanalitest, näiteks koolihariduse platvormilt School Education Gateway või täiskasvanuhariduse platvormilt EPALE.

Mõlemast leiab ka koolituskursuste pakkumisi.

Koolid saavad partnereid otsida ja virtuaalset koostööd teha eTwinningu kaudu.

Kutsehariduses leiab partnerpakkumisi ja kasulikku infot Erasmobility platvormilt.

Meie oma kodulehel partneriotsinguid ei vahenda.

Taotlusvormi täitmine: Kes peaks olema projekti kontaktisik?

Projekti kontaktisik on peamine ja esimene kontakt taotluse ja projekti elluviimisega seotud küsimustes. Seega peab ta olema hästi kursis taotluse koostamisega ning projekti igapäevase korraldusega.

Projekti kontaktisikuks on tavapäraselt projekti koordinaator.

Taotlusvormi täitmine: Kas saan vahepeal taotluse teksti salvestada, et hiljem edasi täita või pean kõik korraga ära kirjutama?

Elektrooniline taotlusvorm salvestab sinna sisestatud info automaatselt iga kahe sekundi järel.

Pooleli jäänud taotluse täitmist saab endale sobival ajal jätkata.

Taotlusvormi täitmine: Mida loetakse erivajaduseks?

Erivajadus on füüsiline, vaimne või tervislik seisund, mis ei võimalda projekti tegevustes osaleda ilma täiendava toetuseta.

Erivajadusega osalejate kaasamiseks saab Erasmus+ programmist taotleda lisatoetust.

Taotlusvormi täitmine: Mis on distance calculator? Kuidas see töötab?

Distance calculator ehk vahemaa kalkulaator on tööriist, mille abil leitakse sihtkoha kaugus alguskohast. See on vajalik reisitoetuse arvestamiseks. Mida pikem vahemaa,  seda suurem on reisitoetus.

Taotlusvormi täitmine: Kuidas toimida, kui taotluse esitamisel on tehniline rike?

Tehniliste tõrgete korral tuleb viivitamatult pöörduda oma taotluse valdkonna spetsialisti poole riiklikus agentuuris.

Kui tehnilise tõrke tõttu on jäänud taotlus esitamata, tuleb sellest riiklikku agentuuri teavitada hiljemalt kahe tunni jooksul pärast taotluse esitamise tähtaega.

Taotlusvormi täitmine: Kas taotluse esitamisel on alternatiivseid variante?

Ei ole, taotluse esitamiseks tuleb täita selleks ettenähtud elektrooniline vorm ning see hiljemalt taotluse esitamise tähtajaks ära saata.

Taotlusvormi täitmine: Hilinesime taotluse esitamisega. Kas meie taotlus võetakse arvesse?

Ei, arvesse võetakse ainult need taotlused, mis on esitatud õigeks tähtajaks.

Lepingu sõlmimine: Kui kiiresti sõlmitakse pärast toetuse määramist leping?

Lepingud sõlmitakse üldjuhul esimesel võimalusel pärast toetuse määramist ja enne projektiperioodi algust. Lepingu sõlmimise eeldus on, et lepingu ettevalmistamiseks on vajalikud andmed (projekti info, pangakonto jms) ja täiendavad dokumendid juba edastatud.

Lepingu koos kõigi lisadega allkirjastab esmalt toetuse saaja asutuse seadusejärgne allkirjaõiguslik isik või noortegrupi korral selle eest vastutav isik. Seejärel tuleb leping saata tagasi allkirjastamiseks riiklikule agentuurile.

Lepingu sõlmimine: Millal saame kätte toetussumma?

Maksed, mis riiklik agentuur asutusele toetusena üle kannab, peavad olema projekti lepinguga kokkulepitud pangakontol selgelt eristatavad (soovitatavalt eraldi tavapärastest tehingutest).

Esimene ettemakse kantakse toetusesaajale 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui kõik osapooled on toetuslepingu allkirjastanud.

Täpne maksete jaotus sõltub projekti tegevusvaldkonnast ja -liigist ehk kas tegemist on õpirände- või strateegilise koostöö projektiga.

 

Õpirändeprojektide korral tehakse toetusesaajale üldjuhul kaks toetuse makset: esimene ettemakse (80% toetuse summast) pärast lepingu allkirjastamist ja ülejäänud (kuni 20% summast) pärast lõpparuande heaks kiitmist.

Kui lõpparuandest selgub, et kavandatud tegevused ei toimunud või on toimunud  kavandatust erineval viisil – nii, et projekti tegelikud kulud kujunesid planeeritust väiksemaks –, või ei ole projekti tegevuste/tulemuste kvaliteet piisav, esitatakse toetusesaajale hoopis tagastusnõue ettemaksena saadud summast.

Üliõpilasele: Tahaksin osaleda Erasmuses. Kellega peaksin ühendust võtma, et teada saada oma võimaluste ja sihtkohtade kohta?

Igas Erasmus+ programmiga liitunud kõrgkoolis töötab Erasmuse koordinaator, kes oskab anda täpsemat infot programmis osalemise, partnerkõrgkoolide, partnerettevõtete/organisatsioonide, taotlustähtaegade jms kohta.

Suuremates kõrgkoolides on määratud Erasmuse koordinaatorid ka akadeemilistesse üksustesse. Erasmuse koordinaatorite kontaktandmed leiad tudengi Euroopa-sisese ja üleilmse õpirände lehekülgedelt.

Üliõpilasele: Kui osalesin juba elukestva õppe programmi ajal Erasmuses, siis kas saan ka Erasmus+ programmis osaleda?

Jah, saab, kuid tuleb silmas pidada, et igal kõrgharidusastmel saab õpirändes osaleda kõige rohkem 12 kuud ja selle perioodi hulka arvestatakse ka elukestva õppe programmi jooksul toimunud õpirände kestus.

Näiteks: olid 6 kuud bakalaureuse astmel vahetustudeng – järelikult on sellel astmel kasutada veel 6 kuud kas õpinguteks või välispraktikaks.

Üliõpilasele: Kas välisõpinguid ja -praktikat võib kombineerida?

Jah, võib. Kombineeritud õpirändena saab ühendada õpingud ja praktika.

Sellisel juhul vahendab praktikat vastuvõttev kõrgkool.

Üliõpilasele: Kellega peaksin ühendust võtma, kui ma pole stipendiumit kätte saanud?

Kõrgkool kannab stipendiumi üldjuhul üle 30 päeva jooksul pärast stipendiumilepingu allkirjastamist või hiljemalt õpirände alguspäeval (olenevalt sellest, kumb saabub enne).

Kui stipendium ei ole laekunud, tasub ühendust võtta oma kõrgkooli Erasmus+ koordinaatoriga.

Üliõpilasele: Soovin minna pärast kõrgkooli lõpetamist välispraktikale. Millal pean oma taotluse esitama?

Äsjalõpetanute praktikale tuleb minna 12 kuu jooksul pärast lõpetamist ning taotlus selleks tuleb esitada juba õpingute ajal.

Sport: Kust saan infot spordiprogrammi taotlusvõimaluste kohta?

Erasmus+ spordiprogrammi kohta jagab infot  Spordikoolituse ja -teabe Sihtasutus.

Sport: Millised Eesti asutused on juba spordiprogrammist toetust saanud?

Spordiprogrammist toetust saanud asutuste loetelu leiab Spordikoolituse ja -teabe Sihtasutuse kodulehelt.

Kõikide sporditeemaliste projektide nimekirja leiab Erasmus+ projektide andmebaasist.