Koostööprojektid
täiskasvanuharidusesKoostöö-projektid
täiskasvanu-hariduses
Erasmus+ koostööprojektid võimaldavad jagada kasulikke töökogemusi ning lahendada haridusvaldkonna probleeme ja püstitatud ülesandeid.
Mis on eesmärgid?
Täiskasvanuhariduse valdkonna arendamine.
Koostöö tihendamine Euroopa partneritega, üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine.
Uuenduslike ja konkreetsete lahenduste loomine, nende kohandamine ning kasutuselevõtt täiskasvanuhariduses.
Millised on prioriteedid?
- Euroopa Liidu hariduspoliitika eesmärkide järgi jagunevad prioriteedid kaheks: horisontaalsedja valdkondlikud.
- Toetuse saamiseks peab projekt olema seotud vähemalt ühe horisontaalse prioriteedigavõi vähemalt ühe valdkondliku prioriteediga.
Horisontaalsed prioriteedid
Kaasamine ja mitmekesisus
Programmiga toetatakse projekte, mille raames edendatakse sotsiaalset kaasatust ja püütakse paremini jõuda vähemate võimalustega isikuteni, sealhulgas puudega ja sisserändaja taustaga inimesed, samuti maapiirkondades ja äärealadel elavad inimesed ning inimesed, kes seisavad silmitsi soolise ebavõrdsuse, sotsiaal-majanduslike raskuste või muud liiki probleemidega, mis põhjustavad diskrimineerimist (soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel).
Projektid aitavad kõrvaldada takistusi, millega need rühmad programmi pakutavatele võimalustele juurdepääsul kokku puutuvad ning aitavad luua kaasavaid keskkondi, mis edendavad osalejate võrdseid võimalusi, võrdõiguslikkust ja vaimset tervist.
Keskkond ja kliimamuutuste vastu võitlemine
Programmi eesmärk on suurendada teadlikkust rohepöördest ning keskkonna ja kliimamuutustega seotud probleemidest (ressursside säilitamine, energia tarbimine ja jäätmete vähendamine, süsinikdioksiidi heitkoguste kompenseerimine ning kestlikud toidu- ja transpordivalikud).
Eelistatakse projekte, mille eesmärk on arendada pädevusi kestlikkusega seotud valdkondades, võtta kasutusele keskkonnasõbralikke meetodeid ja luua tulevikku suunatud õppekavasid, mis on kohandatud üksikisikute vajadustele.
Digipööre hariduses
Programmiga toetatakse digioskuste arendamist, kujunemisjärgus digitehnoloogia ja innovatsiooni ning tehisintellekti sihtpärast kasutamist, mis aitab suurendada institutsioonide ja organisatsioonide suutlikkust ning valmisolekut juhtida tõhusat üleminekut digiõppele. See hõlmab tegevust, mille abil arendatakse digipedagoogikat ja oskusteavet seoses digivahendite kasutamise ning digitaalse õpisisu loomise ja uuendusliku kasutamise ning digitaalse heaoluga.
Lisaks eelistatakse programmis projekte, mille eesmärk on tõkestada desinformatsiooni, edendada digikirjaoskust ning võidelda küberkiusamise vastu.
Kodanikuaktiivsus ja osalus
Programmiga toetatakse kõikide vanuserühmade kodanikuaktiivsust ja elukestva õppe eetikat, aidatakse arendada sotsiaalset ja kultuuridevahelise suhtlemise pädevust, kriitilist mõtlemist ja meediapädevust ning edendatakse põlvkondadevahelist õiglust ja õppimist.
Eelistatakse projekte, mis võimaldavad inimestel osaleda demokraatlikus ühiskonnaelus ning ELi ühiste väärtuste, ühtsuse ja mitmekesisuse põhimõtetele keskenduvaid projekte, millel eesmärgiks on Euroopa identiteedi tugevdamine.
Valdkondlikud prioriteedid
Täiskasvanuhariduse kättesaadavuse, kvaliteedi, omandamise ja tunnustamise parandamine
Selle prioriteedi alusel toetatakse atraktiivseid, kvaliteetseid ja paindlikke õppimisvõimalusi, mis on kohandatud kõigi põlvkondade täiskasvanute õpivajadustele. Toetatakse projekte, mis võimestavad täiskasvanuid ja võimaldavad neil osaleda koolitustel, et vähendada oskuste nappust ja tööjõupuudust, sealhulgas projekte, mis põhinevad isiklikel õppekontodel ja tugiraamistikel, samuti projekte, mis tegelevad mikrokvalifikatsioonitunnistustega tõendatud või informaalse ja mitteformaalse õppe käigus omandatud oskuste valideerimisega. Lisaks toetatakse selle prioriteedi raames parema kvaliteedi tagamise mehhanismide väljatöötamist, sealhulgas tulemuslikkust ja õppijate edasijõudmist jälgivate seiremeetodite väljatöötamist ja ülekandmist. Kvaliteetse täiskasvanuõppe toetamiseks eelistatakse projekte, mis parandavad täiskasvanuhariduse valdkonna töötajate pädevusi ja on suunatud individuaalsete õpivajaduste äratundmiseks vajalike oskuste arendamisele, täiskasvanud õppijate varem omandatud teadmiste ja oskuste hindamisele, parematele ja uuenduslikumatele õpetamismeetoditele, samuti täiskasvanuhariduse valdkonna töötajate toetava rolli tugevdamisele õppijate motiveerimisel, juhendamisel ja nõustamisel keerulistes õpiolukordades.
Kohalike õppekeskuste ja uuendusliku õppekeskkonna edendamine
Selle prioriteedi eesmärk on toetada kohalikke õpikeskkondi, edendada sotsiaalset kaasatust, kodanikuosalust ja demokraatiat ning pakkuda kõigile kogukonnaliikmetele atraktiivseid võimalusi elukestvaks ja -põhiseks õppeks (pidev- ja kõikjalõpe), kasutades ära ka digitehnoloogiat ning rakendades meetmeid õppijate teavitamiseks ja kaasamiseks. Näiteks võidakse projektide raames innustada kohalikke õpikeskusi, raamatukogusid, muuseume, vanglaid, kodanikuühiskonda ja laiemat kogukonda (mittetulundusühingud, kohalikud ametiasutused, tervishoiu- ja kultuuriasutused) tegema koostööd, et pakkuda igas vanuses täiskasvanutele võimalusi (ja neid selleks motiveerida) õppida eluks vajalikke oskusi ja võtmepädevusi, mis tagavad vastupanu- ja kohanemisvõime muutuste ja ebakindluse tingimustes.
Täiskasvanute täiend- ja ümberõppe edendamine
Selle prioriteedi eesmärk on edendada uute võimaluste, teadmiste ja oskuste edendamist täiskasvanuhariduses, eelkõige madala põhioskuste tasemega täiskasvanute jaoks. Projektid peaksid aitama täiskasvanud õppijatel parandada oma põhioskusi ja lõpuks omandada kõrgem kvalifikatsioon. Sellega peaks kaasnema täiskasvanute karjäärinõustamise ja -juhendamise ning karjäärijuhtimise oskuste arendamine. Täiskasvanute täiend- ja ümberõppe edendamise üldist eesmärki võivad toetada ka oskuste hindamise parandamine, kohandatud õppepakkumiste väljatöötamine ja tõhusa teavitustegevuse arendamine.
Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide toetamine Ukraina sõjale reageerimisel
Selle prioriteedi alusel toetatakse projekte, mille eesmärk on rakendada, jagada ja edendada kaasavaid pedagoogilisi lähenemisviise ja tööpõhiseid tavasid, mille sihtrühmad on Ukraina sõja eest põgenenud täiskasvanud õppijad ja töötajad. Selle prioriteedi alla kuuluvad projektid peaksid tuginema kõrgetele kvaliteedistandarditele, mis on seotud uute tulijate õpi- ja koolituskeskkonda lõimimisega, ning selles valdkonnas olemas olevatele rohketele kogemustele. Nendes projektides võib pakkuda keeletuge, rakendada teadustegevuse tulemusi ja laiendada teadusuuringuid, korraldada vahetusi Ukraina õppeasutustega, uurida häid tavasid, millega toetatakse sõja eest põgenenud õppijate ja töötajate psühhosotsiaalset heaolu, jne.
Kes saab osaleda?
Osaleda saavad kõik haridusvaldkonnaga seotud organisatsioonid sõltumata omandivormist või liigist: haridusasutused, ettevõtted, kohalikud omavalitsused, kultuuriasutused, mittetulundusühingud, vabaühendused jne.
Projektides saavad osaleda EL-i liikmesriikides ning programmiga liitunud riikides – Liechtensteinis, Norras, Islandil, Türgis, Põhja-Makedoonias ja Serbias – asutatud organisatsioonid. Suuremahulistesse koostööprojektidesse on eriti põhjendatud juhtudel võimalik kaasata asutusi ka programmivälistest kolmandatest riikidest (vaata täpsemalt programmijuhendist).
Taotlusi oodatakse organisatsioonidelt, kus tegeletakse täiskasvanuõppega, näiteks muuseumid, raamatukogud, kultuurimajad, rahvaülikoolid, väikesed ja suured koolituskeskused, täiskasvanute gümnaasiumid, vabaharidust ja mitteformaalset haridust pakkuvad mittetulundusühingud või ettevõtted. Samas on programmi oodatud ka täiskasvanuhariduse vallas teadustööd tegevad ja avatud ülikoolid, uurimiskeskused jne.
Projekte saavad algatada ka kohalikud omavalitsused,
kes soovivad kogukonnas suurendada ligipääsu täiskasvanuharidusele.
Milliseid projekte saab teha ja
kui kaua need kestavad?
Projekti kestus oleneb projekti tüübist.
Väikeprojektid
Small-scale Partnerships
kestus 6-24 kuud
Osaleb vähemalt kaks organisatsiooni kahest erinevast programmis osalevast riigist.
Suuremahulised koostööprojektid
Cooperation Partnerships
kestus 12-36 kuud
Osaleb vähemalt kolm organisatsiooni kolmest erinevast programmis osalevast riigist (EL-i liikmesriigid ja Liechtenstein, Norra, Island, Türgi, Põhja-Makedoonia, Serbia).
Mida saab eesmärkide saavutamiseks teha?
- Luua koostöövõrgustikke ja jagada häid praktikaid.
- Korraldada koos partneritega kas silmast-silma või virtuaalseid kohtumisi, et projekti planeerida, ellu viia, hinnata tulemusi, koostada aruandlust ja tutvustada tulemusi. Samuti saab teha projekti tutvustamisega seotud põhitegevusi, nt luua veebilehti, korraldada meediasündmusi jne.
- Siduda haridusvaldkonna arenguid kohaliku ja regionaalse arenguga.
- Töötada välja, arendada ja rakendada uuenduslikke (digi)lahendusi, koolitusprogramme, (e-)kursusi, (digi)õppevara ja õppemeetodeid.
- Arendada õpetajate ja koolitajate teadmisi ja oskusi.
- Korraldada kogemuste vahetamiseks ning tulemuste saavutamiseks üritusi, töökohtumisi, töötubasid, koolitusi, õppekäike, uuringuid, küsitlusi, aruandeid jne.
- Töötada välja sobivaid lahendusi, et kaasata vähemate võimalustega ja diskrimineerimisohus inimesi tulemuslikumalt haridus- ja töömaailma.
- Luua tunnustamise ja hindamise süsteeme, et anda tagasisidet erinevate õppeviisidega omandatud teadmistele, oskustele ja kompetentsidele.
- Korraldada projekti tulemuste tutvustamiseks virtuaalseid ja silmast-silma üritusi, seminare, konverentse jms.
Loe lähemalt erinevate tegevuste kohta programmijuhendist.
Väikeprojekt (Small-scale Partnerships)
Väikeprojekt on n-ö esimene samm koostöö alustamiseks Euroopa tasandil.
Koostööd saab arendada näiteks virtuaalsete ja silmast-silma toimuvate projektikohtumiste, koolituste, õppekäikude ja muude vastastikust õppimist toetavate tegevuste abil, mis toimuvad projektis osalevate organisatsioonide asukohariikides.
Põhjendatud juhul võivad tegevused toimuda Euroopa Liidu institutsioonide asukohas.
Soovitatav oleks, et väikeprojekti algatav organisatsioon oleks esmataotleja või peaks partnerite seas olema vähemalt üks vähemate kogemustega organisatsioon (vaata täpsemalt programmijuhendist põhimõistete sõnastikust/Glossary)
Väikeprojekt peab olema seotud vähemalt ühe horisontaalse ja/või ühe valdkondliku prioriteediga.
Kindlasummaline toetus 30 000 või 60 000 eurot, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi.
Suuremahuline koostööprojekt (Cooperation Partnerships)
Koostööprojektid on mahukamad ning nende eesmärk on parandada osalevate organisatsioonide põhitegevuse kvaliteeti ning töötada välja ja rakendada uuenduslikke lahendusi.
Sellistes projektides vahetatakse kogemusi ja saavutatakse konkreetseid tulemusi, mida koos tutvustatakse.
Tulemusteks on näiteks uued õppemeetodid, õppevara, õppemoodulid, koolituskavad, kursused jne.
Projekti tegevused peavad toimuma projektis osalevate organisatsioonide asukohariikides. Põhjendatud juhul võib tegevusi ellu viia Euroopa Liidu institutsioonide asukohas.
Projekti eesmärkide saavutamiseks kavandatavad tegevused jagatakse loogilisteks tööpakettideks, mida võib olla kuni 5 (koos projektijuhtimise paketiga). Tegevustüüpidele piiranguid ei ole, ent need peavad olema põhjendatud ning lähtuma projekti oodatavatest tulemustest.
Kindlasummaline toetus 120 000, 250 000 või 400 000 eurot, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi.
Koostööprojekt peab olema seotud vähemalt ühe horisontaalse ja/või ühe valdkondliku prioriteediga.
Rahastamine
- Taotluse täitmisel ja projekti elluviimisel tuleb järgida rahastusreegleid.
-
Võrreldes eelmise programmiperioodiga on rahastusreeglid põhjalikult muutunud. Senise, peamiselt etteantud ühikuhindadest moodustunud eelarve asemel tuleb kindlasummalise toetuse puhul eelarve ise koostada ning arvutuskäiku taotluses iga tegevuse selgituses näidata.
Kuidas rahvusvahelise
koostöö projekti
ellu viia?
Ettevalmistus
Analüüsi oma organisatsiooni või kogukonna vajadusi ning mõtle, milline muutus on vajalik?
Korralda küsitlusi või uuringuid probleemi olemasolu ja olemuse teadasaamiseks. Otsi teisi sarnaseid uuringuid koduriigis ja välismaal.
Mõtle läbi, milliseid oskusi ja teavet on vaja, et soovitud muutus saavutada, ja kaardista lahenduseni jõudmise viisid.
Alusta sobivate koostööpartnerite otsimist kodu- ja välismaal ning sõlmi kokkuleppeid.
Mõtle läbi tegevused ja partnerite rollid, tegevuste ajakava, eelarve, korralduslikud küsimused, sh küsi kinnitused sihtgruppidelt, keda soovid kaasata.
Tutvu kindlasti projekti tingimuste, rahastusreeglite ning hindamiskriteeriumidega.
Vii end kurssi taotlustähtajaga ning hakka projekti kirjutama.
Taotlemine
Euroopa Komisjoni veebirakendustesse pääsemiseks tuleb luua konto (juhul kui seda pole varasemast olemas) autentimisteenuse EU login lehel.
NB! Kasuta konto loomisel KINDLASTI e-posti aadressi, teised võimalused Erasmus+ keskkondades ei toimi!
Uuri, kas Sinu organisatsioonil ja partneritel on Erasmus+ projektides osalemiseks vajalik OID-kood. Vajaduse korral registreeri oma organisatsioon.
Esita taotlus õigeks tähtajaks.
Taotlus esitatakse korraga ainult ühele Erasmus+ riiklikule agentuurile. Sisult identseid või liiga sarnaseid taotlusi ei rahastata.
Hindamine ja
lepingute sõlmimine
Kui taotlus on esitatud, tuleb mõnda aega oodata. Sellel ajal tegeleb taotlusega Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur ning projektitaotlusi hindavad valdkonna eksperdid. Projektidest moodustatakse pingerida.
NB! Kui taotlus ei saa ‘asjakohasuse’ kriteeriumis vähemalt 50% punktidest, ei hinnata ka teisi kriteeriume.
Kui projekt saab positiivse rahastusotsuse, sõlmitakse leping ja tehakse ettemakse.
Elluviimine
Teavita partnereid ja alustage tegevusi nii nagu taotluses kavandasite, arvestades ka ekspertide tagasisidet, programmijuhendit ja sõlmitud lepingut.
Koordinaatori roll on luua projektist ja reeglitest tervikpilt ning hoida partnerite ja kõikide projektis osalejatega kontakti, kaasata neid otsustesse jms.
Igalt projektilt oodatakse tegevuste, tulemuste ja eduloo laialdast avalikustamist ja edastamist võimalikele välistele huvigruppidele. Levitustegevused peaksid toimuma kogu projekti ajal.
Lõpetamine
Projekti lõppedes tuleb analüüsida tegevusi ja nende mõju ning esitada lõpparuanne.
Tulemused tuleb kanda Erasmus+ projektitulemuste andmebaasi (Project Results Platform).
Projekti tulemused peavad olema vabalt kättesaadavad ja kasutatavad ka pärast projekti lõppemist.
