Kui noorteprogrammide keskusel on tavaks korraldada projektikirjutamise laagreid ja „ideepahvakuid“, siis üllatuslikult sai haridusprogrammide keskuse „esimene pääsuke“ teoks alles eelmisel nädalal.
Täispika nimega „Hüppelaud: Euroopa raha kaasamine Erasmus+ kaudu“ kahepäevase koolituse eesmärk oli kokku tuua üld- ja kutsehariduse asutused, kel juba koostööprojekti idee olemas. Koolitajate ja agentuuri toel vormiti ideest kena projektitoorik, mida peaks nüüd veelgi koos partneritega täiustama, et esitada see 2024. aasta taotlusvooru.
Üks, mis sageli tekitab kahtluseid, kas minna õpirändele või mitte, on hirm, et see on majanduslikult liiga keeruline. Et aga võimalikult paljud inimesed saaks õpirändest siiski osa võtta, pakub Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur erinevaid toetusi neile, kelle jaoks õpiränne jääks majandusliku toeta kättesaamatuks. Selleks on võimalik taotleda kahte erinevat toetust või neid mõlemat. Järgnevalt saab lugeda, mis tingimustel kumbagi toetust saab taotleda ning kellele need mõeldud on.
Erasmus+ õpiränne on taas tõusnud esile kui võimalus, mis mitte ainult ei tugevda õpilaste ja õpetajate erialaseid oskusi, vaid muudab ka elu ägedaks, kirjutab Valgamaa õppekorraldusspetsialist Kärt Kuvvas-Mekk. Järgnevalt saab lugeda tema kogemuslugu Malaga õpirändest.
Ida-Harju 9 noorte jalgpallitreenerit olid 29. septembrist 8. oktoobrini töövarjud Islandi jalgpalliklubi Hafnarfjörður noortetreenerite juures.
Rapla keskraamatukogu töötajad käisid möödunud aastal inspiratsiooni kogumas Taani Aarhusi raamatukogudes, aga sel aastal käidi õpirändel Sloveenias Maribori raamatukogudes.
Eile leidis aset koolitus, mis keskendus sellele, kuidas korraldada Erasmus+ tegevusi ja kommunikatsiooni nii, et neist saaks osa võtta ka inimesed, kel esineb tavapärase osalemisega võrreldes takistusi.
Ehkki 10-aastaselt tahtis Sander Raudauk saada loomaarstiks, võitis teda õppima asudes teine aastaid kerinud sügav kirg. Ta õppis Kehtna Kutsehariduskeskuses autotehnikuks. Ja see kirg viis ta oma ala absoluutsesse koorekihti. Ent küsimusele, milline auto ta ise oleks, vastas ta, et jalgratas. Ka kohtumisele ei tulnud ta autoga, vaid hoopis rongiga. Sest nüüd on noormehel uus siht – teha midagi ära selleks, et olemasolevaid ressursse võimalikult hästi kasutada. Arvestades, kui kiiresti jõudis Raudauk automaailmas tippu, võime temalt ilmselt suuri asju oodata ka ringmajanduse vallas.
23. novembril leiab aset kontaktveebiseminar, kuhu on oodatud kutseõppeasutused Erasmus+ programmi riikidest.