Kogemuslugu

Carlo tunnistab, et ei näinud pärast põhikooli lõpetamist gümnaasiumiharidusel mõtet, sest kuiv teooria teda ei paelunud. Ta valis kokanduse eriala praktilisuse tõttu, et omandada oskus, mis oleks kasulik kogu eluks.

Kuigi tema algsed oskused olid köögis „täpselt null“, leidis ta kutsekoolis toetava keskkonna ja õpetajad, kes suhtusid õpilastesse kui sõpradesse. Just kutsekooli kaudu avanes ka võimalus, mis muutis tema karjääri jäädavalt – Erasmuse õpiränne.

Šokk ja maailma tipptasemel „eriüksus“ Belgias

Carlo esimene praktika viis ta 2018. aastal Belgiasse Genti. Seal avanes erakordne võimalus töötada kahe Michelini tärniga pärjatud restoranis. „Sel ajal oli see restoran hinnatud maailmas paremuselt teiseks taimetoidurestoraniks,“ meenutab ta.

„See tundus täiesti absurdne – noor poiss Eestist, kes polnud praktiliselt nugagi käes hoidnud, satub järsku sellisesse kohta,“ räägib Carlo. Ta võrdleb sealset köögitiimi „eriüksusega“, kus tempo oli maksimaalne ja eksimustele ruumi ei jäänud. Hiljem viis Erasmus+ ta veel Hispaaniasse Valenciasse ja Itaaliasse Palermosse.

Erasmus+ kui võimas hüppelaud kutseõppurile

Carlo on veendunud, et ilma välispraktikata ei oleks ta täna seal, kus ta on – Eesti kokkade olümpiameeskonna liige ja köögi juht. „Kui ma ei oleks Erasmus+ õpirändele sattunud, keedaksin ilmselt kuskil Pärnu kohvikus seljankat,“ ütleb ta ausalt.

Õpiränne andis talle:

• Enesekindluse ja visiooni – nähes maailma tippkokkade tööd, tekkis ambitsioon jõuda samale tasemele.
• Hindamatu võrgustiku – kontaktid, eriti Belgiast, kellega ta suhtleb siiani.
• Spetsiifilised oskused – teadmised toorainetest, tehnikatest ja erinevatest toidukultuuridest, mis on muutnud ta nõutud spetsialistiks.