Kaasav ja kestlik õpiränne – kuhu liigub Euroopa?

Karjäärispetsialistid said võimaluse aruteluks, mida kaasavuse ja toevajaduse all mõista ning üheskoos jõuti järeldusteni, et takistused õpirändeks võivad olla väga eriilmelised. Erasmus+ programmid aitavad kasvada ja kõigil olenemata nende taustast. Kindlasti ei ole kõik teadlikud ka võimalustest esitada taotlus lisarahastuseks kaasavateks tugimeetmeteks.

Ettekandes jäi kõlama Kevini sõnum, kes sai abi, et tema vaimse tervise tugi ja teraapia saaks jätkuda ka sihtriigis õpirände ajal.  Erinevate lisatoetuste võimaluse kohta saab küsida oma organisatsiooni projektide koordinaatorilt, kuid oluline on ka see, et karjäärispetsialist oleks teadlik ning oskaks julgustada ka kahtlejaid erinevates projektides osalema.  

Eesti tõi näite ka möödunud aasta kevadel toimunud konverentsist, mille põhifookuses oli kaasavate karjääriteenuste loomine ja spetsialistide teadlikkuse tõstmine erinevatest toevajadustest. Pikemalt saab konverentsi kogemustest lugeda artiklist siit. 

Keskkonnateadlik mõtlemine on osa karjäärinõustamisest

Nina Ahlroos Rootsist tõi fookusesse kestliku õpirände. Ta selgitas, kuidas rohelised valikud ja keskkonnateadlik mõtlemine on osa tänapäevasest karjäärinõustamisest ning kuidas rahvusvahelisi kogemusi saab omandada ka virtuaalselt. Nina rõhutas õpirände käigus arenevaid ülekantavaid oskusi, mis aitavad noortel tulevikus paremini toime tulla.  

Üheks oluliseks sõnumiks oli, et kestlikkus on võimalus elu ja keskkonda tervikuna paremaks muuta. Nina Ahlroos tõi välja, et kestlikkus õpirännetes võib mitmeti väljenduda. Üheks viisiks on keskkonnasõbralikuma transpordi valik – näiteks liikumine rongiga. Samas on vajalik mõtestada rännet tervikuna ning kestlikkust järgida ka majutuse, toitlustuse ja muude valikute juures. Üheks kaasavaks ja kestlikuks valikuks võib olla ka virtuaal – või hübriidränne, mis annab osalemisvõimaluse kodust.

Kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse osana toodi välja ka õpirände mõtestamine ning eel- ja järeltegevused. Õpiränne ei ole ainult reis ning pikaajalise mõju tagab seoste leidmine oskustega ning nende rakendamine. Üheks tõhusaks ja lihtsaks tööriistaks on õpirände kompetentsikaardid.

Näiteid Kiili Gümnaasiumist

Angela Rebas jagas, kuidas ta Kiili Gümnaasiumi karjäärikoordinaatori ja Erasmus+ projektijuhina toetab noori enne ja pärast õpirännet. Ta rääkis, kuidas põimida nõustamisse kestlikkuse teemasid ning kuidas kasutada õpirände kompetentsikaarte. Kaarte kasutas Angela enne õpirännet, et kaardistada õppijate tugevusi.

Angela Rebase tõi olulise nüansina välja, et tema loodud projekt püstitas ise jätkusuutlikkuse teema, nimelt uuriti säästlikku moodi. Samuti oli väga oluline, et õppijaid toetati eeltegevuste- ja kohtumistega virtuaalselt, see lihtsustas kohapeal silmast-silma kiirema kontakti tekkimist, paremat koostööd ning maandas õppijate potentsiaalset ärevust uue olukorra ees.  

Angela tõi näiteid ka oma magistritööst, mis jõudis järelduseni, et karjäärispetsialistid Eestis ei ole liiga teadlikud kliimamuutustest ja selle seosest karjäärinõustamisega. Spetsialistide teadlikkuse tõstmine on vajalik, et neil oleks rohkem julgust neid teemasid ka noortega käsitleda. Üheks võimalusena tõi ta välja erinevate ametite tutvustamise –  ka mitte otseselt keskkonnaga seotud valdkondades on vajalik jätkusuutlikkus.  

Läti kolleegid Ilze Jansone ja Karoline Tellum-Djarraya Norrast tutvustasid võimalusi, mida Euroguidance’i võrgustik pakub karjäärispetsialistide professionaalseks arenguks üle Euroopa, ning jagasid kasulikke rahvusvahelisi allikaid.

Veebiseminari korraldasid Põhja- ja Baltimaade Euroguidance keskused Eestist, Lätist, Norrast ja Rootsist.