12. detsembril lõppes Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri korraldatud kaheosaline seminar “Põimitud õpiränne digipedagoogika kontekstis”. Erasmus+ ja ESK agentuur rääkis Euroopa Komisjoni poolitikaametnik Ivana Vrhovskiga põimitud õpirände olemusest ja olulisusest. Lisaks jagas kogemust VOCO projektide teenistuse juht Andrei Atškasov, kes avas põimitud õpirände praktilist korraldust.
Üritus oli osa Eesti Erasmus+ agentuuri koordineeritud 3-aastasest strateegilisest koostööprojektist (LTA) „Digital Pedagogy in the Age of AI“. Kokku tulid haridusvaldkonna eksperdid üle Euroopa. Koos vaadati otsa põimitud õpirände olulisusele, jagati häid praktikaid ning muuseas arutleti, milline on AI roll haridusvaldkonna tulevikus.
Digipööre on Erasmus+ programmi üks horisontaalsetest prioriteetidest. „See on osa kõigest, mida me teeme. Põimitud õpiränne aitab digipöördele kaasa kahel viisil. Ühest küljest võimaldab see tõsta projektide kvaliteeti, kaasatust ja tulemusi. Teisalt arendab see digipädevust. Kõik peavad kasutama digivahendeid ja tegema koostööd digiplatvormidel,“ rääkis Euroopa Komisjoni poliitikaametnik.
Põimitud õpirände näol on tegemist kombinatsiooniga füüsilisest ja virtuaalsest õpirändest. Ivana Vrhovski tõi välja, et see on üks olulistest tööriistadest, mida Euroopas kasutatakse digioskuste arendamiseks. „Oleme Euroopa tasandil välja töötanud digipädevuste raamistiku, mis kirjeldab viit pädevusvaldkonda suhtlemisest ja koostööst kuni probleemide tuvastamise ja lahendamiseni. Põimitud õpiränne aitab kaasa kõigi viie valdkonna arengule,“ selgitas ta.

Vrhovski sõnul on põimitud õpirändel tähtis roll, sest see aitab lahendada olulist valukohta Euroopas. „Andmed näitavad, et 43% Euroopa kaheksanda klassi õpilastest puuduvad algtasemel digioskused. Tänapäeva maailmas on tegu suure probleemiga nii akadeemiliste saavutuste, konkurentsi, turvalisuse, tööturu ja valmiduse kontekstis,“ rääkis ta.
„Digitaalne transformatsioon on midagi, mis võimaldab meil kõigil ühiskonnas edukalt töötada ja elada. See aitab kaasa Euroopa konkurentsivõimele oskuste arendamise, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja tööhõive kaudu. Tänapäeval ei saa me ka muidugi ette kujutada demokraatiat ilma digitaalsete aspektideta,“ tõdes Vrhovski.
Üritusel jagas kogemust ka Tartu Rakendusliku Kolledži (VOCO) projektide teenistuse juht Andrei Atškasov, kes muuseas võttis 2024. aastal vastu Erasmus+ Kuldse Digiõuna tunnustuse just virtuaalse õpirände arendamise ja rakendamise eest kutsehariduses.
VOCOs sai põimitud õpirände teekond alguse COVID-19 pandeemia ajal, kui koolid läksid lukku. Keegi ei teadnud, mida tulevik toob. „Me istusimegi koos taani, hispaania, hollandi ja soome ekspertidega maha ning arutasime, mida teha. Kuna Erasmus+ programm andis võimaluse teha õpirändeid ka virtuaalselt, siis hakkasimegi mõtlema, et kuidas seda kutsehariduses edukalt teostada,“ rääkis Andrei.
Erasmus+ programmi kaudu saadud toetust kasutati hübriidklassiruumide loomiseks. „Seal on spetsiaalsed kaamerad ja ekraanid, et oleks võimalik praktilisi töötube läbi viia. Ehk teisel pool ekraani saavad õpilased asju järgi teha,“ täpsustas ta.

VOCO virtuaalne õpiränne sai palju kiidusõnu, mistõttu otsustati pärast pandeemia taandumist läbi viia põimitud õpiränne. Virtuaalsel õpirändel on palju plusse, eriti kuna tänapäeval on digioskused väga olulised. „Virtuaalne osa aitab lihvida oskusi omale sobivas ja mugavas keskkonnas,“ mainis Andrei.
Õpilased on samuti põimitud õpirändega rahule jäänud. „Neile meeldib, et toimub midagi teistsugust. Virtuaalne osa tekitab esimese kontakti ja annab võimaluse juba kodus asju läbi proovida. See tähendab, et kui õpilased võtavad lõpuks ette õpirände füüsilise osa, siis nad julgevad kohapeal aktiivsemalt suhelda,“ selgitas ta.
Põimitud õpirändega alustaval asutusel on kasulik valmis olla, et võib tekkida mõningaid praktilisi probleeme. „Kindlasti on põimitud õpirände korraldamine ajamahukam. Osad inimesed on mulle öelnud, et tahaks korraldada, aga ei jõua. Tuleb välja mõelda virtuaalsed tegevused ja vajadusel teha täiendavaid konsultatsioone, et õpilane mõistaks, millega on tegu,“ tõdes Andrei.
Teine mõttekoht on seoses tehniliste raskustega. „Näiteks oleme kogenud seda Hispaaniaga, kus meil veebiühendus võib katkeda. Meil oli see õnn, et saime luua hübriidklassid. Kuid kõigil selliseid vahendeid pole ja seetõttu on kvaliteedi ebaühtlus üks probleem, millele peaks tähelepanu pöörama,“ rääkis ta.
Väljakutsete vähendamiseks tuleb Andrei sõnul mõelda kolmele asjale kõigil, kes soovivad põimitud õpirännet läbi viia. „Kindlasti on väga tähtis leida endale hea partner, kes mõtleb aktiivselt kaasa. Teiseks tuleb leida koolist inimene, kes on päriselt huvitatud põimitud õpirände läbiviimisest. Kolmandaks tuleks mõelda, kuidas see formaat õpilastele võimalikult atraktiivseks teha,“ tõmbas Andrei loetelule joone alla.
„Kõige selle jaoks on pealehakkamine väga oluline. Nüüdseks juba paljud kasutavad põimitud õpirännet. Väga lihtne on otsida kuskilt sobiv mudel, mida enda koolis rakendada. Meie VOCOs kahtlemata jätkame selle teemaga väga aktiivselt,“ lisas ta entusiastlikult intervjuu lõpetuseks.