Uus abimees: kompetentsikaardid aitavad karjäärinõustamisel kurssi seada
Eesti Euroguidance’i keskus on koostöös Rootsi kolleegidega maale toonud ja kolmkeelselt ära tõlkinud õpirände kompetentsikaardid, mis on mõeldud rahvusvahelise kogemuse mõtestamiseks ja kogu õpitu väljaselgitamiseks. Kaarte saab kasutada nii klassikalises karjäärinõustamises kui ka koolitundides. Kuidas täpselt, saab iga praktik ise otsustada, sest meetodeid on palju ning juhend tuleb töövahendiga kaasa.
Euroguidance Eesti juht Margit Rammo sõnul on õpirände kompetentsikaartide üleskutse selge: muuda oma rahvusvaheline kogemus kompetentsuseks, mis rikastab sinu maailma ja avardab võimalusi enesearenguks. „Selline üleskutse kõnetab Eestis väga paljusid professionaale, kes aitavad inimestel oma haridus- ja tööalast arengut kujundada, olgu nad siis õpetajad või nõustajad, noorsootöötajad või karjäärispetsialistid töötukassas,“ rääkis Rammo.
Pilootprojekt on praeguseks kestnud ligi pool aastat ja selle aja vältel on oma igapäevatöös kompetentsikaarte katsetanud 12 karjäärivaldkonna praktikut. „Saame rõõmsalt tõdeda, et selline töövahend on väga oodatud,“ ütles Euroguidance Eesti juht. Tema sõnul tõsteti eriliselt esile kaartide mitmekesiseid kasutamisvõimalusi – need sobivad tööks nii noorte kui täiskasvanutega, individuaalselt või grupis, nõustamisel, aga ka õppetöös ja kogemuse analüüsiks nii õpirände kavandamisel, selle toimumise ajal, kui ka naasmise järel.
Pilootprojektis osalenud praktikud rõhutasid, et kaartidel on suur väärtus kaasamisel, sest nende abil saab teha näiteks koolitunni või nõustamissessiooni praktiliseks ja põnevaks. Esile tõsteti ka unikaalset võimalust kasutada kaarte nii eesti, inglise, kui vene keel kõnelevate inimestega.
Kuldaväärt töövahend muukeelsete noorte nõustamiseks
Tartu rakendusliku kolledži VOCO tugikeskuse juht Ksenia George kasutas kaarte individuaalsetel nõustamistel õpilastega. Ta leidis, et neist oli kõige enam kasu just muukeelsete noortega töötamisel, sest vene- ja ingliskeelsed terminid olid õigete väljendite leidmisel ja sõnavara laiendamisel abiks. „Ma töötangi suuresti just nendega ja kaardid olid tõesti kulda väärt,“ ütles George.
„Kasutasin kaarte neil puhkudel, kui oli vaja mõista inimese tugevusi, et teda sobivamale erialale suunata,“ rääkis ta ja lisas, et kaardi aitasid ka koos aru saada, millised oskused vajavad arendamist mingi konkreetse eesmärgi poole liikumiseks. „Minu meelest sobivad kaardid kasutamiseks igas vanuses inimestega ja neid saab lõimida pea kõikidesse õppeainetesse,“ ütles George.
Tema sõnul on kaardid olnud menukad nii kolleegide kui ka õpilaste seas. „Eriti meeldis, et kaart aitab leida kõige õigema oskust kirjeldava sõna,“ rääkis ta. Tema kogemuse põhjal olid õpilased rahul ka oskuste valdkondliku jaotuse, värvieristusega ja kaartide suurusega.
Inimesed on enda suhtes kriitilised
Töötuskassa Valgamaa osakonna karjääriinfo spetsialist Tuuli Mekk osales kompetentsikaartide pilootprojektis ja testis uut meetodit kolme kuu vältel kahe grupi peal. Esimeses grupis olid 20-30-aastased noorsootöötajad, teise grupi moodustasid keskealised, kel juba pikem töökogemus olemas.
Mekk kasutas kaarte kolmestes gruppides, kus üks osaleja rääkis oma oskustest ja soovidest, teine kuulas ja kolmas noppis kaardipakist välja õpikohad ja juba omandatud oskused. „Inimesed on sageli iseenda suhtes ülemäära kriitilised ega oska kõik õpitut välja tuua, seega tundus mõistlik kaarte testida just grupis, kus keegi teine sinu juttu kuulates sinu oskused välja selgitab,“ ütles ta.
Noorsootöötajatest koosneva grupi puhul avastas ta nii mõndagi. „Nad on tublid, aktiivsed, aga eneseanalüüsi puhul oli märgata, et sõnavara ja analüüs oli kitsas. Näiteks enda õpirändest rääkinud noorsootöötajad jäid sageli ühte kitsasse teemasse kinni. Kaardid aitasid raamidest välja tulla ja leida paljusid teisi oskusi, mida nad selle aja jooksul tegelikult veel omandasid,“ rääkis Mekk. „Nad unustasid ära näiteks planeerimise, reisimise kogemuse, kultuurilised erinevused.“
Ta lisas, et paljud ei olnudki mõelnud, kui lai õpirändelt saadud kogemus tegelikult on. „Kindlasti aitavad kaardid seda mõtestada ja peegeldada,“ lisas ta.
40-50-aastastega töötades pani ta aga tähele, et kui nemad karjäärispetsialisti poole pöörduvad, tahavad nad väga teadlikult saada juurde kindlaid lisaoskusi, mis aitaksid kas praegusel töökohal ülespoole tõusta või hoopis uuele tööle kandideerida. „Osalejad olid nii enda kui ka üksteise vastu kriitilised. Nad kuulasid oma partnerit ja jälgisid samal ajal kaarte ning tõid lõpus välja oskused, millest partner rääkis.“
Koolitused juba sügisel
Tuuli Mekk soovitab kompetentsikaarte kõikidele, kellel tuleb oma töös kokku puutuda inimeste karjäärialase nõustamisega. „Kompetentsikaardid on natuke spikri moodi, need annavad kätte suunad, mida mööda kogemust mõtestada. Inimesed märkavad, et nad käivad tööl ja saavad oma ülesannetega kenasti hakkama, aga mida see tegelikult tükkideks võetuna tähendab? Millised kompetentsid tal on? Kaardid on selles osas väga toetavad ja näitavad ka, milliseid oskusi peab inimene veel arendama,“ sõnas ta.
Euroguidance’i keskus kogus pilootprojekti järel praktikutelt saadud kasuliku tagasiside ja ettepanekud kokku ning testversioon saab järje, mis on kohandatud siinsetele oludele sobivamaks. Lisaks töötab keskus kaartide kasutajate tarbeks välja juhendmaterjali näidismeetoditega ning asub juba sügisel huvilisi koolitama. Et koolitustega kursis olla, jälgi Euroguidance Eesti Facebooki lehte, Erasmuse uudiskirja ja agentuuri kodulehte.
