Selgusid Nordplusi eelmise perioodi tulemused
2022. aastaga lõppes Põhja- ja Baltimaade haridusprogrammi Nordplusi järjekordne viieaastane programmiperiood. Programmi eesmärk on tugevdada Baltimaade, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Islandi, Gröönimaa, Ahvenamaa ning Fääri saarte omavahelist koostööd üld-, kutse-, kõrg- ja täiskasvanuhariduses.
Aastatel 2018-2022 eraldati Eesti organisatsioonide poolt koordineeritud projektidele toetust kokku ligi 5,29 miljonit eurot, mida on 22% enam kui aastatel 2012-2017. Nordplusi programmi kogueelarvest moodustab see 11 protsenti. Seda vaatamata asjaolule, et eelmisesse perioodi jäi ka koroonapandeemia, mis avaldas mõju Nordplusi alaprogrammide kaudu laekunud taotluste arvule.
Projektide koordineerimise kõrval oluid Eesti asutused ka aktiivsed partnerid teiste riikide Nordplusi projektides. Eelmisel programmiperioodil viisid Eesti organisatsioonid läbi 115 projekti, kuid partnerina osaleti koguni 501 projektis. See tähendab, et kõikidest eelmisel perioodil toetatud Nordplusi projektidest kolmandikus osales koordinaatori või partnerina mõni Eesti asutus.
Viiest alaprogrammist kõige suurema eelarve osakaaluga (53%) oli Eestis Nordplus kõrgharidusprogramm, sealjuures on kõrghariduse valdkonnas tegutsevatel asutustel reeglina korraga käsil mitmeid projekte. Eestis on märkimisväärne ka mitme valdkonna koostööd hõlmava horisontaalprogrammi osatähtsus, mis Eestile eraldatud kogutoetusest moodustab ligi 22% (võrdluseks – üldises Nordplus eelarve jaotuses vaid 11%).
Eesti projektide populaarsemad teemad olid seotud keskkonna ja jätkusuutlikkuse ning digipädevuste arendamisega, kattudes sealjuures perioodi kahe fookusteemaga. Toetatud projektid hõlmasid ka mitmeid muid teemasid, nt kunst ja disain, keeleõppe arendamine, aga ka arhitektuur, meedia jm.
Programmiperioodil ellu viidud õpirännetes osales kokku 2621 Eesti osalejat, sealjuures populaarsemad sihtriigid olid Soome, Läti, Leedu, Taani ja Rootsi.
Vaata lisainfot siit.