Euroopa
keeleõppe tunnuskiri
Euroopa keeleõppe tunnuskiri (European Language Label ehk lühidalt ELL) on auhind, millega tunnustatakse uuenduslikku lähenemist keeleõppele, sh erinevate tehnoloogiate ja meetodite kasutamist, hea praktika levitamist ja keelelis-kultuurilise kogemuse vahetamist Euroopas.
Tunnuskirja konkurssi korraldavad riiklikud Erasmus+ programmi agentuurid. Tunnuskirja saavad taotleda edukalt lõppenud Erasmus+ projektid oma lõpparuandes. Tunnuskirja pälvinud projektid märgitakse ära EPRP-s (European Project Results Platform).
Riiklikel agentuuridel on õigus eraldi konkursi kaudu tunnuskirja välja anda algatustele, mis ei ole Erasmus+ programmiga seotud, kuid peavad lähtuma samadest põhimõtetest: hõlmama kõiki hariduse ja koolituse aspekte, olema kaasavad ja uuenduslikud.
„Aasta võõrkeelealane tegu“
Erasmus+ väliselt on Eestis võimalik tunnuskirjale kandideerida konkurssil „Aasta võõrkeelealane tegu“. Konkurssi korraldatakse enamasti kord aastas ja konkursi Euroopa tasandi prioriteedid kinnitab Euroopa Komisjon. Konkursil võivad kandideerida ka eelmise Erasmus+ programmiperioodi (2014-2020) projektid.
2024. aasta konkurss kestab 4. juunist 26. septembrini (viimane taotluse esitamise päev). Aasta võõrkeelealase teo konkursikutse, prioriteedid ja taotlusvormi leiad siit.
Aastatel 2023-2024 on Euroopa keeleõppe tunnuskirja prioriteetideks uussisserändajate ning sõjapõgenike kaasamine üld-, kutse-, kõrg- ja täiskasvanuhariduses; keeleõpetajate professionaalne areng, et toetada kaasavust ja kultuuridevahelist dialoogi, arvestades eriti koolides suurenevat keelelist mitmekesisust; piirkondlike ja vähemuskeelte toetamine, et edendada võrdsust, sotsiaalset sidusust ja kodanikuaktiivsust; täiskasvanud õppija isiklikku arengut toetav keeleõpe; eesti keele kui teise või võõrkeele õpe ning mitmekeelsuse edendamine võõrkeeleõppe kaudu.
Eestis auhinnatud projektide näiteid:
2022. aastal Multilingua Keelekeskus
Multilingua vanalinna mäng
Mängu eesmärkideks on keele õppimine ja keelepraktika lõimituna UNESCO kultuuripärandi nimekirja kuuluva Tallinna vanalinna tundmaõppimisega. Lisaks sellele areneb õppijate digipädevus, sest orienteerumiseks kasutatakse rakendust Actionbound ning otsitakse linnaruumist vastuseid erinevatele küsimustele ja ülesannetele. Hetkel on valmis 2 erinevat marsruuti – “Multilingua vanalinna mäng” eesti ja inglise keeles ning õppijate soovil loodud “Vanalinna väravad” eesti, vene ja hispaania keeles. Mängida saab individuaalselt, paaris või grupina, arendades nii vaba vestlust ja koostööoskusi. Mängud sobivad keeleliselt B1-B2 tasemele.
Loe, kuidas vanalinna mängu mängida ning uudist keeleõppe tunnuskirja üleandmise kohta.
2021. aastal Elva Gümnaasium:
8. üleriigilise gümnaasiumiõpilaste tõlkevõistluse korraldamine
Traditsiooniline tõlkevõistlus toimus 18. veebruaril 2021 koroonapandeemia tõttu veebi teel. Osales 252 õpilastõlkijat, kes võisid tõlkida ilukirjanduslikke tekste kaheksast erinevast keelest (inglise-eesti, saksa-eesti, vene-eesti, prantsuse-eesti, hispaania-eesti, soome-eesti, rootsi-eesti ning eesti-vene keelesuunad). Peaaegu pooled õpilased tõlkisid inglise keelest. Populaarsed olid ka saksa ja vene keelest tõlkimise võimalused. Õpilaste võistlustöödele andis põhjaliku tagasiside tõlkevõistluse žürii. Vaata uudist keeleõppe tunnuskirja üleandmise kohta ja võistluse tulemusi.
2020. aastal Tartu Rahvaülikool:
Eesti keele õppematerjalid uussisserändajatele
Tartu Rahvaülikool õpetab alates 2016. aastast eesti keelt rahvusvahelise kaitse saanud uussisserändajatele. Olemasolevad väga head eesti keele kui teise keele õppematerjalid on koostatud haritud, võõrkeeleoskusega õppijat silmas pidades, eeldades algajalt keeleõppijalt mitmeid oskusi, mida mõnel õppijal pole olnud võimalik omandada. Seetõttu otsustas Tartu Rahvaülikooli õpetajate meeskond koostada oma sihtrühmale mõeldud eesti keele õppematerjali, mis arvestaks täiskasvanud õppija vajadusi ja huvisid ega eeldaks teadmisi keele struktuurist. Alates 2017. aastast on praeguseks koostatud kolm erinevat eesti keele kui teise keele õppematerjali: „Ma õpin eesti keelt“ 0 – A1-tasemele, „Lukust lahti!“ A2-tasemele ning „Alustame!“ – täiskasvanud õppijale mõeldud õppematerjal lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks eesti keeles. Vaata ka videot.
2017. aastal GAME Club:
projektid “JUKU” ja “BARANKA”
Kursuse JUKU põhiline eesmärk on aidata lastel vene koolidest (5.–7. klass) arendada eesti kõnekeelt, pakkudes uuenduslikke aktiivõppemeetodeid, milleks on hariduslikud suhtlemismängud; loovad ülesanded, mis arendavad julgust kasutada eesti keelt; õuesõpe; grupi kaasamine õppematerjalide valmistamise protsessi; avastusõpe; draamaõpetus. Vaata ka videot.
Projekti BARANKA eesmärk on pakkuda keeleõpet mängulises vormis. Õpime vene keelt mängude ja lõbusate harjutuste kaudu, et arendada vene keele kasutamise julgust. Soovime anda õpilastele võimaluse mitteformaalses keskkonnas kogeda positiivseid kogemusi vene keele kasutamisel ja arendada õpilaste vene keele sõnavara suhtlemismängude kaudu. Aitame vältida võimalikke keelebarjääre, sh negatiivset hoiakut vene keele vastu. Õppijad saavad oskusi ja kogemusi, et koostada koolivälises elus lihtsaid dialooge (naabritega suhtlemiseks, trennis jne).
Vaata ka videot keelekeskuse GAME asutaja Lyosha Razini tegemistest.