Euroopa
keeleõppe tunnuskiri
Euroopa keeleõppe tunnuskiri (European Language Label ehk lühidalt ELL) on auhind, millega tunnustatakse uuenduslikku lähenemist keeleõppele, sh erinevate tehnoloogiate ja meetodite kasutamist, hea praktika levitamist ja keelelis-kultuurilise kogemuse vahetamist Euroopas.
Tunnuskirja konkurssi korraldavad riiklikud Erasmus+ programmi agentuurid. Tunnuskirja saavad taotleda edukalt lõppenud Erasmus+ projektid oma lõpparuandes. Tunnuskirja pälvinud projektid märgitakse ära EPRP-s (European Project Results Platform). Alates 2025. antakse tunnuskirja välja Euroopa innovaatilise õpetamise auhinna konkursi raames.
Riiklikel agentuuridel on õigus eraldi konkursi kaudu tunnuskirja välja anda algatustele, mis ei ole Erasmus+ programmiga seotud, kuid peavad lähtuma samadest põhimõtetest: hõlmama kõiki hariduse ja koolituse aspekte, olema kaasavad ja uuenduslikud.
2025. aasta eelisteema
Lähtudes 2025. aasta Euroopa hariduse fookusteemast „Kodanikuharidus – osalemine demokraatlikus elus, ühised väärtused ja kodanikuosalus“, oodatakse Euroopa innovaatilise õpetamise auhinnale ja Euroopa keeleõppe tunnuskirjale kandideerima projekte, mis:
- soodustavad aktiivset osalust demokraatlikus ühiskonnas, sealhulgas õpilaste ja õpetajate kaasamist otsustusprotsessidesse nii koolis kui kogukonnas;
- arendavad kriitilist mõtlemist, meediapädevust ja digitaalset kirjaoskust, et noored oskaksid hinnata teavet ning teha teadlikke valikuid;
- toetavad Euroopa ühiste väärtuste – inimõiguste, võrdsuse, solidaarsuse ja mitmekesisuse – mõistmist ja praktiseerimist;
- arendavad sotsiaalset ja kultuuridevahelist suhtluspädevust, sh läbi koostööprojektide, keeleõppe ja rahvusvaheliste kogemuste;
- kasutavad uuenduslikke õpetamismeetodeid ja kaasavaid lähenemisi, mis toetavad õppijate kodanikuks kasvamist ning keeleõppe kaudu teise kultuuri mõistmist ja dialoogi edendamist.
Tunnustust väärivad projektid, mis seovad õppekava ja väärtuskasvatuse, edendavad avatud, kaasavat koolikultuuri ning toetavad õppijate aktiivset rolli ühiskonnas.
„Aasta võõrkeelealane tegu“
Erasmus+ väliselt on Eestis võimalik tunnuskirjale kandideerida konkursil „Aasta võõrkeelealane tegu“. Konkurssi korraldatakse kord aastas Euroopa keeleõppe tunnuskirja raames ning selle Euroopa tasandi prioriteedid kinnitab Euroopa Komisjon. Konkursil võivad kandideerida ka eelmise Erasmus+ programmiperioodi (2014-2020) projektid.
2025. aasta konkurss kestab 30. aprillist kuni 8. juunini (viimane taotluse esitamise päev). Taotluse esitajaks võivad olla nimetatud projektiga seotud isikud või organisatsioonid. Taotluse saab esitada siin.
Aastal 2025 on Euroopa keeleõppe tunnuskirja prioriteediks on aktiivne osalemine ühiskonnaelus ja Euroopa ühiste väärtuste tugevdamine. Riiklikke eelisteemasid sel korral ei lisata.
Projektide tunnustamine
Tunnuskirja saajad valib esitatud kandidaatide hulgast välja žürii. Auhinnal on sümboolne väärtus, võitjad kuulutatakse üle-euroopaliselt välja septembris. Novembri alguses on kõik võitjad kutsutud inspiratsiooni- ja tänusündmusele Tallinnas või selle ümbruses, novembri keskpaigas toimub Brüsselis võitjate võrgustumisüritus.
Laureaatidest filmitakse suvel-sügise hakul väike videoklipp. Palume kandideerima asudes selleks valmis olla!
Eestis auhinnatud projektide näiteid:
2024. aastal Game OÜ projektiga„Using Board Games in Foreign Language Training“ ning parimaks võõrkeelealaseks projektiks väljaspool Erasmus+ rahastust sai Tallinna Ülikool ELU (Erialasid Lõimiv Uuendus) projektiga „Soome keele digitaalne õppematerjal eesti õppijale“.
2023. aastal sai auhinna Tallinna Südalinna Kooli õpetaja Anneli Kesksaar projekti eest „Tallinna Südalinna Kooli luuleraamatuke – eElfchenbuch“. Raamat sisaldab eesti-, saksa-, soome-, inglise-, seto-, ukraina- ja venekeelseid luuletusi, mida saavad luua ja lugeda kõik huvilised. Esimene sissekanne luuleraamatusse tehti juba 2008. aastal ning nüüdseks on neid juba poolteisttuhat.
2022. aastal Multilingua Keelekeskus
Multilingua vanalinna mäng
Mängu eesmärkideks on keele õppimine ja keelepraktika lõimituna UNESCO kultuuripärandi nimekirja kuuluva Tallinna vanalinna tundmaõppimisega. Lisaks sellele areneb õppijate digipädevus, sest orienteerumiseks kasutatakse rakendust Actionbound ning otsitakse linnaruumist vastuseid erinevatele küsimustele ja ülesannetele. Hetkel on valmis 2 erinevat marsruuti – “Multilingua vanalinna mäng” eesti ja inglise keeles ning õppijate soovil loodud “Vanalinna väravad” eesti, vene ja hispaania keeles. Mängida saab individuaalselt, paaris või grupina, arendades nii vaba vestlust ja koostööoskusi. Mängud sobivad keeleliselt B1-B2 tasemele.
Loe, kuidas vanalinna mängu mängida ning uudist keeleõppe tunnuskirja üleandmise kohta.
2021. aastal Elva Gümnaasium:
8. üleriigilise gümnaasiumiõpilaste tõlkevõistluse korraldamine
Traditsiooniline tõlkevõistlus toimus 18. veebruaril 2021 koroonapandeemia tõttu veebi teel. Osales 252 õpilastõlkijat, kes võisid tõlkida ilukirjanduslikke tekste kaheksast erinevast keelest (inglise-eesti, saksa-eesti, vene-eesti, prantsuse-eesti, hispaania-eesti, soome-eesti, rootsi-eesti ning eesti-vene keelesuunad). Peaaegu pooled õpilased tõlkisid inglise keelest. Populaarsed olid ka saksa ja vene keelest tõlkimise võimalused. Õpilaste võistlustöödele andis põhjaliku tagasiside tõlkevõistluse žürii. Vaata uudist keeleõppe tunnuskirja üleandmise kohta ja võistluse tulemusi.
2020. aastal Tartu Rahvaülikool:
Eesti keele õppematerjalid uussisserändajatele
Tartu Rahvaülikool õpetab alates 2016. aastast eesti keelt rahvusvahelise kaitse saanud uussisserändajatele. Olemasolevad väga head eesti keele kui teise keele õppematerjalid on koostatud haritud, võõrkeeleoskusega õppijat silmas pidades, eeldades algajalt keeleõppijalt mitmeid oskusi, mida mõnel õppijal pole olnud võimalik omandada. Seetõttu otsustas Tartu Rahvaülikooli õpetajate meeskond koostada oma sihtrühmale mõeldud eesti keele õppematerjali, mis arvestaks täiskasvanud õppija vajadusi ja huvisid ega eeldaks teadmisi keele struktuurist. Alates 2017. aastast on praeguseks koostatud kolm erinevat eesti keele kui teise keele õppematerjali: „Ma õpin eesti keelt“ 0 – A1-tasemele, „Lukust lahti!“ A2-tasemele ning „Alustame!“ – täiskasvanud õppijale mõeldud õppematerjal lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks eesti keeles. Vaata ka videot.
2017. aastal GAME Club:
projektid “JUKU” ja “BARANKA”
Kursuse JUKU põhiline eesmärk on aidata lastel vene koolidest (5.–7. klass) arendada eesti kõnekeelt, pakkudes uuenduslikke aktiivõppemeetodeid, milleks on hariduslikud suhtlemismängud; loovad ülesanded, mis arendavad julgust kasutada eesti keelt; õuesõpe; grupi kaasamine õppematerjalide valmistamise protsessi; avastusõpe; draamaõpetus. Vaata ka videot.
Projekti BARANKA eesmärk on pakkuda keeleõpet mängulises vormis. Õpime vene keelt mängude ja lõbusate harjutuste kaudu, et arendada vene keele kasutamise julgust. Soovime anda õpilastele võimaluse mitteformaalses keskkonnas kogeda positiivseid kogemusi vene keele kasutamisel ja arendada õpilaste vene keele sõnavara suhtlemismängude kaudu. Aitame vältida võimalikke keelebarjääre, sh negatiivset hoiakut vene keele vastu. Õppijad saavad oskusi ja kogemusi, et koostada koolivälises elus lihtsaid dialooge (naabritega suhtlemiseks, trennis jne).
Vaata ka videot keelekeskuse GAME asutaja Lyosha Razini tegemistest.