Selles taskuhäälingus vestleb saatejuht Sabina Sägi välisministeeriumi teadusnõuniku Imar Koutchoukaliga. Juttu tuleb sellest, kuidas Hollandis sündinud ning õigupoolest arabistikat õppima läinud Koutchoukali jõudis eesti keele ning Eestini. Vihjeks: olulist rolli on mänginud muusika. „Mõtlesin, kes küll räägib sellist keelt,“ meenutab ta.
Alljärgnevalt on toodud loetelu meediakajastustest Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmide kohta 2024. aasta mais ja juunis.
Selle aasta märtsikuises koostööprojektide taotlusvoorus rahastati neljas valdkonnas kokku 12 projekti, neist 7 olid suuremahulised koostööprojektid ning 5 väikeprojektid. Toetusteks eraldati kokku 2,24 miljonit eurot.
Käesoleva aasta õpirändeprojektide taotlusvoorus rahastati kõrghariduse valdkonnas kokku 16 Euroopa-sisese ning 9 üleilmse õpirände projekti. Toetusteks eraldati kokku veidi üle 13,4 miljoni euro, sealjuures Euroopa-siseseks õpirändeks pea 11,6 miljonit ning üleilmseks veidi enam kui 1,8 miljonit eurot.
Nordplus haridusprogrammiga soodustatakse ja tugevdatakse koostööd Põhja- ja Baltimaade vahel üld-, kutse-, kõrg- ja täiskasvanuhariduses. Viimasel kahel aastal on toetatud Eesti asutuste osalemist (nii koordinaatori kui partnerina) kokku 246 Nordplus programmi projektis, neist ligi viiendikku juhivad Eesti asutused.
Rakvere Ametikoolis toimunud Erasmus+ kutsehariduse suvekool tõi eelmisel nädalal kokku kutseõppevaldkonnas rahvusvahelist koostööd korraldavad inimesed üle Eesti.
Käesoleva aasta õpirändeprojektide taotlusvoorus sai rahastuse kolmes valdkonnas kokku 88 lühiajalist ning 78 akrediteeritud asutuse õpirändeprojekti. Toetusteks eraldati kokku veidi üle 11 miljoni euro, sealjuures kutsehariduses veidi üle 5,8 miljoni, üldhariduses 4 miljoni ning täiskasvanuhariduses 1,2 miljoni euro.
“Hea lugeja, käesoleva MIHUSe fookuses on teema sõda ja rahu ehk see, kuidas saame koos noortega nii endi sees kui ka ümber rohkem rahu luua,” juhatab viimase MIHUSe numbri sisse peatoimetaja Laura Välik. “Kuid mida see ometigi tähendab? Kas me ei ole noorsootöös juba rahumeelsed ja kas me ei ela ka rahulikus riigis? Kas me ei peaks sõdade kohta pärima hoopis poliitikutelt ja väejuhtidelt,” jätkab ta.