Läti iga-aastane karjäärikonverents toob kokku karjäärispetsialistid, et vahetada mõtteid ja kogemusi, ning tunnustab auhindadega silmapaistvaid saavutusi karjäärinõustamises. Selle aasta energiateema pakkus konkreetse lähtekoha laiemale arutelule. Kuidas valmistada inimesi ette muutuvateks valdkondadeks, aidata noortel teha teadlikke esimesi valikuid ja toetada neid, kes mõtlevad ümber juba väljakujunenud erialasuunda?
Autor: Anna Roberts
Ettekannetes ja töötubades nägin seost tööturu muutuste, karjääriõppe korralduse ning ebakindluses otsustamise isikliku kogemuse vahel. Konverentsil osalemine sai teoks tänu Eesti ja Läti Euroguidance’i keskuste koostööle, mis kasvas sisukaks kogemuste vahetuseks Riias.
Läti Kliima- ja Energeetikaministeeriumi energiaturu osakonna direktor Gunārs Valdmanis käsitles energiavaldkonna karjääre töötajate, tööandjate ja haridusasutuste vaatest. Tema ettekanne tõi esile kasvava nõudluse spetsialistide järele. Samal ajal on raske leida piisavalt õppijaid vastavatele erialadele.
Valdkond konkureerib inimeste pärast ka IKT, inseneeria, elektroonika ja ehitusega, sest nende pädevused kattuvad. Lisaks tehnilistele teadmistele rõhutati ettekandes kõrgetasemelisi digioskusi, küberturvalisust ja taastuvenergia integreerimist. Vajalike oskuste hulgas olid ka interdistsiplinaarne koostöö, energiaõiguse ja -majanduse mõistmine ning otsuste tegemine keerulistes olukordades.
Need arengud tõstatavad olulisi küsimusi ka Eesti jaoks. 2026. aasta OSKA energeetikavaldkonna uuring prognoosib aastatel 2025–2035 vajadust ligikaudu 5000 uue töötaja järele tasemeõppest. See arv katab nii asendusvajaduse kui ka hõive kasvu. Valdkonna põhikutsealade hõive peaks kasvama ligi 2000 võrra. Huvi äratamine on vaid osa väljakutsest. Oluline on ka hariduse omandamine, asjakohaste pädevuste saavutamine ja valdkonda tööle jõudmine.
Üks näide, mille konverentsil üles märkisin, puudutas matemaatika ja füüsika tugevdamist ülikooli kahel esimesel aastal, et tasandada lünki üliõpilaste gümnaasiumiettevalmistuses. See tõi selgelt esile seose karjääripüüdluste ja hariduslike eelduste vahel. Noori tuleb energiavaldkonna karjääri poole suunata käsikäes sellega, et aidatakse neil mõista vajalikku õppimist ja selleks ette valmistuda.
Karjäärispetsialistide jaoks tähendab see nii võimaluste kui ka nendeni viivate teede uurimist. Milliseid pädevusi saab inimene kaasa tuua teisest valdkonnast? Mida peab ta juurde õppima? Milline tugi aitaks tal õnnestuda? Valdkondade kattuvus loob võimalusi liikumiseks, kuid iga ameti nõudmisi tuleb hoolikalt kaaluda.
Need küsimused viivad loomulikult kooli rolli juurde. Kuidas saavad karjääritegevused aidata noortel kujundada teadlikku arusaama tööst ja seostada seda oma haridusvalikutega?

Leedu haridustöötaja ja karjääriekspert Laurynas Puidokas käsitles, kuidas koolid karjääriõpet korraldavad. Tema ettekanne ja töötuba küsisid, miks õpilastel on raske otsustada, mida pärast kooli teha, kuigi nad käivad karjäärimessidel, ettevõtete külastustel ja muudel üritustel.
Tema keskne mõte oli, et need kogemused tuleb omavahel siduda. Õpilased vajavad tuge, et tegevuseks ette valmistuda, kogetut mõtestada ja õpitut järgmises otsuses kasutada.
Tema esitatud lähenemine oli lihtne. Valmista ette küsimus või ennustus, kogu tegevuse käigus tõendeid, mõtesta kogetut pärast ja määratle järgmine samm. Ettevõtte külastus muutub võimaluseks kontrollida oma eeldust töö kohta. Õppemessil saab võrrelda erinevaid teid isiklike kriteeriumide alusel. Huviküsimustik saab lähtepunktiks, et leida päriselust näiteid, mis selle tulemusi kinnitavad või kahtluse alla seavad.
Koolid saavad alustada mõnest tegevusest, mida nad juba korraldavad, ja lisada sellele lühikese ettevalmistava ülesande ning järgneva refleksiooni. Oluline on õpitut uuesti kasutada, olgu tunnis, nõustamisvestluses või järgmises karjääritegevuses.
See muudab ka noortele seatud ootust. Eesmärk on teadlik esimene samm pärast kooli, mõistes, et suund võib hiljem muutuda. Kool saab pakkuda struktuuri, mille kaudu õpilased harjutavad valimist, tegutsemist, tagasiside saamist ja kohandumist.
Minu jaoks seostus see otseselt energiavaldkonna aruteluga. Info muutuvate valdkondade kohta muutub kasulikuks siis, kui noortel on võimalus seda mõtestada oma huvide, võimete ja haridusvalikute valguses.

Dr Anita Gaile peaettekanne tõi arutelu karjäärimuutuse isikliku kogemuse juurde. Ta kirjeldas kuut muutuse vormi: edutamine järgmisele juhtimistasandile, liikumine osakondade vahel, üleminek teise organisatsiooni, ettevõtjaks hakkamine, eriala vahetamine ja iseenda muutmine. See laiendas arutelu ametivahetusest kaugemale. Muutus võib toimuda ka organisatsiooni sees ning selles, kuidas me iseennast mõistame.
Tema ettekanne sidus professionaalse identiteedi suhete ja eluetapiga. Karjääriotsused sünnivad elus, kus võivad juba olla väljakujunenud kohustused, ootused ja sidemed. Uus suund võib seetõttu tõstatada küsimusi, kes me oleme, kuhu kuulume ja kuidas töö sobitub ülejäänud eluga.
Anita rõhuasetus oma eelduste läbivaatamisele kõnetas mind seoses minu enda professionaalse identiteedi otsingutega. Kui samastume tugevalt sellega, mida teeme, võib olla lihtsam tunnistada, et meie oskused oleksid kasulikud mujal, kui kujutleda end selles võõras keskkonnas. Tema kujund röövikust, kellest saab liblikas, näitas muutuse ulatust. Uus professionaalne identiteet võib nõuda, et vaataksime üle eeldused, mis on meid varem hästi teeninud.
Tema kirjeldatud muutumisprotsess liikus rahulolematusest isiklike vajaduste uurimise ja otsuse tegemiseni ning sealt uue professionaalse identiteedi ülesehitamiseni. Eristus otsustamise ja ülesehitamise vahel tundus eriti oluline. Suuna valimine võib vabastada energiat tegutsemiseks, kuid enesekindluse ja uude rolli kuuluvustunde kujunemine võtab aega. Anita rõhutas vajadust ruumi järele, võimet osa teekonnast üksi läbida ning mentorite, coachide, terapeutide ja kaasteeliste tuge.
Nägin siin seost Laurynase lähenemisega karjääriõppele. Noored vajavad esimesi valikuid tehes võimalusi kogemusi mõtestada ja eeldusi üle vaadata. Üleminekut läbivad täiskasvanud võivad vajada sarnast protsessi, kuid neil tuleb lisaks üle vaadata väljakujunenud professionaalne minapilt.

Minu töötuba „Hirm kui energia liikumiseks“ järgnes Anita ettekandele. Teemaks olid hirm ja ebakindlus, mis võivad tekkida, kui tähendusrikas muutus on käeulatuses. Osalejad töötasid oma elust pärit otsusega. Nad eristasid, mida nad tunnevad, mida tegelikult teavad ja mida eeldavad. Seejärel mõtlesid nad läbi, mis on sammu astumise hind ja mis on selle astumata jätmise hind.
Töötoa aluseks on mõte, et osa infost, mida enne otsustamist sooviksime, saab kätte alles kogemuse kaudu. Karjäärispetsialisti jaoks tähendab see aidata inimesel leida samm, mis on piisavalt jõukohane, et seda proovida, ja piisavalt tähenduslik, et sellest õppida. Minu jaoks tõi konverents karjäärinõustamise eri tasandid kokku. Teadmised muutuvatest valdkondadest aitavad mõista, kus võimalused võivad tekkida. Seotud karjääriõpe aitab inimestel neid võimalusi uurida ja nende nõudmisteks valmistuda. Tähelepanu identiteedile, hirmule ja ebakindlusele aitab toetada inimest, kes muutust läbib. Olgu inimene valimas esimest haridusteed või mõtestamas ümber väljakujunenud karjääri, meie töö on aidata tal leida läbimõeldud järgmine samm ja tugi selle astumiseks.