Menüü
Reede, 24. märts 2023

Mina, Ise ja Ma

On hästi teada, et doktoriõpingud on tõsine väljakutse vaimsele tervisele ja heaolule. Osalise koormusega doktorandina, kellel on täiskohaga töö ja perekond, olen hästi tuttav väljakutsega säilitada heaolu, suhete ja produktiivsuse tasakaal. Annan endast parima, kuid minu kohustuste ja murede raskus on sageli üle jõu käiv. Õnneks pakub minu karjääri kujundamisega seotud doktoritöö kasulikke refleksioonitööriistu, mida saan ka ise kasutada.

Eelkõige huvitavad mind viisid, kuidas me enda elu oma peas “jutustame”. Kuigi me nimetame seda enamasti sisemonoloogiks, tunnistab enamik inimesi, et kuuleb rohkem kui ainult ühte häält. Sel põhjusel põhineb minu uurimus suuresti Hubert Hermansi dialoogilise mina teoorial. Hermansi teooria kohaselt pole „mina“ üks ühtne üksus, nn entiteet, vaid “meelte kooslus”, mis sisaldab paljusid üksteisega dialoogis olevaid mina-positsioone.  

Hermans on kirjeldanud mina-positsioone kui näitlejaid laval, kus igaüks mängib oma rolli, kuid ma pole kindel, et see on parim metafoor. Esiteks, näitlejate koosseis on lavale organiseeritud ja nad on oma rolle harjutanud. Enamikul meist on dialoogiline mina pigem nagu lõhestatud poliitiline foorum, mida iseloomustavad arutelud ja lahkarvamused mina-positsioonide vahel. Rasketel aegadel mõistavad meie mina-positsioonid üksteist hukka, laidavad ja halvustavad. Need dialoogid kutsuvad omakorda esile ärevust, depressiooni ja meeleheidet. Hea uudis on aga see, et dialoogiline mina ei pea oma mitmekesisuses olema lõhestatud ja võistlev düstoopia. On mitut tüüpi toetavaid mina-positsioone, mis võivad toimida vahendajate, juhtide ja tervendajatena: 

  • Metapositsioonid võtavad üldistatud vaate teatud kauguselt, justkui kaklusest kõrgemalt, et analüüsida mina-positsioone ja hinnata nende erinevate väidete usaldusväärsust. 
  • Kolmandad positsioonid lepitavad vastuolulised mina-positsioonid uuteks positsioonideks (võttes arvesse mõlema põhiväärtusi, mitte eelistades üht teisele). 
  • Korralduspositsioonid integreerivad, vahendavad ja inspireerivad mina-positsioonide kogukondade arengut. 

Illustreerimiseks jagan veidi enda dialoogilist mina – kuidas ma doktoritöö ja muude kohustuste tasakaalu hoidmisel mõned mina-positsioonid mind mõjutavad ja kuidas võtan toetavaid mina-positsioone. Kõik, mida pead teadma, on see, et olen abielus ja mul on üks väike laps, töötan täiskohaga, õpin osalise koormusega doktorantuuris ja naudin võimalusel rattaga sõitmist.  

Kujutage ette, et on ilus pühapäeva hommik. Mina-Jalgrattur ütleb, et see on ilus päev rattasõiduks. Mina-Terviseentusiast nõustub sellega, meenutades ühtlasi, et olen mõne treeningu vahele jätnud. Samal ajal tunneb Mina-Loodusesõber põnevust lähedalasuva riigimetsaga tutvumisest. 

Mina-Doktorant katkestab eelneva kõneluse väitmaks, et päev saaks palju paremini kasutatud, kui ma laua taga kirjutaksin. Mina-Professionaal nõustub, et peaksin oma laua taga olema ja märgib, et tööde tähtajad on lähenemas. Samas lisab, et just töö on see (mitte doktorikraad), mis arved maksab. Mina-Kirjanik märgib, et olenemata sellest, kas ma õpin või töötan, peaksin säilitama oma igapäevase kirjutamisharjumuse, vaadates terava pilguga Mina-Viivitajat, kes tahab meeleheitlikult muru niita ja pesu pesta, enne kui päriselt tööle asub. 

Mina-Issi tuletab mulle oma viieaastase poja armsa häälega meelde, et olen lubanud teda rattaga sõitma õpetada. Mina-Mees soovitab oma kalli naise armsa häälega, et Poppa võiks vaadata poisi järele ja saaksime filmi vaadata. Mina-Pereisa lisab süüdlaslikult, et nii naine kui ka laps vajavad minu aega, ning hurjutab Mina-Ratturit, Mina-Doktorant ja Mina-Professionaali vales prioriteetide seadmises. Vahepeal pahandab Mina-Introvert, pomisedes, et ta vajab aega iseendale. 

Pinge nendes dialoogides on ilmselge, kuigi minu vestlus oli praegu üsna rahumeelne. Kui ma olen suurema pinge all, võivad need dialoogid väljuda kontrolli alt ohjeldamatuks sisemiseks konfliktiks, mis kurnab ja tekitab stressi. Üks viis nende kaosesse laskuvate allakäiguspiraalide leevendamiseks on kasulike meta-, kolmanda- ja korralduspositsioonide tuvastamine ja võimendamine. 

Mina-Analüütik on metapositsioon, mis peegeldab minu loomuomast võimet väljakutsete üle järele mõelda ja neile ratsionaalset läheneda. Mina-Analüütiku suudab leevendada Mina-Viivitaja ja Mina-Introverdi negatiivsemaid panuseid. Teine metapositsioon on Mina-Strateeg, kes kasutab minu professionaalseid oskusi ja teadmisi oma karjääri ja õpingute tõhusaks juhtimiseks. Mina-Analüütik ja Mina-Strateeg moodustavad hea meeskonna. 

Mina-Teadlane-Praktik on kolmas positsioon, kes ühendab minu erialase töö minu doktoriõppega. Ta vahendab pingeid erinevate tegevuste vahel suuresti seetõttu, et teeb koos Mina-Strateegiga otsuseid, mis võimaldavad mul tasakaalu säilitada. 

Mina-LifeCoach on korraldajapositsioon, mis kehtestab ja jälgib tervise-, jõudluse- ja suhteharjumusi. Ta mõistab, et nad teevad koostööd: rattamatk on hea trenn ja väärtuslik aeg iseendale looduses, mis annab mulle taas energiat perekondlikeks tegemisteks ja värskendab vaimu kirjutamiseks. Kui Mina-LifeCoach konsulteerib Mina-Strateegiga, muutuvad mu karjääriambitsioonid rohkem tegevusele orienteerituks ja olen oma ideede elluviimisel proaktiivsem. 

Teine korraldajapositsioon ilmneb siis, kui Mina-Pereisa pühib oma süükompleksi õlgadelt ja keskendub selle asemel tegevustele, mida ta saab teha, et olla kohal abikaasa ja isana. Mina-Pereisa planeerib selliseid tegevusi nagu perematkad ja piknikud. Ta tunnistab, et Mina-Doktorant ja Mina-Professionaal töötavad mõlemad pere hüvanguks ja et nad modelleerivad positiivseid omadusi, nagu elukestev õpe ja rahuldust pakkuva töö poole püüdlemine. 

Doktoriõppe kogemus kutsub esile ja võimendab kasutuid mina-positsioone niikaua kuni dialoogiline mina on konkureerivate häälte kakofoonia. Nagu ma oma näitega kirjeldasin, on kasulik võtta veidi järelemõtlemisaega, et tuvastada müra lisavad hääled ning võimaldada meta-, kolmanda- ja korraldajapositsioonidel endast teada anda. Seejärel saate anda neile kasulikele positsioonidele volitused vähem kasulike positsioonide ümberkorraldamiseks, neile väljakutse esitamiseks ja vaigistamiseks. See on pidev väljakutse, kuna dialoog kulgeb tõusude ja mõõnadega, vaibub ja plahvatab. Kuid pingutus on seda väärt, kui see võimaldab teil astuda mõningaid väikesi samme oma tugevate külgede äratundmise, ärevuse vähendamise ja tervislikuma doktorandielu suunas. 

Michael Healy on raamatu „Career Theories and Models at Work: Ideas for Practice“ (CERIC, 2019) üks autoritest. Ta juhib careerED Academy üksust, mis keskendub karjäärispetsialistide kvalifikatsioonidele ja arenguprogrammidele. Ta on olnud karjääri- ja tööalase konkurentsivõime koolitaja mitmes Austraalia ülikoolis, juhtides õppekava elluviimisel erinevate teenuste ja programmide väljatöötamist ning arendades karjääri-, tööhõive- ja tööalaseid õpistrateegiaid ja -raamistikke. Michaelit tunnustati karjääri arendamise ja tööalase konkurentsivõime valdkonna liidrina aastatel 2021 ja 2022, mil ta pälvis National Association of Careers Advisory Services ja Career Development Association of Australia teadustöö auhindu. Michaelil on doktorikraad karjääri ja tööalase konkurentsivõime õppimise valdkonnas. 

Allikas: https://mojohealy.com/post/me_myself_and_i/  

Viimati uuendatud: 24.03.2023