Miks head Erasmus+ projektid hindajate laual läbi kukuvad?

Mais Tallinnas toimunud Erasmus+ kontaktseminar tõi kokku õpetajad ja hariduseksperdid üle Euroopa, et arutada tehisintellekti mõju haridusele ning selle rolli koolide tulevikus.

Seminari ühe esinejana jagas Hispaaniast pärit Erasmus+ ekspert ja politoloog Gilberto Martinez osalejatele haruldast vaadet hindajate töölauale. Ta rääkis sellest, millele hindajad projektitaotlusi lugedes tegelikult tähelepanu pööravad, millega taotlejad kõige sagedamini punkte kaotavad ning miks jäävad rahastuseta ka mõned esmapilgul tugevana tunduvad projektid.

Martinezi sõnul on probleemid sageli üllatavalt sarnased. „Hindajad väärtustavad seda, mida neil on võimalik kontrollida,“ ütles ta. Häid ideid on taotlustes tavaliselt küllaga, kuid sageli jääb puudu konkreetsusest ja tõenditest, mis aitaksid idee tugevust veenvalt näidata.

Jälgi „punast niiti“

Kahe aasta jooksul kogus Martinez kokku 100 Erasmus+ projektitaotlust koos nende hindamisraportitega, et mõista, millised probleemid taotlustes kõige sagedamini korduvad ja mille tõttu projektid punkte kaotavad. Sellest tööst kasvas hiljem välja ka tema raamat „What Evaluators See: Lessons from 100 Erasmus+ and CERV Proposals“.

Foto 2: Raamat aitab koostada sisukaid prokektitaotlusi. Autor: Gilberto Martinez

Foto 3: Ettekande aluseks oli kahe aasta jooksul kogutud 100 projektitaotluse ja nende hindamisraportite analüüs. Autor: Gilberto Martinez

Martinezi sõnul ei jää paljud head projektiideed rahastuseta mitte seetõttu, et idee oleks halb, vaid seepärast, et taotlus ei suuda selle väärtust piisavalt veenvalt tõestada. Sageli jääb ebaselgeks, millist probleemi projekt lahendab, kuidas on tegevused seotud eesmärkidega või miks just need partnerid on projekti kaasatud.

„Kõige olulisem on loogiline tervik,“ ütles Martinez. „Eesmärgid peavad lähtuma taotluses kirjeldatud vajadustest. Hindajad tahavad näha, et te mõistate probleemi ning teil on realistlik plaan selle lahendamiseks.“

Kontekst loeb

Martinezi sõnul peitub üks sagedasemaid probleeme just selles, et taotlused jäävad liiga üldsõnaliseks. Organisatsioonid kirjeldavad sageli oma kooli või asutust numbrite kaudu – mitu õpilast, mitu õpetajat, millised on peamised prioriteedid –, kuid jätavad selgitamata selle osa, mis aitaks hindajal mõista, miks projekti tegelikult vaja on.

Näiteks kui kool soovib arendada tehisintellekti kasutamist õppetöös, ei piisa lihtsalt sellest, et seda väita. Martinezi sõnul tuleks vajadust toetada küsitluste, statistika, siseanalüüside või konkreetsete näidetega. Sama kehtib varasema Erasmus+ kogemuse kohta. Selle asemel et kirjutada „meil on ulatuslik kogemus“, tasub välja tuua konkreetsed projektid, saavutatud tulemused ja õppetunnid.

Foto 4: Martinezi sõnul peaks iga oluline väide taotluses põhinema tõenditel, mitte oletustel. Autor: Gilberto Martinez

Just detailid aitavad hindajatel mõista, kas projekt lähtub päris vajadusest või jääb heaks ideeks paberil. Mida rohkem on taotluses asjakohast taustainfot ja tõendeid, seda lihtsam on hinnata selle mõju ja vajalikkust.

„Väide ei ole tõendus,“ rõhutas Martinez.

Partnerlus ei ole “mugavusabielu”

Tehisintellektil põhinevate kirjutamisvahendite levik on selle probleemi veelgi teravamalt esile toonud. Tänapäeva projektitaotlused on sageli keeleliselt laitmatud, kuid viimistletud sõnastuse taga jääb sisu vahel napiks.

„Iga taotlus on nüüd kirjutatud täiuslikus inglise keeles,“ ütles Martinez. „Kuid see ei tähenda, et kõigil oleks ka midagi sisulist öelda.“

Martinezi hinnangul on tehisintellekt suurendanud taotluste arvu märksa rohkem kui nende kvaliteeti. „Projekte on rohkem, kuid need ei ole tingimata paremad,“ märkis ta.

Teine probleem, mis tema analüüsis korduvalt esile kerkis, puudutab partnerlusi. Liiga sageli sünnivad konsortsiumid olemasolevate kontaktide pinnalt, mitte ühise probleemi või eesmärgi ümber. Martinez võrdles selliseid partnerlusi „mugavusabieludega“, kus organisatsioonid tulevad kokku, sest nad juba tunnevad üksteist, mitte seetõttu, et nad oleksid projekti jaoks kõige sobivamad partnerid.

„Igal partneril peab olema selge roll, selged ülesanded ja selge põhjus konsortsiumis osalemiseks.“

Tallinnas toimunud kontaktseminaride üks eesmärk ongi aidata organisatsioonidel leida partnereid ühiste hariduslike väljakutsete põhjal, mitte piirduda olemasolevate kontaktvõrgustikega.

Martinezi täielik ettekanne koos ülevaatega levinumatest taotlusvigadest ja soovitustest nende vältimiseks on kättesaadav siin.

Kontaktseminar „AI in Education: From Best Practices to Erasmus+ KA2 Partnerships“ toimus Tallinnas 20.–22. mail. Teavet tulevaste Erasmus+ kontaktseminaride kohta leiab siin.

Foto 5: Kontaktseminarid aitavad organisatsioonidel leida sobivaid partnereid ja arendada ühisest vajadusest sündivaid projektiideid. Autor: Andri Tallo