Menüü
Kolmapäev, 26. jaanuar 2022

Kokkuvõte. Just nii paljud projektid said 2021. aastal Erasmus+ programmi toetuse

Mullu märtsis kuulutati välja Erasmus+ programmi uus seitseaastak, mis tõi kaasa ohtralt uusi tegevusi ning muutunud tingimusi. Programmiperioodi eelarve on seni suurim: seitsme aasta jooksul toetab Erasmus+ 28 miljardi euroga kümne miljoni eri vanuses ja taustaga eurooplase võimalusi end arendada.

Noored panevad käed kokku

Eesti haridusasutustelt laekus 2021. aasta taotlusvoorudes kokku 174 taotlust, millest 103 olid õpirände- ja 71 koostööprojektid. Esialgsete tulemuste alusel eraldatakse neile projektidele toetuseks 17,2 miljonit eurot, millest 10,8 miljonit eurot on 94 haridusvaldkonna õpirändeprojektile ja 6,4 miljonit eurot 33 koostööprojektile. Lisaks Euroopa komisjoni eelarvele maksab haridus-ja teadusministeerium riigieelarvelistest vahenditest üle 254 000 euro Erasmusega õpirändele minevate üliõpilaste toetuste tõstmiseks.

Haridusvaldkonna õpiränne

Õpirändes toetati 54 üld-, 17 kutse-, 15 kõrg- ja 8 täiskasvanuhariduse projekti. Toetusesaajate seas on 12 üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse akrediteeritud haridusasutust. Uuel programmiperioodil eristatakse taotlejate ja toetusesaajate seas asutusi, kellel on väiksem Erasmus+ osalemiskogemus, nende seas eristatakse esmataotlejaid. 2021. aasta õpirände toetusesaajate seas oli 26 esmataotlejat üldhariduses, neli täiskasvanuhariduses ning üks kutsehariduses.

Õpirändeprojektid annavad ligi 4000 inimesele võimaluse osaleda õpirändes, kõrghariduse valdkonnas lähetatakse 2370 inimest, üldhariduses 850,  kutsehariduses 650 ja  täiskasvanuhariduses üle 110 inimese.

Taotlusvooru  tulemuste põhjal on  438 üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse töötajal võimalus osaleda kursustel või koolitustel, 338 töötajal osaleda töövarjuna, kahel õpetada välisriigis. Lühiajalises õpirändes saab osaleda 394 kutseõppurit ja  pikaajalises õpirändes 28 kutseõppurit ning uue võimalusena 35 õpilast koos saatjatega osaleda kutsevõistlustel.

Kõrgharidus on lähetamas 922 tudengit õppima partnerkooli ja 555 üliõpilast praktikale. Euroopast väljapoole viivate kõrghariduse õpirännete keskmine osakaal oli 12%. Lisaks toetati 38 põimitud intensiivkursuse läbiviimist.

Õpirände akrediteeringud

Uuel perioodil saavad üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid võimalus taotleda Erasmus+ õpirände akrediteeringut, mis aitab paremini saavutada asutuse arengueesmärke ning korraldada õpirännet süsteemsemalt. Akrediteering lihtsustab ligipääsu rahastusele.

2021. aastal laekus Eesti haridusasutustelt 28 taotlust; neist üldhariduses 20, kutsehariduses 5, täiskasvanuhariduses 3.

Hindamise järgselt said akrediteeringu 12 asutust; üldhariduses 7, kutsehariduses 3 ja täiskasvanuhariduses 2 akrediteeringut. Vaata nimekirja siit.

Haridusvaldkonna koostööprojektid

Toetati 33 koostööprojekti, millest oli 8 üld-, 11 kutse-, 8 kõrg- ja 6 täiskasvanuhariduse koostööprojektid, sealhulgas emakordselt 7 väikeprojekti. Suuremahuliste koostööprojektide keskmine toetus oli 230 000 eurot, kõigi väikeprojektide toetus aga reeglipärane 60 000 eurot. Suuremahuliste koostööprojektide eelisteemad olid õppeprotsessi mitmekesistamine, oskuste arendamine, digi-, rohe ja kaasamisteemad, väikeprojektidega soovitake tõhustada võõrkeeleõpet, arendada lapsevanemaid, tõsta ökoloogilist teadlikkust ja palju muud.

127 õpi- ja koostööprojekti toetusesaajate seas on 106 asutust: 12 lasteaeda, 26 põhikooli, 16 gümnaasiumi, 17 kutsekooli, 15 kõrgkooli ja 20  haridusvaldkonnas tegutsevat asutust. Nende seas näiteks Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing, Pärnu Linna Koolijuhtide Ühendus, Mustvee Valla Hariduse Tugikeskus ja paljud teised.

Toetusesaajaid oli kõikidest maakondadest, tavapäraselt oli enim Harjumaalt (42%), järgnesid Tartumaa – 17%, Lääne-Virumaa – 7%, Ida-Virumaa – 7%, Pärnumaa – 6% ja Viljandi ja Põlvamaa – 4%.

Noorteprogrammid

Noorteprogrammide keskuse kaudu taotleti toetust 87 projektile, millest toetuse said 68. Esimeses voorus eraldati toetuseks 2,1 miljonit eurot, teises voorus 1,5 miljonit eurot. Toetusesaajate seas olid viie akrediteeritud asutuse taotlused, 22 noortevahetust, 12 noorsootöötajate õpirännet, 10 noorte osalusprojekti, 11 väikeprojekti, ja 8 suuremahulist koostööprojekti. Toetuse said 11 esmataotlejat.

Maakonniti jagunes toetuse saajate osakaal järgmiselt: Harjumaa 24, Tartumaa 18, Ida-Virumaa 8, lisaks Pärnumaa 6, Raplamaa 4, Järvamaa 3, Võrumaa 3 ja Läänemaa 2.

Toetatud õpirändeprojektides on plaanitult kokku 3283 osalejat – noortevahetustes 796, noorsootöötajate õpirände projektides 365 ja noorte osalusprojektides 2122.

Toetatud koostööprojektid käsitlevad aktiivset kodakondsust ja noortealgatusi, noorsootöö innovatsiooni ja kvaliteeti, noorte tööturuvõimekuse tõstmist, samuti keskkonda ja kliimamuutust, kaasamist, digipööret ja osalust.

Euroopa Solidaarsuskorpus

Euroopa Solidaarsuskorpuse kaudu taotleti toetust 32 solidaarsusprojektile ja 11 vabatahtlikule teenistusele, toetuse said neist 12 solidaarsusprojektile ja 10 vabatahtlikku teenistust.

Solidaarsusprojekte toetati summas 132 542 eurot ja maakonniti jaotusid toetusesaajad järgmiselt: Harjumaa 12, Võrumaa 5, Pärnumaa 2. Kuuest esmataotlejast 4 said toetuse.

Enimkäsitletud teemad olid kogukonna areng, loovus ja kultuur, vähemate võimalustega maa- ja linnapiirkondade arendamine, tervis ja heaolu.

Vabatahtliku teenistuse 11 taotlust hõlmasid 133 osalejat, nendest 50 vähemate võimalustega inimesed. Toetuseks eraldati 889 695 eurot. Maakonniti jaotus toetuse saajate osakaal järgmiselt: Harjumaa 5, Tartumaa 1, Ida-Virumaa 1, Valgamaa 1. Voorus oli üks esmataotleja.

Euroopa Noorte mõjuuuring

2021. aastal valmis Erasmus+ Euroopa Noored programmi tulemuste ja mõju uuringu raport Eesti osalejate kohta aastatel 2015-2020 (RAY MON). Eestit puudutavas uuringus osales 536 projektijuhti ja 3018 osalejat.

Uuringu kohaselt on projektis osalenute rahulolu väga kõrge: 98% soovitab teistel osalejatel projektis osaleda või see algatada. 96% tundis, et neid oli projekti hästi kaasatud ning 97% tajus, et projektis osalemine panustas nende isiklikku arengusse.

Osalejad märkisid, et projekt tõstis nende võtmepädevusi: 94% vastanutes ütles, et õppisid paremini suhtlema inimestega, kes räägivad teist keelt, meeskonnas koostööd tegema ja pidama läbirääkimisi ühiste lahenduste üle, kui arvamused on erinevad. 63% osalistest märkis, et õppis projekti käigus paremini elektroonilistes kanalites meediasisu looma. 96% ütles, et õppis projektis paremini läbi saama inimestega, kellel on erinev kultuuritaust.

Noorsootöötajate õpirändes osalenutest 88% märkis, et on projekti käigus õppinud midagi sellist, mida kavatseb kasutada edasises töös noortega ning 91%, et on õppinud noortega töötamiseks sobivaid meetodeid paremini valima, kohandama või välja töötama.

Juba läbi viidud projektide tulemusi saab vaadata siit.

2022. aasta taotlusvoorude tähtajad leiab siit.

Viimati uuendatud: 27.01.2022