Kõik Erasmus+ programmis osalevad asutused saavad aidata kaasa humanitaarkriisi leevendamisele

Tänaseks on Eestisse saabunud üle 8000 Ukraina noore ja see arv kasvab päev-päevalt. Meile on antud suurepärased praktilised vahendid, Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse projektid, mille eesmärk on pakkuda solidaarsust, suurendada kultuuridevahelist mõistmist ja toetada õppimist – olgu see noorsootöös või koolis. Selge on see, et kohalike ja/või rahvusvaheliste projektide elluviijatena on projektitegijad oma kogukonnas eeskujuks teisest kultuurist pärit inimeste võõrustamises, väärtuskasvatuses, kogukonna arengu toetamises või kõigis kolmes.

Oleme otsustanud tulevased taotlusvoorud pühendada Ukraina kogukonna aitamisele. Järgmine taotlustähtaeg on 4. mail kell 13.00. Selleks ajaks ootame Euroopa Solidaarsuskorpuse kohalikke solidaarsusprojekte, Erasmus+ noorte osalusprojekte, noortevahetusi, noorsootööprojekte ja väikeprojekte. Mõned näited teemadest, mis haakuvad taotlusvooru fookusega on näiteks sõjapõgenike lõimimine uude keskkonda, Eesti noorsootöötajate ja huviharidustöötajate koolitamine põgenike kaasamiseks, meediakirjaoskuse arendamine. Mais esitatud projektide elluviimine võib alata sügisel.

Märtsi keskpaigas toimunud Euroopa Liidu haridusministrite erakorralisel kohtumisel ütles komisjoni volinik Mariya Gabriel, et komisjon suunab lisaraha Ukraina sõjapagulaste lõimimiseks kohalikku haridussüsteemi, töötab välja ühised juhised pagulaslaste vastu võtmiseks ja hõlbustab juurdepääsu ukrainakeelsele hariduskeskkonnale.

Käimasolevate projektide rahastust saab kasutada

Ukrainlaste aitamiseks saab kasutada aga juba ka käimasolevaid projekte. Näiteks saavad asutused, mis juba praegu viivad läbi kaasatust, mitmekesisust ja pagulaste lõimumist toetavaid projekte, osa oma rahast vabatahtlikult ümber paigutada Ukrainat toetavatele tegevustele. Haridusasutustel on projekti raames võimalik kutsuda külla eksperte, kes toetavad koolipere uute oludega kohanemisel.

Nii õpirände- kui ka koostööprojektide muutmise eelduseks on projektitegijate (rahvusvahelise projekti puhul kõigi partnerite) tahe, uute või täiendavate tegevuste plaan ja kokkulepe agentuuri kontaktisikuga. Kaalutletud vajadusel sõlmitakse lepingu muudatus.

Ka Euroopa Solidaarsuskorpuse vabatahtliku teenistuse ja solidaarsusprojektide eesmärke on võimalik ümber kujundada, kasutamata eelarvet ja elluviimata tegevusi muuta, kuid need tuleb samuti agentuuri kontaktisikuga kooskõlastada ning lepingu muudatusega  fikseerida. Paindliku meetmena saavad Ukrainast saabuvad Euroopa Solidaarsuskorpuse osalejad vabatahtlikku teenistusse  alustada ilma saatva organisatsioonita.  

Euroopa Komisjonis käib töö IT-süsteemide kohaldamiseks ja töötatakse välja ülaltoodud ettepanekute ellukutsumise ajaraami. Samal ajal on komisjon otsustanud, et Ukrainas või sellega piirnevas kõrge ohutasemega riigis ning Venemaal toimuvate õpirännete puhul on agentuuridel õigus kohaldada force majeure ehk vääramatu jõu klauslit. See tähendab, et projektitegijad saavad õpiränded koheselt tühistada, edasi lükata või nende asukohta vahetada paindlikumal viisil, olenemata Erasmus+ või Euroopa Solidaarsuskorpuse tavapärasest reeglistikust. Sama kehtib ka sissetulevate õpirännete suhtes.

Eestist läks komisjoni poole teele pöördumine

Et anda maksimaalne panus Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenike toetamiseks, Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur saatnud komisjonile mitu pöördumist, milles palutakse juhtnööre ja selgitusi mitmele olulisele punktile. Eeskätt oodatakse selgeid juhiseid, kuidas saab Eestisse saabunud sõjapõgenikke Erasmus+ programmi raames kaasata ning kui palju on haridusvaldkonna õpirände reeglites paindlikkust, et praegu käimas olevaid projekte sissetulevate Ukraina õpilaste jaoks kohaldada.

Kõrghariduses on probleemiks vastuvõtu dokumenteerimine, sest sõja tõttu ei saa Ukraina ülikoolid tavapärasel moel töötada. Eelkõige oodatakse, et Ukraina tudengeid saaks siin vastu võtta lihtsustatud dokumentatsiooni alusel, lisaks loodetakse, et kõik Ukraina tudengid kuulutataks automaatselt vähemate võimalustega tudengiteks. Samuti on probleem, et paljud vene kõrgkoolidega koostööd teinud asutused on selle küll katkestanud, ent niimoodi tekivad suured eelarvejäägid, mida oleks mõistlik ümber jagada või korraldada lisataotlusvoor.

Noortevaldkonnas soovitakse komisjonilt rohelist tuld kaasamaks Ukraina põgenikke käismasolevatesse projektidesse ning tekkinud kulutuste käsitlemist erikuludena täies ulatuses. Veel soovitakse suurendada kohalike tegevuste osakaalu ning Euroopa Solidaarsuskorpuse eelarvet, et võimaldada rohkem humanitaarabi pakkumist.

Agentuur jätkab aktiivset tööd selle nimel, et programmide rahastusreeglid veel paindlikumaks muuta ja saaksime võimalikult suure osa toetustest põgenike aitamiseks suunata.