Ideest mõjuni: Erasmus+ KA2 koostööprojektide näited ja head tavad

Paneelis jagasid kogemusi

1. Kersti Sõgel, Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Projekti „Aita päästa elu! An automated external defibrillator (AED) helps to save lives“ eesmärk oli teavitada ühiskonda, eriti maapiirkondade elanikke, sellest, mis on AED ehk automaatne kehaväline defibrillaator ja kuidas seda kasutada.
2. Siret Ollino, Pärnumaa Kutsehariduskeskus. Projekt „Kutseõppijate ettevõtlusoskuste arendamine jätkusuutlike ettevõtete loomiseks ja tööturule jõudmiseks“ toetas ettevõtlusvaldkonna kutseõpet läbi formaalse ja mitteformaalse hariduse lõimumise. Projekt kaasas partnereid Hispaaniast, Kreekast, Slovakkiast, Saksamaalt ja Belgiast.
3. Aleksei Razin, Muvio OÜ. Projekti „Koolitus: lihtsad tööriistad võõrkeeleõpetajatele“ raames loodi kolleegidega Euroopas hulk õppematerjale selle kohta, kuidas õpetada täiskasvanutele võõrkeelt ilma õpikuta. Tegemist oli Muvio OÜ teise Erasmus+ projektiga – esimene käsitles lauamängude kasutamist keeleõppes.
4. Ave Leek, Tartu Kunstikool. Projekti „Rahvusvaheline maalilaager ehk traditsioonilise õuesõppemudeli uued ulatused“ põhiidee oli võtta kunstikoolis läbi aegade kasutatud klassikaline õppemudel – maalilaager – asetada see rahvusvahelisse konteksti ja uuendada seda tänapäeva tööturu jaoks. Projektis oli kaks partnerit, üks Soomest ja teine Eestist.
5. Hendrik Tali, Päästeliit. Projekt „Kogukondade valmisolek kriisideks“ viidi läbi koostöös Islandi vabatahtlike päästjatega. Eesti vabatahtlikke koolitati mäestikupääste ja jõgedest päästmise teemal. Vastu koolitasid eestlased islandlasi võitlema maastikutulekahjudega.
6. Janne Jerva ja Clelia Piirsoo, Põhja-Eesti Pimedate Ühing. Projekt „Uued võimalused nägemispuudega inimeste täiskasvanuhariduses Eestis ja Soomes“ viidi läbi koos Soome partneriga. Sihtrühmaks olid Eestis ja Soomes elavad pimedad ja vaegnägijad. Soome partneriga võrreldi harrastustegevusi ja tööalaseid väljavaateid ning saadud info põhjal korraldati koolitusi.

Paneelist kõlama jäänud mõtted

• Idee võib sündida juhuslikust kohtumisest, tagasisidest või partneritega suhtlemisest. Parimad ideed tekivad konkreetsest vajadusest.
• Regulaarsed kohtumised ja pidev suhtlus partneritega aitavad probleeme ennetada ja lahendada.
• Probleemidest tuleb partneritega ausalt rääkida, eriti kui töö kvaliteet ei vasta ootustele.
• Ei tasu meelt heita, kui esimene taotlus positiivset rahastusotsust ei saa. Taotluse mitterahuldamine annab täiendavat aega, et projekti lihvida.
• Tasub juba algusfaasis mõelda, milline saab olema projekti mõju ja kuidas oleks seda võimalik jälgida ning mõõta.
• Oma organisatsiooni inimesed võiks parimate tulemuste saavutamiseks kaasata varakult ja läbi isikliku suhtluse.
• Pikaaegse mõju nimel tasub mõelda väljunditele, mis elavad edasi ka pärast projekti lõppu.

Kust tuleb hea idee?

Kersti Sõgel rääkis, kuidas AED-projekti idee sai alguse sellest, kui Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kommunikatsioonijuht sai ülikoolis õppides teada, et kursusekaaslased polnud kunagi automaatsest kehavälisest defibrillaatorist (AED) kuulnud. Paljudes piirkondades võib kiirabi kohalejõudmine võtta mitukümmend minutit, samas kui keskustes võib leiduda AED. Sellest aga pole kasu, kui inimesed ei tea, kuidas seda kasutada. Kersti märkis, et esmaabi andmisel pole oluline mitte ainult oskus, vaid ka julgus, kuid teadmatus võib viimast negatiivselt mõjutada.

Aleksei Razini sõnul kasvas keeleõppeprojekt välja eelmise projekti tagasisidest. Lauamängude projekt oli edukas ja pälvis auhindu, kuid öeldi, et mänge tuleb osta ning mõned koolid ei saa seda endale lubada. Tekkis küsimus, kuidas luua lahendus, milleks on vaja vaid pliiatsit, kääre, paberit, nööri ja palli. Aleksei sõnul tuli koolitustel välja, et paljudel õpetajatel olid enamik neist asjadest olemas.

Hendrik Tali nimetas Päästeliidu projekti tõukeks kahte asja: kliimamuutusi ja Ukraina sõda. Viimane on Tali sõnul näidanud, et vabatahtlikke tuleb rohkem koolitada, sest võimaliku sõjalise kriisi korral on oluline absoluutselt iga inimese panus.

Siret Ollino sõnul sündis Pärnumaa Kutsehariduskeskuse projektiidee Hispaania partneri vajadusest. Partnerid olid varem koos töötanud ning idee kujunes välja konverentsil, kus said kokku sobivad inimesed. Kuna Eesti on ettevõtlusõppes olnud edukas, siis hispaanlased soovisid eestlastelt õppida, et ka oma ettevõtlusõppe valdkond paremini käima lükata.

Ave Leek tõi esile, et üks parimaid ajendeid hea idee tekkeks ongi vajadus. Kunstikooli vana maalilaagri mudelit sooviti värskendada nii, et erialaoskuste kõrval arenevad ka üldpädevused: keeleoskus, tiimitöö, suhtlemine ja kohanemisvõime.

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu projekt sai alguse suvelaagrist Haapsalu lähedal. Sinna sattus ka grupp Soomest ja Janne Jerva sõnul „viskasime siis sellise uitmõtte õhku, et võiks midagi koostööna teha“. Mõne kuu pärast tuli nende juurde Erasmus+ agentuuri konsultant ja soovitas mõelda täiskasvanuhariduse projektile. Projektipartneriga kohtuti Soomes, kus võrreldi, mida on kummalgi poolel üksteisele õpetada.

Paneeli küsimusele, et kas positiivne rahastusotsus saadi esimesel korral, vastas Siret Ollino, et nende projekt sai rahastuse teisel korral. Kersti Sõgel soovitas Harno ekspertide tagasisidet võtta lisaajana planeerimisfaasi hoolikamaks läbitöötamiseks.

Partnerite leidmine ja koostöö

Aleksei Razini sõnul on kõige olulisem, et partnerid mõistaksid hästi projekti eesmärke ja vajadust. Ta kirjeldas, kuidas Muvio OÜ tiim otsis partnereid Facebooki gruppidest. Selliste gruppide puhul tuleb tema sõnul arvestada, et üleskutsele vastavad paljud. Nende meeskond lisas üleskutsele küsimustiku, kus oli kolm-neli projektiga seotud küsimust. Selle abil sõelusid nad välja parimad potentsiaalsed partnerid. Pikaajalise partnerluse puhul, kus eksisteerib varasem koostöökogemus, pole sellist etappi vaja.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tiim läks partnereid otsima sihipäraselt. Selgitati välja, kes on AED-valdkonna tipud Euroopas ja seejärel kontakteeruti nendega otse. Kersti Sõgel toonitas ühist arusaama. „Projekti kirjutamise ajal toimusid veebikohtumised umbes kord nädalas, kus täpsustasime detaile ja kindlustasime, et kõik saaksid asjadest samamoodi aru. Sest ainult siis saab teha head projekti, kui meil on ühine eesmärk,“ ütles Sõgel.

Siret Ollino liitus kuuest partnerist koosneva projektiga selle lõppfaasis. Tema suurimaks õppetunniks osutus kommunikatsiooni olulisus, nii partnerite vahel kui ka organisatsioonisiseselt. Ta lisas, et samuti on projekti juhtimisel vaja julgust olla väga aus. Näiteks digiplatvormi piloteerimisel selgus, et välja töötatud lahendus tuli ümber teha. „Selleks, et tulemused vastaks kvaliteedistandarditele, tuleb projekti käigus üksteisele ausat tagasisidet anda,“ ütles Ollino.

Tulemused, mille üle ollakse uhked

Ave Leek Tartu Kunstikoolist tõi esile, et maalilaagri projektis korraldati kaks näitust, üks Soomes ja teine Eestis. Mõlema organisatsiooni õpetajad rõhutasid, et töö rahvusvahelises tiimis andis õpilastele võistlusmomendi ja „õpilastel tekkis hoopis teistsugune distsipliin“. Tööd olid üllatavalt tugeval tasemel.

„Me oleme tegelikult väga uhked selle üle, et meie projekt õnnestus väga hästi“, ütlesid Põhja-Eesti Pimedate Ühingu esindajad. Pimedatele massööridele õpetati traditsioonilist Soome massaaži. See omakorda laiendas osalejate võimalusi tööturul, sest Eestis pakutakse seda konkreetset teenust vähe.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli projektist valmisid viis õppevideot AED kasutamise kohta. Möödunud suvel elustas ühe videos osalenud näitleja poeg teda päriselt AED-masinaga. „Me ei tea mitte kunagi, kuna ja keda meil on vaja aidata,“ tõdes Sõgel.

Mõju pärast projekti lõppu

Uued algused ja jätkutegevused. Kersti Sõgel jagas, et nende meeskonnast asus üks liige Tartu Ülikooli doktorantuuri AED kasutust süvitsi uurima. Projekti raames on ühendust võetud ka sotsiaalministeeriumiga, et arutada, kuidas Eestis esmaabi andmist maapiirkondades korraldada. Ka sama Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kommunikatsioonijuht, kellest kõik alguse sai, tahab doktorantuuri minna ja uurida, kuidas sotsiaalselt olulisi teemasid turundada.

Põhja-Eesti Pimedate Ühing sai Erasmus+ projekti tulemusi kasutada Euroopa Sotsiaalfondi projekti taotlemisel. Janne Jerva sõnul on tulnud ka partneritelt ning sihtgrupi inimestelt soov uue projekti tegemiseks.

Levitamine ja kasutajate jälgimine. Aleksei Razin ja tema meeskond ei teinud projekti raames valminud käsiraamatut vabalt kättesaadavaks, vaid sidusid selle registreerimisvormiga. See võimaldas neil saada ülevaate sellest, kes loodud materjali kasutab. Umbes tuhat õpetajat üle maailma laadisid PDF-faili alla. Kogutud info põhjal loodi andmebaas huvilistest, keda saab tulevikus uute projektide partneritena kaasata.

Saadud oskuste rakendamine. Hendrik Tali sõnul kasutas Päästeliit Pärnu üleujutusel Islandi ja Ukraina kogemusest saadud õppetunde. Nüüd on Päästeliit jõudnud seisu, kus pakutakse teenust kohalikele omavalitsustele, kes selle eest tasuvad. Lootus on jõuda olukorda, kus tulevikus välisrahastust enam vaja ei ole.