Eesti NATO Ühingu juhatuse esimees Erasmus+ õpirändest: olen selle võimaluse eest väga tänulik

Krista Mulenoki haridustee on olnud kirju. Varasemalt on ta lõpetanud nii TTÜ majandusteaduse kui ka Tartu Ülikooli õigusteaduse magistriõppe. Tänavu kevadel aga lõpetas Krista sotsiaalteaduse magistriõppe Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis.

„Kanadasse läksin viimasena lõpetatud eriala raames, milleks oli „Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas“ Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis. Kui meile mainiti Erasmus+ praktikavõimalusi, siis otsustasin haarata härjal sarvist. Ma arvasin, et minu eas inimesed enam ei saa osa sellest suurest innovatsioonist – avatud piiridest ja õppimisvõimalustest,“ meenutas Krista humoorikalt. „Aga näed, see oli väga kasulik kogemus,“ lisas ta seejärel.

„See uus eriala – „Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas“ – tuli mu ellu üsna juhuslikult,“ räägib Krista. „Mu tütar läks õppima tervisejuhiks ja ma naljatasin, et lähen koos temaga. Siis aga vaatasin erialade valikut ja leidsin midagi, mis mind ka päriselt tõmbas,“ tõdes ta.

Õpiränne Kanadasse viis üllatusrohkete kohtumisteni

Krista veetis Kanadas kolm nädalat. „Praktika kestus oli kokku kaks kuud. Kuna mul polnud võimalik nii kauaks Kanadasse minna, siis mulle võimaldati see läbida kahes osas. Alguses käisin kohapeal ning seejärel kasutasin juba virtuaalseid vahendeid,“ kirjeldab Krista projekti paindlikkust. „Mind võttis praktikale selline organisatsioon nagu Ehatare Foundation, mille eesmärgiks on tõsta vananevate inimeste elukvaliteeti. Mu juhendajaks oligi sealne tegevdirektor Maimu Mölder,“ mainis ta.

„Mul oli praktika jooksul võimalik külastada vanemaealisi, kes elavad veel iseseisvalt oma kodudes. Kõige vanem neist oli 98-aastane Lembit Maimets. Pean ütlema, et ta on täiesti uskumatult inspireeriv inimene!“ meenutab Krista entusiastlikult oma õpirände üht meeldejäävamat kohtumist.

„Lembit otsustas viiekümneselt, et ta elab vähemalt saja aastaseks. Nüüd juba kirjutab raamatut, kuidas elada 125-aastaseks,“ rääkis Krista vaimustusega. „Ta võimleb mitu korda päevas, on kehaliselt ja sotsiaalselt väga aktiivne, ning lisaks on ta eluaegne insener ja leiutaja. Kusjuures üks tema leiutis, „Self-Unfolding Satellite with Gravity“, on saanud ka üleilmset tunnustust,“ lisas ta.

„Samuti sain külastada ka hooldekodusid. Peale Ehatare käisin ka soome ja leedu hooldekodudes ning mind üllatas, kui aktiivsed sealsed vanemaealised olid. Tead, mida ma kõikide nende vanemaealiste puhul täheldasin, kellega ma kohtusin? Nende elutahet! Kõikidel silmad särasid ja nad ei ole seal lihtsalt niisama – nad teevad lausa tulevikuplaane,“ rääkis Krista.

Vananev ühiskond on Krista südameasi

Krista huvi vanemaealisi puudutavate teemade vastu pole juhuslik. „Ma ei teinud seda kraadi pärast. Ma teen seda, sest mind päriselt huvitab see valdkond. Vananeva ühiskonna teemaga tegelemine on mulle oluline. Tunnen, et saan anda tagasi oma lähedastele, kogukonnale ja tegelikult kogu Eesti riigile. Panustan vanemaealiste huvikaitseorganisatsiooni MTÜ Kuldne Liiga nii juhatuse liikmena, vanemaealiste võrgustiku koordinaatorina kui ka rahvusvahelise suuna juhina. Oleme Sotsiaalministeeriumile strateegiliseks partneriks,” rääkis ta.

Ta tõdeb, et tegu on tõsise probleemiga, sest vananeva rahvastiku trendiga kaasnevad tulevikus suured väljakutsed. „Eestis on vananev rahvastik ja sündimuse määr on väga madal ehk tulevad keerulised ajad. Meil on ambitsioonikad eesmärgid – näiteks tõsta tervena elatud aastate arvu,“ rääkis Krista. Statistikaameti andmetel elasid 2024. aastal Eesti mehed tervena keskmiselt vaid 56,8 aastat ja naised 60,6 aastat.

Ta tõi välja, et peame nägema vanemaealiste väärtust ühiskonnas, mitte vaadata neid kui koormat. „Me peame üldse lõpetama mõtteviisi, et noorus on hukas või vanad on koormaks. See on meie ühiskonna mitmekesisus, millest saame ainult õppida. Sellepärast ongi põlvkondadevaheline koostöö nii oluline,“ rõhutas Krista.

Hea planeerimine on edu võti

Krista sõnul on hea planeerimise korral võimalik igaühel õpirändele minna. „Mõtle oma ränne hästi läbi ja uuri võimalusi. Näiteks minul oli võimalik leida kompromiss ja sooritada pool praktikast virtuaalselt Eestis. Sa ei pea oma elu suurelt ümber korraldama, et saada üks väga kasulik kogemus,“ ütles ta.

Lisaks soovitab Krista uurida vähemate võimalustega õpiränduritele mõeldud toetust. „Mulle tuli üllatusena kui sain teada, et kvalifitseerun vähemate võimalustega õpiränduriks, kuna mu tütar oli siis veel alaealine. Selle eest maksti mulle lisaraha.“

Krista tõdeb, et Erasmus+ praktika on talle professionaalses elus väga kasulikuks osutunud. „Näiteks olen Kuldse Liiga MTÜ juhatuse liige ja tänu minu Erasmus+ praktikale teeme nüüd ka koostööd selle kogukonnaga, mida külastasin. Lisaks pidasin telefoniseltsi loengu Tartu Tervise Kõrgkooli üliõpilastele, et ka nemad saaksid olla ühenduses vanemaealiste eestlastega Kanadas“, rääkis ta. „Olen selle võimaluse eest väga tänulik – sellel on olnud tuntav mõju.“