Erasmus+ täiskasvanuhariduse koostööprojekt õpetab tegema mõjusat taskuhäälingut

Entusiastide kogukond

Näiteks tõi PODIMP bootcamp‘i koolitaja ja “Mis mõttes?” podcasti saatejuht Marta Pulk välja, et projekt aitas oma taskuhäälingu loomisega tõsta teadlikkust vaimse tervise teemadest. „Samuti on see loonud rahvusvahelise taskuhäälingu entusiastide kogukonna, kes on üksteist inspireerinud ja julgustanud,“ lisas ta.

Täiskasvanuhariduse projekti nähtavust on võimendatud külalisesinejate kutsumise ja sotsiaalmeedia abil. Lisaks koolitataksegi praegusi ja tulevasi taskuhäälingu saatejuhte, et sotsiaalse mõjuga seotud teemade asjatundlik kajastamine saaks hoogu juurde.

Väga suur auditoorium

Aga miks üldse panustada taskuhäälingu arendamisse? Sest see on kujunenud kanaliks, mille abil on võimalik jõuda väga laia kuulajaskonnani, toob Stories for Impact tegevjuht Jaan Aps välja. Sealjuures on kuulajaid huvi eduka äratamise korral võimalik panna süvenema kümneteks minutiteks kui mitte lausa kümneteks tundideks (seda erinevalt näiteks lühiklippidest sotsiaalmeedias). „Taskuhäälingu osad on ju nagu järelkuulatavad raadiosaated, millel tihti ka videopilt juures ehk neid jälgivad väga erinevas vanuses inimesed, kes muidu näiteks raadiot ei kuula või järjepidevalt Youtube`i videosid ei vaata. Miks mitte sellist võimalust kasutada teadlikult ka täiskasvanuhariduses inimeste inspireerimiseks, intrigeerimiseks, harimiseks,“ arutleb Aps.

Publiku määratlemine

Et taskuhäälinguid kuulavad erinevas vanuses ja erineva taustaga inimesed, tuleb igal täiskasvanuhariduse pakkujal oma publik ise paika panna – võimalused selleks on laiad! Näiteks projekti käigus algatatud eestikeelse vaimse tervise mõjuküsimusi käsitleva taskuhäälingu „Mis mõttes?“ esmaseks sihtrühmaks on spetsialistid ja otsustajad, kes puutuvad tööalaselt ühel või teisel viisil kokku vaimse tervise teemadega. „Samas oleme pingutanud selle nimel, et iga osa pakuks kaasahaaravat mõtlemisainet ka teistele vaimse tervise valdkonnast huvitatud kuulajatele,“ ütles Aps.

Milline on hea taskuhääling?

Et ära tunda, milline on hea taskuhääling, tuleb Apsi sõnul eeskätt defineerida, mida “hea” tähendab. Ühelt poolt võib väita, et hea taskuhääling on selline, millel on kujunenud pühendunud fännidest koosnev kuulajaskond ja mille poolt tõstatatud teemadest räägitakse laiemalt ehk need mõjutavad ka päris elu. Täiskasvanuhariduse vaatenurgast tasub tema sõnul teiselt poolt esile tuua, et hea taskuhääling peaks sisaldama kaasahaarava lähenemisviisi juures ka faktiliselt õiget sisu ja tasakaalustatult erinevaid vaatenurki iga teema kohta.

Projekti tulemuslikkust saab mõõta mitmeti, näiteks on kvantitatiivsete näitajate poolest praeguseks: 

• valminud 245 taskuhäälingu episoodi nii kohalikes keeltes kui ka inglise keeles ja 32 viitematerjali on tõlgitud kohalikesse keeltesse;
• struktureeritud teemakohane täiskasvanuhariduse keskkond, mis ühendab taskuhäälingud ja viitematerjalid;
• suurendatud projekti nähtavust külalisesinejate ja sotsiaalmeedia kaudu;
• viidud läbi koolitusi praegustele ja tulevastele taskuhäälingu saatejuhtidele.

Projektil on mõistagi olnud ka kvalitatiivne mõju, näiteks:

• projekti koolitustel osalejad käivitasid ühiskondlikel teemadel uusi taskuhäälinguid, näiteks teadlikkuse tõstmiseks sotsiaalsest ettevõtlusest, lähisuhtevägivallast, kogukonna arendamisest, harvikhaigustest, noorte enesearengust, aga ka keskkonnateemadel (näiteks hobuste kasvatamisest ja loomade heaolust);
• on panustatud sellesse, et sotsiaalse mõju teemasid kajastataks asjatundlikult ja kaasaegsete vahenditega;
• on panustatud sektoriülesesse koostöösse.

Projekti rahvusvahelised koostööpartnerid:

• Leedu: VšĮ “Geri norai LT”
• Türgi: Koç University Social Impact Forum (KUSIF)
• Läti: Latvijas Socialas uznemejdarbibas asociacija 

Vaata rohkem: https://storiesforimpact.com/