Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse haridusvaldkonna õpirände 2023. aasta kokkuvõte

Toetus kasvas 

Graafikul on kujutatud õpirändeprojektidele eraldatud toetus aastal 2022 ja 2023.  

Võrreldes aastaga 2022, kasvas õpirände toetus kõikide haridusastmete lõikes. Suurim eraldatud toetuse aastane kasv oli kõrghariduse Euroopa-siseses õpirändes, mis oli möödunud aastal üle kahe miljoni euro võrra suurem kui aastal 2022. Aastal 2022 oli õpirände toetus haridusvaldkonnas kokku 16,9 miljonit ning aastal 2023 ligi 20,8 miljonit eurot.  
 

Graafikul on ära toodud prognoositav õpirändes osalejate arv 2022. ja 2023. aastal toetatud projektide alusel. See suurenes kõikides haridusastmetes peale kõrghariduse üleilmse õpirände, kus 2023. aastal oli planeeritavaid osalejaid eelarve võimaluste piiratuse tõttu mõnevõrra vähem. 

Õpiränne kui hariduse loomulik osa 

Õpiränne kutsehariduses 

2023. aastal jagati Erasmus+ kutsehariduse õpirändeks välja veidi üle 5,2 miljoni euro, mida on võrreldes 2022. aastaga ligi miljoni võrra rohkem.   

Tänu eelarvekasvule ja kutseõppeasutuste jätkuvale soovile oma õppijatele ja töötajatele õpirändekogemust pakkuda, on prognoositav õpirändajate arv kasvanud rekordilise 1554 osalejani. See on võrreldes 2022. aastaga lausa 47% enam. Järgnev graafik annab täpsema ülevaate, milliseid erinevaid tegevusi ellu viia kavatsetakse. 

2023. aastal sai Erasmuse õpirände akrediteeringu 6 kutsehariduse õpirännet korraldavat asutust. Uued akrediteeritud on Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Kopli Ametikool, Tallinna Muusika- ja Balletikool (MUBA), Luua Metsanduskool, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool ja Tallinna Tööstushariduskeskus.  
Kokku on akrediteeritud asutusi kutsehariduse valdkonnas nüüd 29. 
 
Akrediteeritud asutusi, kes on saavutanud parimaid tulemusi õpirände korraldamisel, tunnustab Erasmus+ programm tipptaseme märgiste andmisega. 2023. aastal said märgise Kuressaare Ametikool, Haapsalu Kutsehariduskeskus ja Tartu Rakenduslik Kolledž (VOCO). 
 

Rekordarv soovijaid 

 
Kuressaare ametikooli projektijuht Ave Paaskivi sõnas 24. novembril Saarte Hääle uudises “Õpirändele soovib minna rekordarv õpilasi”, et kui muidu esitatakse aastas keskmiselt 70, siis 2023. aasta sügisel laekus ligikaudu 100 avaldust. “Mulle teeb rõõmu, et järjest rohkem noori ja täiskasvanud õppijaid on õpirände võimaluse enda jaoks leidnud,”  lisas Paaskivi.  Erialaste oskuste arendamise ja tööturule sisenemise hõlbustamise kõrval on Erasmus+ programmi tulu Paaskivi sõnul õppida tundma teiste Euroopa riikide kultuure, olla üksteise suhtes sallivad, mõista kultuurilisi eripärasid ja arendada digioskusi. “On õppijaid, kellele see on esimene reis väljapoole Eestit ja kindlasti just nende puhul täheldan ma kõige suuremat välispraktika kasutegurit,” nentis Paaskivi. 
 
 

Õpiränne üldhariduses  

Aastases võrdluses on üldhariduse valdkonnas kasvanud oluliselt taotlejate huvi õpirände võimaluste vastu. Kui 2022. a taotleti 87 projektiga toetust kokku 1738 osaleja õpirändeks, siis eelmisel aastal taotleti 122 projektis toetust kokku 3590 õpirändeks. Toetusteks jagati 2023. a välja kogu eelarve, s.o 3,45 miljonit eurot, mille toel on võimalik õpirändest osa saada 1860 inimesel. Planeeritud õpirännetel käsitletakse mitmeid erinevaid teemasid, millest populaarsemad on uued õpetamismeetodid ja lähenemisviisid, võtmepädevuste, sh digi- ja rohepädevuste arendamine, füüsiline ja vaimne heaolu, alushariduse arendamine, võõrkeeleõppe edendamine, kaasamise ja ühise Euroopa väärtusruumiga seonduv.  

Õpilaste ränded, milleks oli võimalik õpirände meetmest toetust taotleda kolmandat aastat järjest, on samuti üha populaarsemad. Möödunud aastal toetati 857 õpilase õpirännet, sealjuures rahastati esmakordselt 5 õppuri pikaajalist õpirännet. 

Hõlmatus 

Aastatel 2021–2023 on KA1 programmis osalenud/osaleb kokku 129 erinevat kooli, nii akrediteeritud kui ka mitteakrediteeritud. See moodustab täpselt neljandiku kõigist Eestis eksisteerivatest koolidest (514). Lasteaedade osalus on palju väiksem, kuna osalemiseks ja võib-olla ka teadmiste osas ei ole nii suurt võimekust, kuid siiski on lasteaiad selles programmis oluliselt aktiivsemad kui eelnevas programmis. Praeguses programmis osaleb 33 lasteaeda, moodustades 6% kõigist Eesti lasteaedadest (586). Möödunud aastal tuli taotlejaid üle Eesti, seega geograafiline hõlmatus oli hea.  

Möödunud aastal esitas 60 kooli taotluse akrediteeringu saamiseks, neist 12 olid edukad (esitatud tähestikulises järjekorras):  

• Illuka Kool 
• Jüri Gümnaasium 
• Kadrioru Saksa Gümnaasium 
• Kanepi Gümnaasium 
• Pärnu Koidula Gümnaasium 
• Paide Gümnaasium 
• Rõuge Põhikool 
• Saku Gümnaasium 
• SA Võrumaa Arenduskeskus 
• Sõmeru Põhikool 
• Tartu Hiie Kool 
• Tartu Raatuse Kool 

Nüüdseks on üldhariduses akrediteering 40 asutusel.  

Kogemuste koju toomine 

Näiteks käisid möödunud aastal  Rae valla lasteaiast Võsuke neli töötajat õpirände akrediteeringuga koolitusel „Outdoor education in Finnish schools“ Oulus. Seda selleks, et noppida õuesõppe teadmiste pagasisse uusi mõtteid, tegevusi ja nippe. „Oulu oli koos oma inspireerivate koolitajate, koolitusel osalenud eri riikidest osalejate ja keskkonnaga ideaalseks kogemuste kogumise ja jagamise paigaks,“ rääkisid osalejad. Koolitusest inspireerituna jõuavad Võsukese hoovi lastele avastamiseks peagi tõrva keetmine ja selle kasutamine, teadmiste mängud koodlukkudega, koostöö ja looduse teemalised osavusmängud jpm. 
Pikemalt saab Võsukese lasteaia kogemuslooga tutvuda SIIN.  

 
Õpiränne täiskasvanuhariduses 

Täiskasvanuhariduses sai akrediteeringu tänavu kaks asutust. Kokku on õpirände akrediteering kaheksal täiskasvanuharidust pakkuval asutusel. 

Möödunud aastal lisandunud võimalusest –  täiskasvanud õppijate õpirändest – võttis osa näiteks Rakvere Ametikool. Täpsemini, Rakvere Ametikool pakub ka täiskasvanute gümnaasiumi teenust ja just seal õppijatele kool õpirände võimalust pakkuski. Rakvere Ametikooli rahvusvaheliste projektide juht Katre Lomp selgitas, et grupiviisilisse õpirändesse said kandideerida need täiskasvanud õppijad, kel puudusid õppevõlgnevused. Õpirändel osalemise ning kõigi tingimuste täitmisega läbisid õpilased muuhulgas valikkursuse, mille käigus tuli neil osaleda rände  ettevalmistuses ning koostada hiljem eneseanalüüs ning esitlus. 

Grupiviisilises õpirändes osales 10 mittestatsionaarses õppes õppivat õpilast vanuses 19-45 ning nende saatja. Koos käidi  Sloveenias, kus gruppi võõrustas nädal aega Rakvere Ametikoolile sarnane haridusasutus. Projekt keskendus digipädevustele. Muuhulgas õppisid osalejad seda, kuidas tuvastada libauudiseid, milline on eetiline käitumine sotsiaalmeedias ning kuidas üldiselt internetis turvalisemalt toimetada. 
 
Lomp ütles, et mitmed osalejad pelgasid esialgu võõrast keskkonda või esimest korda lennukiga sõitmist. Samuti kardeti pisut  õppetöö formaalsust ning keelebarjääri. Meeldiva üllatusena tuli osalejatele see, et vastuvõttev kool viis projekti programmi läbi võrdlemisi vabas vormis ning inglise keel arenes osalejatel juba nädalaga. “Kõik projektis osalenud õpilased olid vähemate võimalustega ja suurim võit nende jaoks oli keelepraktika ning enesekindluse kasv,” ütles Lomp.  

Aga ka näiteks Eesti Rahvaülikoolide Liit käis möödunud detsembris Erasmus+ projekti toel  “Rahvaülikoolid õpivad koos” õpirändel Austrias, et tutvuda sealsete kogemustega. 
Sarnasusena Eesti ja Austria rahvaülikoolide maastiku puhul tõi liit välja, et mõlemas riigis on populaarsete teemade hulgas keeleõpe, tervis, kultuur ja kunst. Sealsetest programmidest pakkus inspiratsiooni aga näiteks  programmeerimine plokiahelal, kriisiks valmistumine ning roheteemad. Suurimate erinevustena rõhutas liit aga, et Eesti rahvaülikoolidega võrreldes pakuvad Austria rahvaülikoolid (sarnaselt meie täiskasvanute gümnaasiumitele) ka üldhariduse kursusi, et toetada katkenud kooliteega või sisserännanud inimeste hariduse omandamist.  

Õpiränne kõrghariduses 

 
Möödunud aasta oli kõrghariduse õpirändes märgiline ka seetõttu, et nüüd on kõigil Eesti 18 kõrgkoolil Erasmuse kõrgharidusharta. Viimasena sai selle eelmisel aastal Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar”. Möödunud aastal kasvas toetus Euroopa-sisesesele õpirändele  üle kahe miljoni euro võrra võrreldes aastaga 2022 ning tänu sellele omakorda ka prognoositav õpirännete arv. 
 
Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse kõrghariduse Euroopa-sisese õpirände peaspetsialist Kaja Kruusamägi sõnul on väga rõõmustav, et kõigil kõrgkoolidel on Erasmuse kõrgharidusharta, mis on nende õpirändevõimekuse tagamise, selle kvaliteedi ning läbimõelduse tunnustus.  

See tähendab, et kõik Eesti kõrgkoolid on võimelised oma tudengeid ja personali õpirändesse saatma ning valmis ka oma partnerasutustest saabuvaid õpirändureid vastu võtma. “Ühtlasi näitab see ka seda, et kõik Eesti kõrgkoolid on rahvusvahelistumisest ning rahvusvahelisest koostööst huvitatud,” lisas Kruusamägi. 
 
 

Infograafikul on kujutatud 2022. ja 2023. aasta kõrghariduse õpirändes planeeritav osalejate arv. Kõikides õpirände tüüpides on planeeritav osalejate arv kasvanud, kõige enam on kasvanud aga tudengite praktikal osalejate arv. 
 
Agentuur pakub mitmekülgseid toetusvõimalusi, et avardada kõrghariduse tudengite ja kõrgkoolide töötajate võimalusi osaleda rahvusvahelisel õpirändel. Et õpiränne ei jääks kättesaamatuks ka neile, kes ilma täiendava majandusliku toeta selles osaleda ei saaks, on võimalik abi saada kahest erinevast lisatoetusest või neist mõlemast. Vähemate võimalustega osaleja lisatoetuse ning kaasamistoetuse kohta saab pikemalt lugeda SIIT.

Infograafikul on ära toodud viimasel kolmel aastal toetatud kõrghariduse põimitud intensiivkursused kõrgkoolide lõikes. Kokku toetati 2023. Aastal 25 põimitud intensiivkursust, milles on võimalik osaleda kokku 477 üliõpilasel. Toetust eraldati kogusummas 190 800 eurot. 

Õpirändest saab tulevikus veel rohkem inimesi osa  

 
Euroopa Komisjon võttis möödunud aasta novembris vastu Erasmus+ programmi õpirännet puudutava ettepaneku “Europe on the Move”. Selle kohaselt võiks õpirännet põimida kõigisse haridussuundadesse, et rohkem inimesi saaks välismaal õppimas käia. Sealhulgas need, kellel on õpirändeks piiratumad võimalused. Saab öelda, et Eesti on ideaali poole teel, aga sinna on veel omajagu minna. 

ELi ambitsioonid aastaks 2030: 

1. Kõrgkoolide lõpetajad: vähemalt 25% kõrgkoolide lõpetanutest oleks õpirände kogemusega. 

2. Kutseõppurid: vähemalt 15% kutseõppuritest saaksid õpirände kogemuse välismaal. 

3. Vähemate võimalustega õppijad: vähemalt 20% kõigist õpirändel käijatest oleks vähemate võimalustega osalejad. 

Erasmus+ kaardirakenduselt SIIN saab täpsemalt uurida, millised projektid on toetuse saanud.  
Kusjuures, projekte saab otsida nii valdkonna, programmi, tegevuse, prioriteedi, maakonna, omavalitsuse, perioodi või aasta kaupa. 
 
Täispika 2022. ja 2023. aasta haridusvaldkonna õpirändeprojektide infogrammiga saab tutvuda SIIN.