Erasmus+ haridusvaldkonna koostööprojektide 2023. aasta kokkuvõte

Viimastel aastatel on taotlejate huvi haridusvaldkonna koostööprojektide vastu kasvanud – eelmisel aastal esitati pea kaks korda rohkem projektitaotlusi kui käesoleva programmiperioodi algusaastal (2021. a)

Rahvusvaheline mõõde  

Muvio OÜ lõpetas hiljaaegu üldhariduse väikeprojekti ja sai toetuse ka uuele haridusvaldkonna täiskasvanuhariduse koostööprojektile. Ettevõtte juhatuse liige juhatuse liige Aleksei Razin sõnas, et projekt on olnud kasulik mitmes mõttes. Projektiga leiti tänu rahvusvahelisele töökogemusele sarnaste väärtustega partnereid Euroopast, mis aitab kaasa organisatsiooni eesmärkide saavutamisele. “Erasmus+ projektid on vaeva väärt, sest need rikastavad haridusasutuse elu ning õppeprotsessi,” lisas Razin. 

Suure Erasmus+ projektide kogemuse pagasiga VOCO rahvusvaheliste suhete juhi Andrei Atškasovi sõnul on toetuse taotlemine muutunud aastate jooksul lihtsamaks, sest piiranguid programmi poolt on vähem. “Programmi muudatused võimaldavad suuremat tegevusvabadust ja iga projekti puhul kavandada ja ellu viia tegevused, mis on vaja projekti eesmärgi saavutamiseks,” ütles Atškasov. Ta lisas, et tänu Erasmus+ projektidele on  kooli maine on tõusnud nii kodumaal kui ka Euroopas, ning saanud oluliselt tuntumaks maailmas, kui oli seda 10-15 a tagasi. “Erasmus+ on andnud rahvusvahelise mõõtme, sest suurenes kooli riikidevaheline koostöövõrgustik. Õpetajad on saanud arendada oma kompetentse ja saada uusi kogemusi, mis omakorda on arendanud erinevaid töövaldkondi, nagu õppemeetodid, õppekavad, võõrkeelte oskus, uuenenud õpikäsitus, tundide ülesehitused jne.” Kuna Atškasovil on aastate pikkune kogemus Erasmus+ projektidega, on tal kogunenud ka näpunäiteid: “Projekti tegijatele soovitan pöörata rohkem tähelepanu projekti planeerimise ja ettevalmistamise faasis, siis on pärast lihtsam ellu viia lubatud tegevused. Plaanides tuleb olla realistlik.” 

Tööturu tingimustele vastav õppekava 

Atškasovi sõnu kinnitab Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu MTÜ tegevjuht Killu Maidla, kes koordineeris esimest korda Erasmus+ kutsehariduse koostööprojekti. Tema sõnul võttis planeerimine omajagu aega, aga polnud midagi ületamatult keerulist. 

Mida erialaliit aga projektist võitis? “Väga palju,” kinnitas Maidla. “Esiteks, saime kokku panna ühe väga hea õppekava, mida ka edaspidi kasutada. Ja teiseks, saime selle õppekava juba läbi viia ja üle 20-le inimesele anda väga põhjalikud ja kaasaegsed professionaalsed teadmised. See oli üsna kulukas projekt, mida me oma vahenditega ei oleks kindlasti praegu suutnud läbi viia. Ettevõtjad, kes selles programmis osalesid, on väga palju võitnud ja meie erialaliiduna saime kogemuse ja õppekava võrra rikkamaks,” lisas ta.  

Konkurents on tihenenud 

Möödunud aastal olid 136 esitatud taotlusest edukad ehk rahastati veidi üle viiendiku, nende seas 11 suuremahulist koostööprojekti ning 17 väikeprojekti. 2022. a küündis projektitaotluste keskmine edukus 32 protsendini – seega on aastases võrdluses projektide vahel kasvanud konkurents.  
 

Kvaliteedi tõstmine 

 
Erasmus+ haridusvaldkonna koostööprojektide vanemspetsialist Kristiina Lutsar selgitas, et alla lävendi jäänud taotluste põhiliseks probleemiks oli puudulik vajaduste analüüs, kasutati eelmise programmiperioodi loogikat (tööpakettide ülesehitamisel) või keskendusid projekti põhitegevused õpilasvahetusele, mis on käesolevas programmiperioodis õpirände meetmes. 

Et taotluste kvaliteeti tõsta, pakub agentuur kõigile projektitegijatele võimalust taotluse kirjutamise järgus tulla individuaalsele nõustamisele, et saada personaalset nõu oma projektikavandile. Kui eelmisel aastal õnnestus keskmiselt üks taotlus viiest, siis projektitaotlustest, mis on läbinud ettevalmistavas faasis personaalse konsultatsiooni, õnnestub ehk pälvib toetuse keskmiselt kaks taotlust kolmest.  
 
Möödunud aastal leidis esimest korda aset „Hüppelaud“ – koolitus, mis andis hoogu üheksale projektiideele ning mille Haridus- ja Noorteamet nomineeris üheks asutusesiseseks aasta teoks. Sellele eelnes üle 500 huvilisega veebiseminar, mis tutvustas haridusvaldkonna koostööprojektide olemust ning aitas orienteeruda Erasmus + programmi võimaluste vahel. Lisaks valmis 14 episoodist koosnev lühivideote sari, mis avab haridusvaldkonna koostööprojekti kirjutamist lihtsasti arusaadavas formaadis.  Nendega saab tutvuda SIIN.

Uus võimalus oma projektiideede arendamiseks avaneb juba aprillis, mil alustab järgmine Hüppelaua koolitus. Selle kohta saab rohkem infot SIIT.

Rahastus ja projektiformaadid 

Rahastatud projektidele eraldati toetusteks kokku 4,52 miljonit eurot, millest enim ehk 1,6 miljonit eurot kõrghariduse valdkonna projektidele. Levinum kindlasummaline toetus suuremahuliste koostööprojektide puhul oli 250 000 eurot ning väikeprojektidest toetati eelmisel aastal vaid 60 000 euro suuruse eelarvega projekte. Väikeprojekti formaat on taotlejate seas järjest populaarsust kogunud – võrreldes 2021. aastaga esitati möödunud aastal üle kolme korra rohkem taotlusi, kokku 79.   

Toetusesaajate seas on uute tulijate osakaal tavapäraselt üsna kõrge. Veidi üle poole – täpsemalt 2022. a 56% ja 2023. a 54% toetust saanud asutustest on programmikeeles uued tulijad. Möödunud aastal toetati varasemast enam koolieelseid lasteasutusi, kokku toetati viite. Varasemal aastal on toetatud enim kõrgkoolide ja üldhariduskoolide projekte. 

Infograafikul on ära toodud 2023. aasta haridusvaldkonna edukate koostööprojektide taotluste esitajad asutuse tüübi kaupa. 

Projektide prioriteedid 

Suur hulk, st 2023. a pea kaks kolmest koostööprojektist, on fokusseerinud oma koostööprojekti ühe või mitme horisontaalse prioriteedi käsitlemisele. Enim käsitletakse haridusvaldkonnas keskkonna ja kliimamuutuste vastu võitlemise ja digipöörde prioriteete. Nii töötatakse välja koolitus- ja õppeprogramme digipädevuste arendamiseks, aga ka integreeritakse laiendatud reaalsuse digitaalseid tööriistu õppetöösse ning arendatakse õpet puitehitiste valdkonnas. Näiteid prioriteetide käsitlemisest leidub mitmeid erinevaid. 

Tallinna Tehnikakõrgkool kirjutab oma projekti “Innovative Higher Education in Sustainable Timber Construction” kohta järgmist: 

“Euroopas on hoogu kogumas puidust ehitamine, mis on loodussõbralik ja jätkusuutlik ning võimaldab oluliselt vähendada ehitusvaldkonna mõju kliimale. Kuid erinevad uuringud on näidanud, et kõrghariduses ei ole tänapäevastele nõudmistele puidust ehitamise õpetamine piisavalt arenenud. TimberEDU eesmärgiks on arendada õppejõudude pedagoogilisi kompetentse jätkusuutliku puidust ehitamise valdkonnas. Projekti raames töötatakse välja õppematerjale ja laboritööde juhiseid, koolitatakse õppejõude ning üliõpilastele korraldatakse kohalikke töötubasid ja suveülikooli kursus. Laiem avalikkus saab projekti tulemustega tutvuda läbi sissejuhatava ja lõpukonverentsi, e-õppematerjalide ning ühiste akadeemiliste artiklite.”  

Eesti Puuetega Inimeste Koda kirjeldas oma eduka projekti „Innovation for digital skills education for disadvantaged groups in Europe“ oodatavaid tulemusi järgmiselt: 
 
„Projektiga koostatakse õppekava, kuidas õpetada haavatavale elanikkonnale digitaalseid oskusi, s.h. digitaalsete abivahendite kasutamist. Õppekava väljatöötamise järgselt piloteeritakse õppekava piiriülese koolituse käigus, millel on 4 moodulit ning kus osaleb 30 koolitatavat 4 eri kogukonnast (Eesti, Malta, Leedu, Euroopa autistide kogukond).“ 

Parimate hulgas Eestis ja Euroopas 

Novembris tunnustas Euroopa Komisjon ka kaht Eesti Erasmus+ haridusvaldkonna koostööprojekti Brüsselis Euroopa Innovaatilise Õpetamise Auhinna ehk EITA-ga.  Tunnustuse said Pärnumaa Kutsehariduskeskus ja Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaed. 

Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaia „Learning is interesting and fun“ – „Õppimine on huvitav ja lõbus“ õpetaja Marilyn Palla sõnul kasvas võiduprojekt asutuse konkreetsetest vajadustest. Küsimusele, mis võis just neile auhinna tuua, vastas Palla, et Suitsupääsupesas ei lõppe projektitöö ning positiivne mõju projekti lõppemisega.  

Lähemalt saab projektiga tutvuda SIIN.

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse projekt “Curriculum Material Development in Vocational Education Through 3D Printing” võis kooli arendusosakonna juhataja Thea Tammeleht-Abrahami sõnul võidukaks osutuda, kuna teema on oluline pikas perspektiivis. “Maailm on nii kiires muutuvas ajastus, kus õpilased tahavad koguaeg uut infot kiiresti ammutada ning antud projekt tundus selle jaoks ideaalne olevat. Meeskond oli ise samuti väga huvitatud, nii et tööd tehti kohe innuga,” lisas ta. 
Projektiga saab tutvuda SIIN.

2023. aasta tõi tunnustusi teistelegi Erasmus+ haridusvaldkonna koostööprojektidele. Näiteks valisid detsembris ERGO kindlustusselts ja Postimees  Tartu Tervishoiu Kõrgkooli projekt „Aita päästa elu“ möödunud aasta ennetusteo nominentide hulka.  Selle projektiga tõstetakse abikaugetes piirkondades elavate inimeste teadmisi ja praktilisi oskusi automaatse kehavälise defibrillaatori (AED) kasutamisest ja esmaabist. Nominentidega saab tutvuda SIIN. 

Erasmus+ kaardirakenduselt saab täpsemalt uurida, millised projektid on toetuse saanud SIIN.  
Kusjuures, projekte saab otsida nii valdkonna, programmi, tegevuse, prioriteedi, maakonna, omavalitsuse, perioodi või aasta kaupa. 
 

Täispika 2022. ja 2023. aasta haridusvaldkonna koostööprojektide infogrammiga saab tutvuda SIIN.

Et olla kursis Erasmus+ haridusvaldkonna ürituste, koolituste ning taotlusvoorudega, saab meie uudiskirjaga liituda SIIN.