Õpirändele soovib minna rekordarv õpilasi
Kuressaare ametikoolis on tänavu tavapärasest rohkem õppijaid, kes soovivad minna Erasmus+ toel välismaale praktikale ehk õpirändele. Kõigile paraku seda võimalust ei avane.
Ametikooli projektijuhi Ave Paaskivi sõnul on sel sügisel esitatud umbes 100 avaldust. “Mulle teeb rõõmu, et järjest rohkem noori ja täiskasvanud õppijaid on õpirände võimaluse enda jaoks leidnud,” ütles Paaskivi.
Erialaste oskuste arendamise ja tööturule sisenemise hõlbustamise kõrval on Erasmuse programmi eesmärk Paaskivi sõnul õppida tundma teiste Euroopa riikide kultuure, olema üksteise suhtes sallivad, mõista kultuurilisi eripärasid ja samuti arendada digioskusi.
Ka jätkusuutlikkuse teemad on tähelepanu all. “On õppijaid, kellele see on esimene reis väljapoole Eestit ja kindlasti just nende puhul täheldan ma kõige suuremat välispraktika kasutegurit,” nentis Paaskivi.
Varem esitatud ca 60–80 avaldust aastas
“Kahju, et meil pole eelarves võimalusi, et saata õpirändele kõik soovijaid, kes seda tahavad ja selleks valmis on,” tõdes Paaskivi, täpsustades, et sel õppeaastal saab õpirändele minna veel umbes 60–70 õppijat. “Esialgse hinnangu kohaselt peame ära ütlema kõigile neile, kes on eelmistel aastatel juba välispraktikal käinud, sest kooli eesmärk on pakkuda seda võimalust võimalikult paljudele meie õppijatele,” rääkis Paaskivi.
Selle aasta täpne number sõltub sellest, millistesse riikidesse minnakse. Praegu käivad koolil läbirääkimised Euroopa vastuvõtjatega ja vestlused õpilastega.
Sügise jooksul on oma välispraktika Hispaanias, Itaalias, Slovakkias, Soomes, Küprosel, Hollandis ja Kreekas juba sooritanud või seda just praegu lõpetamas 21 ametikooli õpilast.
Esimest korda on üks ametikooli õppur praktikal ka väljaspool tavalist Erasmuse piirkonda – Indias – ajurveeda massaaži ja tehnikaid õppimas. Sellised kaugemad õpiränded jäävad Paaskivi sõnul siiski harvaks, kuna õpirännete korraldamine kolmandatesse riikidesse on programmi poolt limiteeritud.
Neid võib teha maksimaalselt kuni 20% ulatuses kogu eelarvest. “Kuna õpiränded kaugemale on tihtipeale ka kallimad ehk selle võrra saame vähem õpilasi saata, siis peab õppijal olema väga hea põhjendus, miks ta ei saa oma eesmärke saavutada Euroopa riikides,” selgitas Ave Paaskivi.
Lisaks sellele osales kolm õppijat ka rahvusvahelistel kutsevõistlustel, mis on samuti Erasmus+ programmi üks võimalusi.
Kuressaare ametikoolil tipptaseme märgis
Õpirännete läbiviimiseks on ametikoolil Erasmus+ akrediteering. Augustis anti ametikoolile tipptaseme märgis, millega tunnustatakse Erasmus+ õpirännete kõrget kvaliteeti kahe viimase õpirände projekti korraldamisel.
Erasmus+ on programm, mis rahastab haridus-, koolitus- ja noortevaldkonna projekte Euroopa Liidus. Programmi eesmärk on arendada riikidevahelist koostööd, avardada õpilaste ja õpetajate silmaringi ning ühendada erinevaid kultuure.
Lugu ilmus 24. novembri Saarte Hääles reporter Marili Kesküla sulest.