Raasiku ja Anija valla noorte jalgpallitreenerid käisid Islandi kolleegidelt õppimas

„Kirjutasin Erasmus+ programmi Ida-Harju noortetreenerite õpirände projekti, et meie klubi treenerid saaksid käia mujal maailmast kogemusi omandamas,“ ütles Raasiku jalgpalliklubi FC Joker juhatuse liige Maarja Sikut.

Ta lisas, et teine eesmärk oli suurendada Ida-Harju jalgpalliklubide omavahelist koostööd: „Oleme kõik nii väikesed, et mida rohkem koostööd teeme, seda paremaid võimalusi saame oma noortele pakkuda.“

Erasmus+ toetas projekti 18 700 euroga. Islandile sõitsid Raasiku, Anija ja Kose vallast kokku 9 noorte jalgpallitreenerit: Rene Lill, Martti Pent, Martti Sikut, Andre Ilves, Renno Soosaar ja Norman Mattias Sikut Raasiku Jokerist, Kardo Talvik Anija JKst ning FC Kose treenerid Sander Mölder ja Martin Viiklaid.

Norman Mattias Sikuti sõnul valiti Island sihtkohaks seetõttu, et see on Eestiga sarnaselt väike riik, kuid samas väga tugev jalgpallimaa: „Arvestades, et Islandil on veidi üle 300 000 elaniku, võiks meie jalgpallil olla veel rohkem potentsiaali. Kuidas seda ära kasutada, saamegi neilt õppida.“

Umbes 7000 elanikuga Hafnarfjörðuri jalgpalliklubis, mis veel mõne aasta eest võistles Euroopa klubide sarjas, tegeldakse peale jalgpalli veel käsipalli ja kergejõustikuga. Võrreldes Jokeriga on klubi suurem.

„Kui meie treeningrühmades on 150 last, siis seal ligi 900, alates 6aastastest kuni täiskasvanute esindusvõistkonnani. Trennis oli korraga 100 last, meil on ühes vanusegrupis kuni 20,“ lausus Jokeri treener Rene Lill.

Ka jalgpallitaristut on Islandi klubil rohkem: „Kui meie vallas on kaks staadionit ja spordihoonet, siis nendel üks täismõõtmetes ja kaks väiksemat jalgpallihalli, ka kergejõustikuhall, jõusaalid, suur muruväljak, kevadeks valmib ka muru ja kunstmuru hübriidväljak. Küsisime, kuidas on Islandil jalgpall nii populaarne. Selgus, et ala muutus väga populaarseks pärast seda, kui Island oli Euroopa meistrivõistlustel edukas. Siis hakkas neil tänu spordiala populaarsusele ka jalgpalli infrastruktuur kiiresti arenema.“

Ida-Harju treenerid vaatasid Islandil kokku 12 noorte jalgpallitreeningut ja 13 mängu.
Norman Mattias Sikut: „Argipäevadel läksime kella kolmeks halli, jälgisime treeninguid õhtuni, treenerid tegid märkmeid, rääkisime klubi noortetöö juhtide ja spordidirektoritega. Olid ka koosolekud, kus nad tutvustasid Islandi jalgpalli, kuidas nende klubi toimib ja kuhu tahavad jõuda.“

Rene Lill: „Selgitati ka treeningute ülesehitust ning milliseid treeningmudeleid kasutavad. Kui ühes vanuses 80 last treenisid ühes hallis, siis rühma 16 kõige talendikamat eraldi treeneriga teises hallis. Põhjendati, et parima tulemuse nimel tuleb treenida enda tasemele vastavas grupis.“

Jokeri esindajad märkisid, et Islandil nähtu-kuuldu andis väga palju ideid.

„Nii väikestes kohtades nagu Raasiku, Kose, Kuusalu või Kehra on ühel klubil raske üksi häid tulemusi saavutada, tuleks teha koostööd. Arutasime teiste treeneritega piirkondliku eliitgrupi loomist. See tähendab, et võtame iga klubi teatud vanuserühma neli-viis parimat mängijat ja hakkame neile kord-kaks nädalas tegema ühistreeninguid,“ lausus Rene Lill.

Islandi eeskujul on Jokeris plaanis kaasata väikeste treenimisse noormängijaid. Arukülas on klubil praegugi 18- aastasest esindusmeeskonna mängijast abitreener. Rene Lill arvas, et edaspidi võiks ka vanemate treeninggruppide noormehi treeneritena kaasata, see annaks neile suhtlemis- ja juhtimisoskust, toetaks nende kui mängijate arengut, aitaks klubil kasvatada uusi treenereid.

Jokeri esindajad arvasid ka, et suur abi oleks, kui klubil oleks noorte treenimiseks kas või pisike jalgpallihall.

Lugu ilmus nädalalehes Sõnumitooja 25. oktoobril Külli Koppelmaa sulest.