Roheäratus raputas kutseharidust
Kutsekoolide esindajad ja kutsehariduse poliitikakujundajad kogunesid 10.-11. novembril Tartusse, et osa saada teemapäevadest „Roheäratus. Keskkonnateadlik kutseharidus“. Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu ja Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri koostöös korraldatud teemapäevad pakkusid keskkonnasõbralike ja ringmajandusettevõtete külastusi ning seminaripäeva Paranduskeldris. Ürituse eestvedaja agentuuris oli meie kutsehariduse ekspertide (VET Teams) kogu.
10. novembril oli võimalus külastada mitut Tartus tegutsevat ettevõtet, kelle kogemused, edulood või tegemised võiksid kutseharidust inspireerida. Oma uksed avasid Tartu Loodusmaja, KIRA, Foxway ja Solaride. Igaüks sai külastada kahte ettevõtet, kuid hilisemad omavahelised muljete jagamised panid ihkama enamat – ka sellel päeval nägemata jäänu oli kutsuv. Sellest ka kohe mõte, et sarnaste teemapäevadega tuleb jätkata!
Tartu Loodusmaja tutvustas oma 2019. aastal võidetud parima Rohelise Kontori tiitlini jõudmise teekonda, mida see on kaasa toonud energia- ja veekasutuses, igapäevases kontoritarvete kasutamises, jäätmekäitluses ning kuidas teavitatakse keskkonnateemadest oma töötajaid ja maja külalisi.
KIRA on paari viimase aastaga tuntuks saanud oma saabastega, mille tallad valmivad rehvidest ning pealsed kodulinnas Tartus tootejääkidest, kasutades vanu tehnikaid, mida on rakendatud aastakümneid sõja- ja matkajalatsite valmistamisel. Saabaste sisetallad on tehtud ümbertöödeldud plastikpudelitest. KIRA soov on, et juba ribadeks kantud jalatsid jõuaksid nende juurde tagasi, et võimalusel kasutamiskõlbulikud komponendid uuesti käiku lasta. Ka mitu meie seminaril osalejat sai sellel päeval uute saabaste omanikuks.
Foxway on tehnoloogiline ringmajandusettevõte, kus kasutatud telefonidest ja arvutitest pannakse kokku uued. Kui see ettevõte oli paljudele algselt tundmatu, siis peale külastust lubati silmade särades ettevõttele oma vanu telefone koguda.
Solaride on tuntuks saanud päikeseauto ehitamise ja sellega võistlemisega, kuid samuti oma talendiprogrammiga ja tehnoloogiahariduse populariseerimisega noortele. Peatselt on ehk võimalik sealsest „Solaride Akadeemiast“ ka mikrokraade omandada! Uus päikeseauto peab valmima 2023. aasta sügisel Austraalias toimuvateks võistlusteks. Külastusel osalejad said aga uhkelt poseerida olemasoleva päikeseauto taustal.
Kõiki osalejaid ootas õhtul väljasõit Põlvamaal asuvasse Siidrikotta. 10 000 õunapuu saagist valmistatakse seal siidrit, vahuveini, džinni ja limonaadi ning peatselt ka püreesid, kasutades nii tootmisprotsessiks ära kogu õuna. Lisaks peetakse restorani KODAS.
Meeldiv üllatus oli, et kõikides ettevõtetes olid tegijad kutsehariduse taustaga inimesed või oli ettevõtetel hea koostöö kutseharidusega.
Järgmisel päeval koguneti hübriidseks seminaripäevaks inspireerivasse Paranduskeldrisse, mis on äsja kolme aastaseks saanud taaskasutusele, parandamisele ning jäätmete väärindamisele suunatud avatud töökoda. Nende eesmärk on julgustada inimesi oma igapäevaseid tarbeesemeid ise parandama ja sel viisil muuta harjumusi ja mõtteviisi.
Päeva jooksul pakkus nii kohvipause kui sooja lõunat Foodsharing Tartu ära viskamisest päästetud toiduga. Laud oli lookas ja sealt võis leida kõike alates võileiva tegemise materjalidest ja puuvilja- ning juurviljanäksidest ning lõpetades peente tortide ja kalli vegantoiduga. Kindlasti panid nii seminarikoht kui päästetud toit osalejaid mõtlema oma tarbimisharjumustele ja ehk ka tuleviku käitumismallideks lubadusi andma.
Seminaripäeva juhtis Tartu Kunstikooli direktor Kadi Kreis. Toimus paneelarutelu, kus vestlesid Tartu abilinnapea Gea Kangilaski, ruumilise keskkonna planeerija, teadlane ja ettevõtja Mart Hiob AB Artes Terrae OÜst ning soojusenergeetik ja tehnikateadlane Ülo Kask Tartu Energiaagentuurist. Paneelist jäi kõlama, et rohepööre algab soovist muutuda ja juhtimise muutumisest, kuid hoiakute ja maailmavaate muutumine saab alguse juba varasest noorusest. Seega oleks juba põhikooli õpilastele ning nende õpetajatele vaja tutvustada paranduskeldri sarnaseid asutusi ning vesta jutte roheteemadel. Vesteldi pikalt keskkonnasõbralikust linnaruumist ning liikumisvõimalustest linnas. Jäi kõlama, et mida rohkem on linnas sotsiaalset elu, seda turvalisem seal on, sest kuritegevus väheneb. Kui autoga sõitmist võib pidada sotsiaalse linnaruumi lõhkujaks, siis tuleb ka linna planeerimisel tagada piisvalt turvalisi rattateid ja planeerida nende parkimisvõimalusi nii linna enesesse kui uutesse kortermajadesse. Arutleti ka koolide lõimimise üle linnakeskkonda – millised on koolid ja linnad, kus me õpime-töötame-elame? Koolimaja ei peaks olema lihtsalt maja, vaid teadlikult loodud kogemuslik õpiruum, mille loomisele aitavad kaasa nii kooli- ja haridusjuhid kui ka kogu koolipere ja mis saaks tagasi panustada seda ümbritsevale ühiskonnale kasvõi huvihariduse pakkumise näol.
Seejärel tutvustasid oma roheteemadel tehtud Erasmus+ projekte Tartu Kunstikool, Eesti Lennuakadeemia, Räpina Aianduskool ning Tartu Rakenduslik Kolledž.
Päev tõmmati kokku väikese reflektsiooniga. Mõtted, mis koolirahva poolt kõlama jäid:
– Rohepööre on hoiakute muutmine ning muudatuste juhtimine. Kõige tähtsam ongi hoiakute ja väärtuste loomine ja jagamine ning kõik muu tuleb selle järel.
– Rohepööre on nii suur teema, et koole ei saa jätta sellega omapäi jalgrattaid leiutama. Vajatakse ühtset eesmärki, metoodikat ja võimalust/vahendeid selle poole liikuda. Kui igaüks üksinda pihta hakkab, ei jõutagi võibolla kunagi kohale.
– Kutsehariduses ollakse reaktiivsed: lahendatakse tekkinud olukorda, kui peaks vaatama ettepoole. Kutseharidusele on vaja visiooni rohepöördeks, kuid tegutseda tuleb mitte rutakalt, vaid läbimõeldult.
Kuna teemapäevad said nii hea vastuvõtu ja osalejad olid aktiivsed kaasa mõtlema, siis saavad need inspireerivad päevad loodetavasti järgmisel aastal jätku.