Värske uuring: karjääriteenuseid vajavad noored, aga ka väga suur osa täiskasvanuid

„See on suur päev, sest üle kümne aasta on meil võimalik tutvustada tõeliselt põhjalikku Eesti karjääriteenuste valdkonna uuringut,“ tõdes Kristina Orion, Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja asetäitja. „Vahepeal on olnud valdkonnas mitmeid reforme ja ongi hea hetk võtta aega ja vaadata, kuhu oleme jõudnud.“

„Rahvusvahelised uuringud on kinnitanud, et karjääriteenused aitavad inimestel elus edasi liikuda ning haridus- ja tööalaseid valikuid langetada. Kvaliteetsed teenused toetavad konkurentsivõimet, innovaatilisust ja majandust tervikuna,“ ütles Euroguidance Eesti juht Margit Rammo. „Paraku on Eestis tõenduspõhise andmestikuga seni olnud päris kitsas, seega on täna pidupäev, et saame kahe suure uuringu tulemustega tuttavaks.“

Terviklahendused karjääriteenuste valdkonnas

Epp Kallaste Eesti rakendusuuringute keskusest andis ülevaate uuringust „Karjääriteenused Eestis: Teel terviklahendusteni“, mis käsitleb karjääriteenuste nõudlust ja korraldust üldhariduskoolides ja Töötukassas.

Mahuka uuringu eesmärgid on muu seas selgitada välja Eesti karjääriteenuste vajadus, kasutamine ja kättesaadavus, sihtrühmade pädevuse tase, praegu pakutavate teenuste kvaliteet ja koostöövalmidus osapoolte vahel. Samuti annab uuring rahvusvaheliste praktikate põhjal ülevaate erinevatest metoodilistest võimalustest karjääriteenuste mõju hindamisel ning pakub sihtrühmapõhiseid soovitusi teenuste arendamiseks.

Uuringu käigus viidi läbi telefoni- ja veebiküsitlus, milles osales 2005 inimest, samuti intervjueeriti haridustöötajaid, tööandjaid ja poliitikakujundajaid ning -elluviijaid.

Uuringu järgi tuleb kõige enam tegeleda noortega, kes ei käi tööl ega koolis. Nad on ka oma hinnangul karjääriteenuste osas vähem pädevad, kui sama vanad õppivad või töötavad noored. Huvitav oli veel, et linnas elavad noored hindavad oma karjääri kujundamise pädevust madalamalt, kui maal elavad noored.

Pooled 18-26 aasta vanused inimesed teavad väga hästi, mis alal nad töötada tahavad, kuid kolmandik pigem kahtleb, kümnendik ei tea üldse. Uuringu koostajad soovitavad seetõttu pakkuda erinevat karjääriteenust nii kahtlejatele kui ka endas kindel olijatele.

Küsitletud pidid ise hindama, millisel määral nad karjäärialast tuge vajavad. Selgus, et 81-86 protsenti 18-26 aastastest noortest sooviksid vähemalt üht teenust. Huvitav on aga, et teenuseid vajavad oma hinnangul ka 64-70 protsenti täiskasvanud inimestest. Mõlemad grupid tõid välja, et eelkõige oleks tarvis praktilist töökogemust või võimalust olla töövari. Samuti soovitakse nõustamist nii tööturu võimalustest kui ka enda võimete ja oskuste hindamiseks.

Uuringust selgub ka karjääriteenuste vajadus ja pakkumine kooli ja tööandjate poolt. Koolide puhul oli selge, et põhikoolid on teenuste poolest kõige kehvemini kaetud ning neile tuleks eraldi keskenduda. Tööandjate puhul toodi välja, et karjäärinõustamine ja info vahendamine on peaaegu olematu, kuigi selle järele oleks soovi.

Selgus, et kooli roll on karjääriõppes keskne ning see tuleks täpsemini paika panna ning tegevusi täiustada ja süstemaatiliseks muuta. Töötukassal tuleks aga suurendada nõustamismahtu ja pakkuda individuaalset lähenemist. 

Karjäärivaldkonna spetsialistide koolitusmudel

Tallinna Ülikooli uurimismeeskond, kuhu kuulusid Tanja Dibou, Larissa Jõgi, Aira Lepik ja Kai Pata, tutvustas oma peagi kaante vahele saavat uuringut „Karjäärivaldkonna spetsialistide koolitusmudel: võimalused vajadused, lahendused elukestva karjääriteadlikkuse kujunemisel“, mis keskendus karjäärispetsialistidele endile.

Selle peamine eesmärk oli selgitada, kuidas kutsealane õpe toetab karjäärispetsialistide haridus- ja tööturualaseid valikuid ning professionaalsust Eestis. Karjäärispetsialistideks loetakse sisuliselt kõik professionaalid, kes on töös toetavad inimeste haridus- ja tööalaseid valikuid. Uuringuga sooviti luua nende elukestvat karjäärirada ning professionaalsust arendava koolitussüsteemi visioon. Uuringu käigus kaardistati sihtrühma kompetentsilüngad, viidi läbi küsitlus karjäärispetsialistide seas ning tehti intervjuud sidusrühmadega suure pildi saamiseks.

Uuriti erinevates asutustes tegutsevaid karjääriteenuste valdkonna töötajaid. Selgus, et näiteks üldhariduskoolides tegutsevad spetsialistid tegelevad kõige enam karjääriõppega ja vahendavad sellealast infot. Uuringus osalenud koolide karjääritöötajad on suuremas osas algajad, mistõttu on neil kompetentsilünkasid veidi rohkem. Kõige enam vajaksid nad enesetäiendamist karjääriõppe metoodikas, samuti karjääriteooriates ja nende rakendamises.

Kutsehariduses töötavatest karjäärispetsialistidest enam kui pooled peavad end kogenuks, kuid kolmandik leiab, et on algajad. Nende puhul on väljakutseks samuti karjääriõppe metoodikad, koostöövõrgustikes osalemine ning rahvusvaheliste töö- ja õppimisvõimalustega kursis olemine.

Kõrgkoolide karjäärispetsialistid tunnevad end üsna kindlalt. 56 protsenti neist peab end kogenuks ja 16 protsenti eksperdiks. Nende kõrgeim kompetents on õppija eneseteadlikkuse arendamine, karjäärivõimaluste analüüsimine ja karjääri planeerimine. Spetsialistid tunnevad, et vajaksid täiendust karjääriteenuste arendamises ja koostöövõrgustikes kaasa löömiseks ning digijalajälje kujundamises.

Ettevõtetes töötavad personali- ja koolitusspetsialistid tunnevad end selles valdkonnas kõige kindlamana. 51 protsenti leiavad, et nad on kogenud ning 28 protsenti peab end eksperdiks. Nende kõrgeimad kompetentsid on nõustamine ja selle metoodika, teadmised teooriatest ja õppija toetamine. Lünkasid näevad nad võrgustikes kaasa löömises ja rahvusvaheliste õpi- ja töövõimaluste temaatika.

Töötukassa töötajatest peab end kogenuks ligi 60 ja eksperdiks ligi 20 protsenti. Nende kõrgeim kompetents on individuaalne ja grupinõustamine, karjääriinfo jagamine ja tööotsija abistamine. Lünkadeks peavad nad aga koostöövõrgustikes tegutsemist, algatusvõimekust ja oskust juhendada teisi karjäärispetsialiste.

Uuringus selgus, et karjäärispetsialistid sooviksid osaleda vaba ligipääsuga e-kursustel, õppida iseseisvalt ja lugeda erialast kirjandust ning täiendada end töökohal, käies näiteks praktikal või töövarjuks.

Ürituse lõpetas paneelarutelu, kus osalesid Larissa Jõgi (Tallinna Ülikool), Epp Kallaste (Centar), Kristina Orion (Eesti Töötukassa), Ülle Matsin (Haridus- ja Teadusministeerium), Margit Rammo (Harno, Euroguidance Eesti) ja Margit Timakov (Õpetajate Liit). Arutelu juhtis Sirli Kriisa Tallinna Ülikoolist. Arutelus asetati uuringutest selgunu konteksti, räägiti kõnekaimatest leidudest ja tulevikusuundadest ning samuti vahetati mõtteid järgmistest sammudest karjääriteenuste valdkonnas töötajate professionaalsuse toetamisel. 

Paneelist jäid teemadena kõlama vajadus keskenduda karjääriõppe tõhustamisele üldhariduskoolides, professionaalide kompetentside arendamisele, osapoolte koostööle ning rahvusvahelistumisega kaasnevatele vajadustele ja võimalustele. 

Vaata ka veebiseminari salvestust.