#99 | Susann Kõomägi õpirändest USA-s: meie koolis tekkisid sellised rahutused, et kutsuti kohale SWAT-tiim
Tänases saates vestleb Sabina Sägi SEB noorte segmendi turundusjuhi Susann Kõomäega. Juttu tuleb pöörasest teekonnast: geenitehnoloogiaõpingutest panganduseni, kultuurišokkidest ja SWAT-tiimidest USA ülikoolilinnakus ning sellest, mis on oluline ühe eduka turunduskampaania elluviimisel.
Peale gümnaasiumit õppis Susann geenitehnoloogiat. „See tundus loogiline valik, minu lemmikained gümnaasiumis olid keemia ja bioloogia. Tahtsin, et lähen ülikooli õppima midagi sellist, mida Youtube’ist selgeks ei saa. Valisin endale teadlikult sellise raskema aine,“ meenutab Susann oma erialavalikut.
Susann teadis kohe, et tahab osa õpingutest veeta välismaal. „Ma arvan, et sellistest kogemustest õpib nii palju rohkem kui kuskil loengus istudes,“ räägib ta.
Enne New Mexicosse saabumist olid tema teadmised sellest piirkonnast pealiskaudsed, kuid just selline tundmatusse sukeldumine on Susannile juba varasest east tavapärane olnud. Ta tõdeb, et sihtkohad, millest ta midagi ei tea, tekitavad temas reisides alati kõige rohkem elevust.
Õpingud USA-s olid nagu midagi märulifilmist
Elu Albuquerques – linnas, mis on maailmas tuntud tänu kultussarjale „Breaking Bad“ – osutus väga kirevaks. Susann meenutab, et tema vahetusaasta langes kokku Donald Trumpi presidendiaja algusega, mis tõi USA ülikoolidesse suured poliitilised ja sotsiaalsed pinged.
„Meie koolis tekkisid nii suured rahutused, et kutsuti kohale SWAT-tiim,“ räägib ta. Kultuurišokiks oli ka igakuine rutiin, kus üliõpilased said telefonile ametlikke häiresõnumeid ülikoolialal liikuvate relvastatud isikute kohta. Lisaks asusid linnakus iga kümne meetri tagant häirenupud.
Susann tunnistab, et õpingut osutusid alguses emotsionaalselt kurnavaks. „Kui sa õpid Taltechis näiteks geenitehnoloogiat, siis tegelikult esimesed kaks aastat sa ei saa aru, mida see ala endast kujutab, sest sul on kõik ettevalmistavad ained. Ja mind (teise aasta bakalaureusetudeng) visati USA-s kohe magistritasemel õppima,“ selgitab Susann.
Ometi koorus sellest ummikseisust välja tema suurim arenguhüpe. Paari kuuga käis ajus klõps, asjad paigutusid oma kohale ning eksamid said edukalt sooritatud. See kogemus tõestas talle, et pidev pingutus tasub end ära.
Limpa mänedžerist pangandusse
Praegu töötab Susann SEB-s noorte segmendi turundusjuhina, kus tema peamiseks sihtrühmaks on Z- ja Alfa-põlvkond. Enne pangandust tegutses ta A. Le Coqis legendaarse Limpa mänedžerina.
Turundustöös toetub Susann oma loovusele, eelistades „põlve otsas nikerdamist“ ja nutikate lahenduste leidmist. Näiteks Limpa Hullu Õuna kampaania viis ta edukalt läbi vaid 270-eurose eelarvega. Lisaks hoiab ta noortega otsekontakti, testides reklaamiideid gümnaasiumiõpilaste grupivestlustes, et vältida „turundusmulli“ kinni jäämist.
Mis on suurimad vead, mida paarid teevad seoses pulmapiltidega? Milliseid söögikohti tasub Tallinnas kindlasti külastada? Mis on Eesti ja USA ülikoolide märgatavamad erinevused? Kuula seda kõike tänasest Erasmus+i ja Euroopa Solidaarsuskorpuse taskuhäälingust.