Rahvusvaheline koostöö haridusvaldkonnas

Viimastel aastatel on taotlejate huvi haridusvaldkonna koostööprojektide vastu kasvanud ning esitatud taotluste arv ulatus eelmisel aastal rekordiliselt 160 taotluseni. Neist pälvis rahastuse kokku 37 projekti, nende seas 8 suuremahulist koostööprojekti ning 29 väikeprojekti. Rahastatud projektidele eraldati toetusteks kokku 3,9 miljonit eurot, millest enim ehk 1,2 miljonit eurot üldhariduse valdkonna projektidele.

Eraldatud toetus valdkonniti

Rahastatud koostööprojektid keskenduvad erinevatele teemadele, näiteks tööstusrobootika ja automaatika valdkonna ning autonoomsete sõidukite ohutusalase õppe arendamisele, aga ka lasteaiaõpetajate, täiskasvanute koolitajate ning vabatahtlike päästjate professionaalsete oskuste arendamisele.

Näiteks PROTO avastustehase projekti “VirtuaLab” eesmärk on luua virtuaalreaalsusel põhinev STEAM-õppe labor, mis pakub uuenduslikke ja kaasahaaravaid õppelahendusi. Projekti raames arendatakse interaktiivsed VR-simulatsioonid ja digitaalne juhendmaterjal (playbook), mis toetab õpetajate ja arendajate tööd VR-põhiste õppeprogrammide loomisel ja rakendamisel. Tegevused hõlmavad prototüüpide loomist, testimist õpetajate ja õpilastega ning tulemuste avalikku tutvustamist. Projekt edendab digioskusi ja innovaatilisi pedagoogilisi lähenemisi, muutes STEAM-õppe interaktiivsemaks, kaasavamaks ja praktilisemaks. Lõpptulemustena valmivad toimiv VR-labor, praktiline juhendmaterjal ning õpetajate koolitused, mis toetavad digitaalsete ja eksperimentaalsete õppelahenduste laiemat kasutuselevõttu.

Projektitüüpide jaotus toetatud projektides

Arendusprojektide taotlejatel on võimalik valida kahe erineva projektitüübi vahel – suuremahulised koostööprojektid ning väikeprojektid. Koostööprojektid on mahukamad ning nende eesmärk on parandada osalevate organisatsioonide põhitegevuse kvaliteeti, töötada välja uuenduslikke lahendusi ja neid rakendada. Projekti eelarveks on lähtudes tegevustest ja nende ulatusest võimalik valida kolme kindlasummalise toetuse vahel: 120 000, 250 000 või 400 000 eurot. Möödunud aastal esitati kokku 40 suuremahulise koostööprojekti taotlust, millest minimaalse kvaliteedilävendi ületas 17. Neist omakorda rahastati 8 projekti.  

2024. a esitatud ja toetatud suuremahuliste koostööprojektide arv

Alates 2021. aastast on haridusvaldkonna arenduste jaoks võimalik taotleda toetust ka väikeprojekti formaadis. See sobib eriti hästi organisatsioonidele, kellel on vähem rahvusvahelist koostöökogemust, ning võib olla esimene samm Euroopa tasandil koostöö arendamiseks. Väikeprojektide tegevused on tavaliselt väiksema mahuga kui suuremahulistes koostööprojektides, mistõttu on ka kindlasummalised toetused väiksemad – valida saab 30 000 või 60 000 euro suuruse eelarve vahel.

Väikeprojekti formaat on taotlejate seas järjest populaarsem – koguni kolmveerand 2024. a esitatud koostööprojektide taotlustest olid väikeprojektid. Kõige rohkem väikeprojekte esitati ja rahastati üldhariduse valdkonnas. Valdkondade üleselt ületas kvaliteedilävendi 48 taotlust 120 esitatud väikeprojekti hulgast, neist rahastati 29.

2024. a esitatud ja toetatud väikeprojektide arv

Esitatud projektitaotluste ning rahastatud projektide arvu võrreldes võib tunduda, et nii mõneski valdkonnas on väga tihe konkurents rahastusele. Osaliselt on probleemiks aga taotluste kvaliteet – eriti täiskasvanu- ja üldhariduse valdkonnas.

Projektitaotluste koostamisel saavad taotlejad küsida nõu agentuuri valdkondlikult spetsialistilt personaalse konsultatsiooni käigus. Samuti korraldab agentuur igal aastal projektitaotluste kirjutamise koolitusi, et toetada vähemkogenud taotlejaid taotluse koostamise protsessis. Osalejate tagasiside koolitusele on olnud positiivne ning seda peetakse väärtuslikuks toeks projektitaotluse koostamisel.  

Oleme koolitajatele väga tänulikud kogu abi eest! Koolitajad tõesti süvenesid kõigisse projektidesse ning nende nõuanded, teadmised ja tugi olid äärmiselt väärtuslikud.

Hüppelaua koolitusel osaleja

Toetatud asutused

Toetusesaajate seas on uute tulijate osakaal tavapäraselt üsna kõrge. Veidi üle poole (51%) eelmisel aastal toetust saanud asutustest on programmikeeles uued tulijad, ehk nad ei ole varem saanud toetust sama liiki koostööprojekti elluviimiseks ei partneri ega koordinaatorina. Möödunud aastal oli toetusesaajate hulgas kõige rohkem üldhariduskoole ja mittetulundusühinguid.

2024. a toetatud asutuste jaotus

Horisontaalsed prioriteedid projektides

2024. aastal toetatud koostööprojektidest keskendub enamik (73%) ühe või mitme horisontaalse prioriteedi käsitlemisele. Haridusvaldkonnas pööratakse enim tähelepanu keskkonna- ja kliimamuutuste vastu võitlemise ning digipöörde prioriteetidele. Samas leidus möödunud aastal rahastatud projektide seas ka mitmeid, mis tegelevad kodanikuaktiivsuse ja osaluse edendamisega – prioriteediga, mida haridusvaldkonna projektides seni on suhteliselt vähe käsitletud. Näiteks Päästeliidu projekt “Kogukondade valmisolek kriisideks”, mis keskendub Eesti ja Islandi vabatahtlike päästjate kogemusvahetusele.

Eesti projektid on saanud tunnustust ka Euroopas

Euroopa Komisjon pärjas eelmisel aastal Tartu Ülikooli rahvusvahelise koostööprojekti „Supporting Teachers to Maximise Enjoyable MVPA Minutes in Children and Youth: Project Enjoyable MVPA“ maineka Euroopa innovaatilise õpetamise auhinnaga. Projekt oli suunatud laste kehalise aktiivsuse toetamisele ning selle peamine eesmärk oli arendada välja harjutusi ja mänge, mis on mõeldud eelkõige kehalise kasvatuse õpetajatele kasutamiseks tunnis ning toetavad koolilaste liikumis- ja spordioskusi.

Möödunud aastal rahastatud koostööprojektidest saad ülevaate Erasmus+ kaardirakenduselt.

Täispika 2023. ja 2024. aasta haridusvaldkonna koostööprojektide infogrammiga saab tutvuda SIIN.