Pakkuda kõigile tudengitele välismaal õppimise kogemust, et arendada oma isiklikke ja erialaseid oskuseid.
Toetada kõigi kõrgkooli töötajate professionaalset arengut välismaal õpetamise või koolituste abil.
Suurendada kõrgkoolide rahvusvahelistumist, konkurentsivõimet ja üleilmseid koostöövõimalusi.
Euroopa Liidu hariduspoliitika põhjal on sõnastatud Erasmus+ programmiülesed prioriteedid, mida toetust taotlevad projektid peavad arvestama. Need on otseselt seotud ka Eesti hariduse sihtidega.
Erasmus+ programmi raames õpirännet korraldav organisatsioon peab austama kõigis oma tegevuse aspektides kaasamise ja mitmekesisuse põhimõtet ning peab tagama kõigile õpirändes osalejatele õiglased ja võrdsed tingimused. Võimaluse korral peaks toetust saav organisatsioon aktiivselt kaasama õpirändesse vähemate võimalustega osalejaid ja kasutama selleks maksimaalselt programmis ette nähtud rahalisi ja muid vahendeid.
Toetust saav organisatsioon peab edendama oma osalejate seas keskkonnasäästlikku ja keskkonna suhtes vastutustundlikku käitumist, eelistama õpirände korraldamisel säästlikke reisimisviise, kasutades selleks maksimaalselt programmis ette nähtud rahalisi vahendeid.
Toetust saav organisatsioon peaks kasutama digitaalseid vahendeid ja õppemeetodeid, et täiendada füüsilist õpirännet ja parandada koostööd partnerorganisatsioonidega. Selleks tuleb kasutada programmi poolt pakutavaid digitaalseid tööriistu, veebiplatvorme ja muid võimalusi selleks, et tagada õpirännete ja partnerlussuhete digitaalne haldamine.
Eesti kõrgkool saab üleilmse õpirände raames teha koostööd Erasmus+ programmi väliste kolmandate riikidega.
Programmivälised kolmandad riigid on kõik need riigid, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid ega Island, Liechtenstein, Norra, Põhja-Makedoonia, Serbia, Türgi.
Lisaks ei osale üleilmses õpirändes järgmised riigid:
Bakalaurese- ja magistriastme tudengeid ei ole võimalik saata OECD ametlikku arenguabi saavatesse riikidesse (piirang ei kehti Lääne-Balkani regiooni riikidele).
õpetamise eesmärgil 5 päeva kuni 2 kuud, lisanduvad reisipäevad
koolituse eesmärgil 5 päeva kuni 2 kuud, lisanduvad reisipäevad
õpiränded saavad olla põimitud ehk ühendada füüsilist ja virtuaalset õpirände perioodi
pikaajaline õpiränne 2-12 kuud
praktika (ka äsjalõpetanutele) 2-12 kuud
doktorantide lühiajaline õpiränne 5-30 päeva
põimitud õpiränne – füüsiline õpiränne 5-30 päeva ja virtuaalne õpiränne kestusnõudeta, vähemalt 3 EAP
Välisekspertide kutsumine ettevõtetest õpetamise eesmärgil 5 päeva kuni 2 kuud, lisanduvad reisipäevad
õpiränded saavad olla põimitud ehk ühendada füüsilist ja virtuaalset õpirände perioodi
Õppejõudude lähetuse korral kehtib lisanõue, et tuleb õpetada vähemalt kaheksa tundi nädalas.
Täpsemalt saab üleilmse õpirände projektide ja tegevuste kohta lugeda üleilmse õpirände käsiraamatust.
Aruta partnerkõrgkooliga koostööplaanid läbi.
Tutvu taotluskeskkonnas taotlusvormiga ja laadi vajadusel alla abimaterjalid.
Tee koostööd projektipartneriga ning esita taotlus õigel ajal.
Üks asutus saab esitada taotlusvoorus ainult ühe taotluse.
Riiklik agentuur korraldab projektide hindamise. Projektidest moodustatakse pingerida.
Edukate taotlejatega sõlmitakse leping ning sooritatakse ettemakse.
Teavitage oma projektipartnereid toetuse saamisest ja asuge õpirändeid ellu viima.
Jälgige, et õigel ajal saaksid allkirjastatud partnerluslepingud, õppelepingud, stipendiumilepingud ning säilitage kõik õpirännetega seotud vajalikud dokumendid.
Esitage kokku lepitud ajal projekti vahearuanne.
Esitage tähtaegselt lõpparuanne.
Tutvustage oma projekti tulemusi ja levitage õpirännete kogemuslugusid, et inspireerida teisigi Erasmus+ võimalustest osa saama.