Persoonilugu: hinnatud karjäärinõustaja Anna Gramberg tunneb rõõmu inimeste sütitamisest

„Ta on silma paistnud pikaajalise pühendumise, uuendusmeelsuse ja süsteemsusega,“ iseloomustas Grambergi Euroguidance Eesti programmijuht Margit Rammo. „Anna Gramberg on elukestev õppija, uurija ja koolitaja, kes pidevalt nügib arenguid oma kogukonnas ja toetab teisi, jagades lahkelt oma teadmisi ja kogemusi.“ 
 

Sestap on paslik teenekat inimest tutvustada ka laiemale avalikkusele.  

Anna Gramberg, praeguseks olete tunnustatud karjäärispetsialist. Kuid seda ei saa ju ülikoolis õppida. Milline on olnud Teie hariduskäik, et jõuda sinna, kus praegu olete? 

Kui ma esimest korda kõrgkooli läksin, õppisin psühholoogiat, sest mind huvitas kõik see, mis on inimestega seotud. Ega ma täpselt teadnudki, mis minust edasi saab. Ma teadsin, et tahan olla kasulik ja inimesi aidata, aga samas ei näinud ma ennast ikkagi nõustava psühholoogi rollis. Pärast kõrgkooli tegin erinevaid asju, tegutsesin näiteks kodanikualgatuse valdkonnas vabatahtliku tegevuse arendamisega, kus ma ka sain justkui inimesi aidata ja toetada, aga karjäärinõustamise kui sellisega mul veel mingit kokkupuudet polnud. Tagantjärele saan muidugi öelda, et see oli põhimõtteliselt nagu minu karjääriteekonna esimene etapp.  Sest eks ikka mingi hetk tunned, et vajad muudatusi, ka end elus uued etapid (nt pere)  ning kui ma olin 10 aastat ühes valdkonnas olnud, tekkis küsimus, mis nüüd edasi saab. Juurdlesin selle üle, mis mulle ikkagi kõige rohkem oma senisest tegevusest meeldinud on ja jõudsin järeldusele, et kõige rohkem on mulle ikkagi meeldinud vahetu töö inimestega, kus ma olen saanud aidata neil leida endale vajalikke väljundeid. Ja nii otsides jõudsin ma kuidagi märksõnadeni „karjäär“ ja „karjäärinõustamine“, millest ma tegelikult väga midagi ei teadnudki. Aga tundus loomulik, et karjäärinõustamise puhul saanuksin justkui kokku panna mitu asja – ühest küljest oma eriala ja teisalt nõustamised-koolitamised, millega ma ka selleks hetkeks olin juba tegelenud.  

Aga et otseselt konkreetset väljaõpet karjäärinõustajale ju polnud, pakkusin ennast Tartu Ülikooli karjääritalitusse praktikale. See tekitas natuke elevust, sest varem polnud nii-öelda inimene tänavalt tulnud ja ennast nõnda praktikale sinna pakkunud. Aga see samm juba natuke rohkem kui 10 aastat tagasi oli minu jaoks samm edasi karjäärispetsialistina töötamise suunas. Olin jõudnud paar kuud praktikal olla, kui tulid juba esimesed töövõimalused. Ühest küljest oli karjäärinõustajaks saamise soov teadliku eneseanalüüsi ja teisalt kompamise-katsetamise tulemus. 

Aga mis tööalase tiitli Te praegu iseendale annaksite? Istute ju praegugi natuke nagu mitmel toolil.  

Jah, sügisel oli mul jälle tööelus muutus, nagu see karjäär meil kujuneb ja areneb. Hetkel olen jätkuvalt karjäärinõustaja-koolitaja oma ettevõttes Tulevikupilt (väiksemas mahus) ja sügisest ka Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis tööheaolu peaspetsialist. See uus roll jällegi lõimib mu eelnevat teekonda, erinevaid teadmisi ja kogemusi, kuna ma kevadel lõpetasin ka personalijuhtimise magistri.  

Millised isikuomadused ühel karjäärispetsialistil olema peavad? 

Kindlasti peab olema soov inimesi aidata. Ja olema nii-öelda inimeste inimene. Empaatilisus ja avatus on olulised, diskreetsus ja usaldusväärsus samuti. Ja uudishimulik kõige paremas mõttes. Väga oluline on ka see, et karjäärinõustaja oleks ka õpihimuline ja ise tahaks edasi areneda ning tunneks huvi erinevate valdkondade vastu, sest see tuleb kasuks teiste inimeste toetamisel. 

Mis on selle töö puhul kõige raskem? 

See on keerulisem küsimus. Mõnikord võib-olla rollipiirid. Isiklikult minu jaoks on olnud hoopis ettevõtjana tegutsemisel teatavad väljakutsed, aga eks see aitab jällegi vastavaid sihte seada. Üldiselt on ikkagi pidev tasakaalupunkti leidmine. 

Kas mõni sihtgrupp on keerulisem kui teine? 

Nüüdseks mulle tundub, et keerukus pole sihtrühmapõhine. Eks mingid erisused võivad küll välja joonistuda rohkem näiteks koolinoorte või tööelus juba pikaajaliste kogemustega inimestega tegeledes, aga üldiselt on iga inimene ja olukord ikkagi erinev. Oluline on karjäärispetsialisti kogemustepagas ning kuidas ta igale inimesele läheneda oskab. Sealjuures eelduste- ja hinnangutevabalt.  

Aga mis on Teie jaoks selle töö puhul need kõige mõnusamad hetked?  

Eks ikka vahetu tagasiside ja kui on näha, et mingi tuluke inimeses süttis, mõte läks tööle. Sest lõpuks lahendab inimene alati ise enda jaoks olukorrad, aga karjäärinõustaja roll ongi aidata inimesel avada enda jaoks uusi vaatenurki, teda julgustada, innustada ja vajaduse pisut nügida, et ta teaks järgmise sammu astuda.  Hea tunne on ka siis, kui õnnestub koolitustel luua selline õhkkond, kus inimesed ise hakkavad teineteisega kogemusi jagama ja üksteist inspireerima. Ja ikka see, et saab inimesi hetkeolukorrast edasiviivalt aidata. Aga minu jaoks on kindlasti oluline ka karjäärivaldkonna arengusse üldine panustamine. Karjääriteenuste kogukond on kindlasti Eestis tugev. See töö võimestab ja annab ühiskonnale palju tagasi. Mistõttu on minu jaoks oluline omalt poolt ka selle arengusse panustada. 

Kuhu karjääriteenuste valdkond Eestis edasi liikuda võiks? 

Eestis on karjääriteenuste valdkonna arendamine olnud õnneks väga järjepidev. Tänu sellele on ka näiteks koolides karjääriteenuste pakkumine ja karjääriõpe järjest teadlikumalt korraldatud. Ma arvan, et nende võimaluste kasvatamine ja kättesaadavus just noortele peaks olema ja ongi kahtlemata üks fookuseid. Hästi on ka sellega, et põhimõtteliselt pakutakse Eestis tasuta karjääriteenuseid seitsmendast eluaastast kuni pensionini välja, kogu elukaare ulatuses. Ja teenused on muutunud mitmekesisemaks ning erinevate valikuvõimalustega ka täiskasvanutele, kes näiteks tööelus muutusi teevad. Aga arenguruumi on näiteks selles osas, et ikkagi kõigile õpilastele oleks süsteemne karjääriõpe ja karjääriteenused päriselt kättesaadavad. Mitte ainult valikainetena ja korra lõpuklassides karjäärinõustajaga kohtumine, vaid juba lasteaiast saati erinevate eneseteadlikkuse ja võimaluste avastamisega seotud pädevuste arendamise kaudu. Siia on paljuski karjääriteenuste valdkonna  teravik suunatud nii rahvusvaheliselt kui ka Eestis. Ja siis muidugi see, et oleks karjäärispetsialistidele väljaõpet (sh tasemeõppes) ja järjepidevat professionaalset arengut pakkuvaid arenguvõimalusi. Samuti laiem teadlikkus, et erinevate organisatsioonide esindajad oskaks paremini neil teemadel kaasa mõelda. Et professionaalsus ja kompetentsus karjäärivaldkonnas kasvaks. 

Mida tähendas Teie jaoks hindamatu panuse kristallõuna saamine?  

Ma olen väga-väga tänulik, et märgatakse ja väärtustatakse mind spetsialistina, aga et ka üldiselt karjäärivaldkonda esile tuuakse. See on mitmes mõttes nagu nähtamatu töö, aga näiteks väga palju on Eesti karjääriteenuste arendajate poolt vaeva nähtud, et siia jõuaks erinevad maailmapraktikad ja koolitajad ning teisalt koostööd arendatud, et teistpidi ka Eesti karjäärispetsialistide väärtuslikke kogemusi maailmale tagasi anda. See on väga oluline, sest rahvusvaheline koostöö rikastab ka meie ühiskonda, mis on muutuvas maailmas väljakutsete lahendamisels võtmetähtsusega. Selleks, et ka karjääriteenused oleks kohanemisvõimelised ja vastaks inimeste vajadustele. 

Kevadel käis Anna Gramberg koos Euroguidance Eesti programmijuhi Margit Rammoga ka Erasmuse taskuhäälingus karjäärinõustamise teemasid avamas. Episoodi saab kuulata siit. 24. jaanuaril on tulemas veebiseminaride sarja Career Guidance up North uus kohtumine neile, keda karjääriteemad kõnetavad. Lisainfot leiab siit.