Kutseõppurite
õpiränneKutse-õppurite
õpiränne
Erasmus+ õpiränne aitab kutset omandada ja toetab kutseõppurite isiklikku arengut. Võimalus minna välismaale praktikale toob rohkem noori kutseõppesse ja suurendab nende hilisemaid karjäärivalikuid.
Miks minna?
Õpiränne on parim viis õppimiseks. 
Õpiränne on elumuutev seiklus. 
Õpiränne on hea ettevalmistus tööeluks. Hea teada
Õpiränded toimuvad välisriigis asuvas ettevõttes, kutseõppeasutuses või muus sobivas organisatsioonis.
Üksikisikud Erasmus+ programmist toetust taotleda ei saa – projekti esitab kool, mille õpilasi või äsjalõpetanuid õpirändele saadetakse.
Kutsehariduse õppijatele tähendab õpiränne praktika tegemist välisriigis.
Praktika tähendab aega, mille praktikant veedab välisriigis saatva ja vastuvõtva asutuse eelneva koostöökokkuleppe alusel kombineeritult õppides ja töötades.
Õpiränne toetab lisaks erialaoskustele õppijat ka võtmepädevuste ja tööelu üldoskuste arendamisel. Loe lähemalt uuringuraportist.
Kui kauaks saab õpirändele minna?
Lühiajaline õpiränne
10 – 89 päeva
Vähemate võimalustega osalejate korral võib õpiränne kesta ka alates kahest päevast, kui see on põhjendatud.
Pikaajaline õpiränne (ErasmusPro)
90 – 365 päeva
Rühmaviisiline õpiränne
2 – 30 päeva
Osaleb vähemalt kaks õpilast, rühma saadab õpetaja.
Kutsevõistlustel osalemine
1 – 10 päeva
Lisaks kutsevõistlustel osalevatele õpilastele toetatakse ka neid võistlustel saatvaid juhendajaid.
Kõiki füüsilisi õpirändeid saab kombineerida virtuaalsete tegevustega. Eespool nimetatud õpriände kestused kehtivad vaid õpirände füüsilisele (mitte virtuaalsele) osale, millele lisanduvad veel reisipäevad.
Kes saavad õpirändele minna?
- Kutseõppe esma- ja jätkuõppe õppekavadel õppijad, sh töökohapõhises õppes osalejad.
- Kutseõppeasutuse äsjalõpetanud ehk kelle õpirändeperiood jääb 12 kuu sisse kooli lõpetamisest. Kui osalejad on pärast lõpetamist läbinud kohustusliku tsiviil- või kaitseväeteenistuse, pikendatakse perioodi teenistuses oldud aja võrra.
Kuhu saab õpirändele minna?
Kutsehariduse õpirändeprojektidega on võimalik minna õppima kõikidesse Euroopa Liidu liikmes- ja majanduspiirkonna riikidesse ning mõnda kandidaatriiki.
Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Põhja-Makedoonia Vabariik, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi, Türgi, Ungari.
Erasmus+ õpirände akrediteeringuga asutustel on lubatud ka üleilmne õpiränne peaaegu kõikidesse maailma riikidesse.
Milliseid kulusid õpirändeprojektist kaetakse?
- Õpirände ettevalmistuse kulud
- Reisikulud sihtriiki ja tagasi sõitmiseks
- Sihtriigis elamisega seotud kulud
- Vähemate võimalustega osalejate kaasamistoetus
- Teatud tingimustel ka osalejaid saatva isiku kulud
- Teatud tingimustel ka keelõppetoetus
Kuidas saab õpirändele minna?
Kutseõppurite õpirännet korraldab kool, kus õppija õpib. Kool taotleb Erasmus+ programmist toetust õpirännete elluviimiseks ja vastutab nii õpirände praktilise korralduse kui ka kvaliteetse sisu eest.
Enne õpirändele siirdumist sõlmib kool õppijaga lepingu, kus on kirjas nii oodatavad õpiväljundid kui ka osalejale eraldatava õpirände toetuse suurus.
Simona Saaliste
Simona Saaliste on Tallinna Teeninduskooli pagar-kondiitri ja magustoidukoka erialade vilistlane, kes on Erasmus+ programmiga välismaal kogemusi saanud lausa kolm korda.
Loe edasi
Airi Raamat
Airi Raamat on Hiiumaa Ametikooli väikesadama spetsialisti eriala vilistlane ning juulis suundus ta oma teisele Erasmus+ õpirändele.
Loe edasi