Koostööprojekt kutsehariduses – haruldane nagu lendorav?
Vastus on jah. Ja samal ajal ei. Kutseõppeasutused osalevad väga aktiivselt Erasmus+ koostööprojektides, ent eelistavad osaleda partneri, mitte projekti koordinaatori ehk juhtpartnerina.
Märkimisväärse erandina torkab teiste seast silma Tartu Rakenduslik Kolledž, kes on viimastel aastatel osalenud väga edukalt Eesti taotlusvoorudes, esitades sinna väga konkreetseid ning enda õppetöö vajadustest lähtuvaid taotlusi.
Partnerina osalemisel on kindlasti omad eelised, projektijuhi töökoormus on palju madalam, ent samal ajal sõltuvad projekti käigus loodav tulemus, selle kvaliteet ning kasutatavus Eesti haridusruumis väga palju juhtpartnerist.
2021. aastal alanud programmiperiood pakub aga projektitegijatele uusi ja paremaid võimalusi: üleminek kindlasummalistele toetustele võimaldab kavandada ja ellu viia täpselt selliseid tegevusi, mis on vajalikud tulemuseni jõudmiseks. Kadunud on vajadus sobitada end etteantud eelarvekategooriatesse.
Väikeprojektid pakuvad lihtsamat taotlusvormi ning võimalust kasutada miniatuursemaid (nt ainult kahe asutuse vahelisi) koostööformaate.
2022. aastal saame Eestis jagada kutsehariduse koostööprojektidele ligi miljon eurot, millest enamus jäi esimeses taotlusvoorus kasutamata – näiteks esitati ainult üks väikeprojekti taotlus, ning seegi oli kutsehariduse valdkonda kogemata kombel „ära eksinud“.
Elame ajas, mil olulisel kohal on rohe- ja digipööre, mis nõuavad õppekavade kaasajastamist. Samuti on fookuses erinevate takistustega inimeste kaasamine haridusellu (õppe muutmine veelgi paindlikumaks, individuaalsed õpirajad jms). Oodatud on ka projektid, mille käigus korraldatakse kutsemeistrivõistlusteks valmistumisel mitteametlikke sõbralikke mõõduvõtmisi. Ja ka sõda Ukrainas on meie ellu pitseri jätnud: eelistatud on projektid, millest on kasu põgenike abistamisel haridus- ja tööellu naasmisel. Seejuures võib Eesti olla siinkohal ka õpipoisi rollis, kasutades ära põgenikekriisides karastunud riikide kogemusi. Omal kohal on ka projektid, mis aitavad käsitleda tundlikke teemasid töö- ja hariduskollektiivis, õppida tarbitavasse infovoogu kriitiliselt suhtuma jne.
Väikeprojektide ja suuremahuliste koostööprojektide lisavooru tähtaeg on 4. oktoobril.
Projektiidee korral soovitame tulla personaalsele nõustamisele, selleks võta ühendust: ellen.vimberg@harno.ee.
Loe lisainfot: https://eeagentuur.ee/projektitegijale/koostooprojektid-kutsehariduses/
Vaata videot koostööprojektidest: Mis on Erasmus+ rahvusvaheline koostöö? – YouTube