Menüü

Konkurss„Aasta
võõrkeelealane tegu 2021“

Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi

Euroopa keeleõppe tunnuskirjale kandideerimiseks

 

Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi Euroopa keeleõppe tunnuskiri on rahvusvahelise tunnustuse märk. Tunnuskirja pälvinud asutuste rahvusvahelisel tasandil tunnustamine võimaldab olla teejuht uutele huvilistele keeleõppe edendamisel nii kodus kui ka välismaal. Loodetavasti sütitab see teisigi keeleõppeasutusi ja -inimesi vastu võtma väljakutset pakkuda uuenduslikku ja loovat keeleõpet.

Taotluse esitamine

Taotluse esitajaks võivad olla nimetatud projektiga seotud isikud või organisatsioonid. Taotlus esitatakse elektrooniliselt küsimustele vastamise vormis SIIN.

Taotlusi saab esitada kuni 31. maini 2021. a (hiliseim saatmise kuupäev).

Lisaks soovitame tutvuda tunnuskirja teemaliste videoklippidega.

Parimate tunnustamine 

Tunnuskirja saajad valib esitatud kandidaatide hulgast välja žürii. Silmapaistvamatele tunnuskirja laureaatidele antakse ka rahaline preemia. Tunnuskirjad ja preemiad antakse üle sügisel.

Eelisteemad

Aastatel 2021–2022 on Euroopa keeleõppe tunnuskirja prioriteetideks Euroopa tasandil keeleõppe toetamine IKT-vahendite ja digitaalse meediaga; keeleõppe ja kodanikuaktiivsuse edendamine ning keeleõpetajate professionaalne areng. Eestis on 2021. aastal riiklikuks prioriteediks eesti keele kui teise või võõrkeele õpe.

Euroopa keeleõppe tunnuskirjale esitatud tulemuslikult lõppenud keeleprojektid peaksid olema seotud prioriteetidega. Projekte võib ellu viia koos partneritega, näiteks haridusasutused, tööandjad, kohalikud omavalitsused, kodanikuühiskond, meedia, muuseumid jne.

Euroopa keeleõppe tunnuskirja prioriteedid 2021-2022:

Keeleõppe toetamine IKT-vahendite ja digitaalse meediaga

Oodatud on projektid, mis laiendavad tehnoloogia abil märkimisväärselt pakutavat keeleõpet, võimaldavad kontakte õpitavate keeltega ja toetavad neid keeli, mida koolis ei õpetata. Üha mobiilsem ja digitaalsem ühiskond eeldab uute õpiviiside arendamist. Seda on eriti rõhutanud koroonaviiruse kriis, mil haridusasutused on pidanud märksa enam toetuma digitaalsetele õppevahenditele. Keeleõppes on tähtis arendada kriitilist mõtlemist ja meediakirjaoskust ning tehnoloogia turvalist ja asjakohast kasutamist. Digivahendite võimalusi saab suuremal määral ära kasutada ka elukestvas keeleõppes ja keeleoskuse hindamises.

Keeleõpe, mis toetab kodanikuaktiivsust, edendab sotsiaalseid ja kultuuridevahelisi pädevusi, kriitilist mõtlemist ja meediakirjaoskust.

Oodatud on projektid, mis pakuvad võimalusi osaleda demokraatlikes protsessides, ühiskondlikus tegevuses ja seda nii formaalse kui ka mitteformaalse õppetegevuse kaudu. Tähelepanu on ka Euroopa Liidu konteksti ja väärtuste teadvustamisel. Õppekeele ja teiste keelte valdamine on oluline demokraatias ja ühiskonnaelus osalemiseks. Kultuuriline ja keeleline mitmekesisus koolides ja ühiskonnas aitab luua köitva ja dünaamilise keeleõppekeskkonna, kus paljud keeled leiavad oma koha ja rikastavad vastastikust dialoogi.

Keeleõpetajate professionaalne areng

Oodatud on projektid, kus õpetajate esma- ja täiendkoolituse üheks osaks on rahvusvaheline õpiränne, ja mis keskenduvad digivahendite ja veebiõppe tõhusale kasutamisele, säästvale arengule hariduses, mitmekeelsete rühmade õpetamisele, kaasava kooli kujundamisele. Oluline on keeleõpetajate pädevuste ja karjäärivõimaluste parandamine, karjääriteede mitmekesistamine ning professionaalse pädevuse tunnustamine, sh teistes valdkondades ja välismaal arendatud pädevuste tunnustamine. Riikidevaheline õpiränne arendab praeguste õpetajate ja tulevaste õpetajate pädevusi ning suurendab õpetajaameti atraktiivsust. Õpiränne ja koostöö teiste riikide koolidega tõstab motivatsiooni, lisab kontakte ja rahvusvahelist kogemust.

Eesti keele kui teise või võõrkeele õpe

Oodatud on projektid/algatused, mis on pühendatud eesti keele kui teise või võõrkeele oskuse arendamisele ning eesti keele ja kultuuri vahendamisele.

Eesti keele oskamine on oluline nii haridust omandades, tööturul konkureerides kui ka ühiskonnas tervikuna. Eesti keele õppe kvaliteetne korraldus ja pakkumine puudutab paljusid osapooli ning hõlmab õpet eri haridustasemetel, formaalses ja mitteformaalses õppes, töökohapõhiselt, iseseisva ja e-õppena. Oluline on pakkuda võimalusi keele praktiseerimiseks, luua kaasaegset õppevara ja arendada keeleoskuse hindamist. Eesti keele õpe väljaspool Eesti piire edendab teadlikkust Eestist ning hoiab väliseestlaste sidet kodumaaga.