Kolm Eesti kooli pälvisid üleeuroopalise tunnustuse innovatiivsete õpetamisviiside eest

Eestist pälvisid auhinna Paide Hillar Hanssoo põhikool, Kuressaare ametikool ja Tartu Tamme gümnaasium, kes said aukirjad kätte täna hommikul Tallinnas Nordic Hotel Forumis peetud riiklikul tänutseremoonial. Sealt tehti otselülitus ka üleeuroopalisele üritusele, kus tutvustati lühidalt kõiki 104 sel aastal tunnustatud innovatiivset projekti. 

Inseneeria ja teadus koos kaunite kunstidega

Kuigi Kuressaare ametikooli projekt Design-STEM lõppes ametlikult 2019. aastal, on selle idee autori ja vedaja Merit Karise sõnul auhinna vastu võtmiseks täpselt õige hetk. “Oleme saanud reflekteerida ja läbi mõelda, kuidas edasi minna,” selgitas ta. “Me vajasime seda järeltõuget.” 

Ametikool lõi koostöös Sloveenia, Saksamaa, Soome, Portugali, Itaalia, Hollandi, Ühendkuningriigi, Kreeka ja ning Tartu haridusasutustega e-õppematerjalid, kus disainioskuseid saab kombineerida reaalainetega, näiteks ühendada geomeetria ja matemaatika muusikaharidusega.

Projekti üks osa oli avatud lähtekoodiga veebiraamistiku ehitamine, mille uus versioon saab valmis lähiajal. Selle abil saab luua kõiksugu õppematerjale, seejuures on olemas näiteks ka 3D ja virtuaalse reaalsuse võimalused. “Kõik materjalid on avatud ja tasuta ning ei maksa karta, et nende juures oleks midagi keerulist,” ütles Karise. “Meie projekti kodulehel on kogu info olemas ja seda saavad kasutada nii õpilased kui õpetajad.”

Möödunud nädalal tunnustas Saaremaa arenduskeskus Kuressaare ametikooli Design-STEM projekti eest ka aasta haridusuuendaja tiitliga.

Kaasav kool Paides

Paide Hillar Hanssoo põhikooli direktor Kersti Kivisoo sõnul tundus kaasava kooli projekt nende väikese kooli jaoks esiti liialt suure ampsuna. “Küllalt kiiresti saime aga aru, et selle poole liigub kogu Euroopa koolisüsteem,” selgitas ta. “Meie ümber on palju erinevaid inimesi, kellel on isesugused vajadused ja tahtmised. Me peame oskama selles maailmas hakkama saada.”

Kooli õpetajad valisid välja mitu Saksamaa, Tšehhi ja Ühendkuningriigi õppeasutust, kus kaasav õpe on hästi korraldatud, ning läkitas oma õpetajad sinna õppima ja kogemusi koguma. “Õpetaja õppis ise märkama, kuidas ta saab teadlikumalt erivajadusega lapsele läheneda. Kuidas aru saada, et seda tüüpi lapse puhul tuleks läheneda ühtviisi ning teistsuguse erivajaduse lapse puhul teistpidi,” rääkis Kersti Kivisoo. 

Õpetajad käisid koolides töövarjuks, korraldasid töötubasid, katsetasid õpitut oma klassides, võrdlesid töömeetodeid ja suhtlesid teiste riikide kolleegidega. “Saime selgeks, et tegelikult ajame kõik sama asja, kuigi igaüks asub eri Euroopa nurgas. Me kõik tahame sotsiaalselt kaasata kõiki, ka neid, kes on erinevad,” ütles Paide Hillar Hanssoo põhikooli saksa keele õpetaja Ellen Rosimannus.

Tema sõnul ole kogemus jäänud kooli, vaid õpirändel käinud õpetajad on jaganud seda palju kordi ka väljaspool. “Sel projektil on olnud nii pikk eluiga, et ka näiteks järgmisel nädalal on meid palutud Illuka kooli töötuba läbi viima,” ütles Rosimannus. “Olen tõesti väga uhke oma kolleegide üle ja selle üle, et meid on märgatud.”

Projekti järel on ka koolielu paljuski muutunud. “Oleme palju julgemalt teinud klasse erivajadustega lastele ja teame paremini, millist õpetajat me vajame, et kõiki lapsi võimalikult hästi õpetada,” rääkis koolijuht. Kui veel nelja aasta eest oli nende koolis vaid kolm klassi erivajadusega lapsi, siis nüüd on neid juba üheksa. Siis ei olnud palgal ühtegi abiõpetajat, praegu on neid aga neli.

Innovaatiline, ainetevahelist lõimingut toetav õppematerjal

Tartu Tamme gümnaasiumi teine õpirändeprojekt „Õpetaja professionaalne areng uue õpikäsituse valguses“ viis üheksa õpetajat kuude sihtriiki. Hariduslikud õppekäigud toimusid Hispaanias, Iirimaal ja Islandil ning täiendkoolitustele mindi Itaaliasse, Ungarisse ja Ühendkuningriiki. Enamasti käisid õpirändel koos erinevate õppeainete õpetajad, näiteks prantsuse keele ja ajaloo, bioloogia ja keemia või ka füüsika ja bioloogia õpetaja.

Tagasi tulles tegeldi nii tulemuste levitamise kui uute pädevuste igapäeva töösse rakendamisega. Näiteks valmis keemia ja bioloogia õpetaja ühistöös uus biotehnoloogia kursuse moodul, mis tutvustab kaasaegse biomeditsiini ja farmakoloogia meetodeid loodus- ja meditsiinisuunas õppivatele noortele. Samuti avaldati prantsuse keelt ja ajalugu, kirjandust ja filmi ning ökoloogiat ja energeetikat lõimivad materjalid. Õppevara koondati kuude temaatilisse e-portfooliosse, mis on kättesaadavad projekti kodulehel. Samast leiab ka „Uue õpikäsituse nipiraamatu“, mis kirjeldab õpirändeid, peatub lähemalt õpilaste ja õpetajate kooliga seotud muredel ning pakub head kollegiaalset nõu kõigile, kes koolis töötavad.

„Meie koolis väärtustatakse kõrgelt nii uut õpikäsitust kui õpetamiskunsti,“ ütles Tartu Tamme gümnaasiumi inglise keele õpetaja ja Erasmus+ projektide juht Triin Lingiene ning tunnistas, et „kuigi see projekt on kindlasti auhinda väärt, tuli tunnustus meile üllatusena.” Ta lisas, et “meile väga meeldis Euroopa tasandil teiste koolide häid praktikaid tundma õppida ja saime auhinnast ka innustust, et taotleda Erasmuse akrediteeringut järgmiseks viieks õppeaastaks.”

Euroopa tänuürituse avanud Euroopa komisjoni volinik Maria Gabriel õnnitles kõiki võitjad ja toonitas oma kõnes,  et nii meie õpetajad kui ka uuenduslikud õpetamisviisid väärivad tunnustamist just praegu, et neil oleks jaksu keerulistes oludes vastu pidada.

Euroopa innovatiivsete õpetamisviiside auhinnaga tunnustab Euroopa Komisjon Erasmus+ programmis osalevate koolide ja õpetajate saavutusi, väärtustab õpetajakutset ning muudab õpetajatöö nähtavamaks. Auhind aitab kaasa ühtse Euroopa haridusruumi loomisele, kus saab jagada uuenduslikke õppimise ja õpetamise viise, suhelda teiste õpetajate ja koolidega ning arendada Erasmus+ koostööprojekte.