Kogemuslugu

Kogukonna arendajad käisid õpirändel Lapimaal!

Idee minna õpirändele sai alguse MTÜ Töömaja toetavate vabatahtlike kogukonna arendajate vestlustest.

Kust kõik alguse sai?

Idee minna õpirändele sai alguse MTÜ Töömaja toetavate vabatahtlike kogukonna arendajate vestlustest. Nimelt on üks Töömaja juhte, Maarja Võrk lõpetanud Tartu Ülikooli õppekava kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu. Töömaja tegutseb Järvakandi lähedal Ahekõnnu külas, pakkudes üheaastast töökeskset rehabilitatsiooni sõltuvusprobleemidega inimestele. Õpingute käigus tekkis Töömajale Maarja kursusekaaslastest vabatahtlike meeskond, kes aitas ühingul läbi mõelda, kuidas rehabilitatsiooni lõppedes toetada endisi sõltlasi kogukonda integreerimisel.

Nii tekkis visioon Järvakandi kogukonnamajast, kus tegutseks pagaritöökoda, oleks iseteenindav kohvik, ruum kogukonnale, majutuskohad nii kogukonna ettevõtete töötajatele kui ka kohalikele külalistele ning rehabilitatsioonist väljunud ja elu uuesti alustavatele endistele sõltuvusprobleemidega inimestele. Koos toimetades kasvasid kursusekaaslased kokkuhoidvaks meeskonnaks ja on jäänud Töömaja juurde vabatahtlikena toimetama. Ühistes aruteludes otsiti võimalusi ennast kogukonnatöö teemadel täiendada ja nii jõutigi Erasmus+ programmi poolt pakutava õpirändeni.

Lapimaal võttis meid vastu Peräpohjolan Leader tegevusrühm, kelle poolt loodud õppeprogrammi raames kohtusime erinevate kogukondade arendajatega ja teiste oluliste koostööpartneritega selle valdkonns. Peräpohjolan Leader ry  toimib Euroopa Leader programmist lähtuvalt ja on üks 52st Soome Leader tegevusrühmadest. Ühing toetab kohalikke arendustegevusi ja pakub rahastust erinevatele projektidele, mis edendavad piirkonna elujõudlust ja elanike heaolu. Tegevusgrupi juhataja Marjut Ahonen tutvustas meile Peräpohjan Leader tegevusgrupi järgnevate aastate peamisi fookusteemasid.

• Säästev areng

Külakogukondi, ettevõtjaid ja teisi tegijaid julgustatakse edendama Lapimaa püüdlusi saada süsinikuneutraalseks provintsiks ja tugevdama looduslikku mitmekesisust. Fookus on suunatud energia- ja ressursitõhususele. Samas peetakse säästliku arengu kavandamisel oluliseks paikkonnaga arvestamist.

• Info, digitaliseerimine ja nutikad lahendused

Piirkonnas arendatakse kaugtöö võimalusi,  mitmekesist ettevõtlikkust ja võimalusi mitmes kohas elamiseks. Oluline on maapiirkondades inimeste, sh. eakate digioskuste tõstmine. Julgustatakse külasid osalema Arukate külade programmis ja otsima kohalikele probleemidele nutikaid lahendusi. Läbi lugude ja kultuuri soovitakse esile tuua piirkonna traditsioonilist teadmist ja kunsti.

• Iseseisvalt hakkama saamine, varustuskindlus ja kohalik toit

Siin on sihiks, et  Peräpohjola külade kogukonnad, ettevõtjad ja teised piirkonnas tegutsejad valmistuksid kriisiolukordadeks ja kliimamuutustega hakkama saamiseks. Eesmärk on kohaliku tooraine ja toodete väärtustamine, sh. peetakse oluliseks kohalikku toidutootmist ja loodustooteid pakkuvate ettevõtluse arendamist. Külasid julgustatakse otsima detsentraliseeritud lahendusi taastuvenergia tootmiseks.

• Noored, võrgustikud ja rahvusvahelisus

Toetatakse noorte osalemist oma kodupiirkonna arendamisel ja külakogukondade tegevuste järjepidevuse hoidmist. Oluliseks peetakse maakohtades huvitegevuse ja vaba aja veetmise võimaluste arendamist.  Samuti rahvusvahelise koostöö loomist maaturismi vallas ja ettevõtluse kompetentsi tõstmisel.

Loe täispikka lugu Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkonnast.