Karjääriõpe Põhjamaades: mida Eestil sellest õppida?

Need küsimused ei tunne riigipiire ega kultuuride erinevusi ja vastuste otsimine on muutuvas maailmas neile igapäevane. Esmapilgul isiklikule elule keskenduvad küsimused omavad sügavamat tähendust mitmel tasandil, suunates tähelepanu ka organisatsioonidele ja riikidele. Need kutsuvad üles mõtlema, kuidas toetada inimesi oma arengule pühenduma ja looma tähenduslikku teekonda, mis toob kasu mitte ainult üksikisikule, vaid kogu ühiskonnale. 

Karjäär ja selle kujundamine on kaasaegses võtmes elukestev protsess, mis saab alguse varajasest noorusest, kui inimene õpib ennast tundma ja avastab maailma. Kiiresti arenev maailm nõuab ka täiskasvanutelt pidevat õppimist ja kohanemist, millele vundamendi ladumine algab noores eas ning seetõttu on haridussüsteemil ja karjääriteenustel kandev roll. 

Karjääriteenused keskenduvad karjääripädevuste arendamisele 

Rahvusvaheliselt on karjäärivaldkonnas tõenduspõhisust ohtralt. Õppekavale keskendudes rõhutab tunnustatud ekspert Ronald Sultana¹, et karjääriõppe programmide põhielementideks on töömaailma kriitiline mõtestamine, teadlikkus õppimisvõimalustest, põhjalik enesetundmine ning praktiliselt viisil arendatud karjääri kujundamise oskused. 

Euroguidance’i veebiseminaride sarjas Career Guidance up North: karjääriõpe Põhjamaades tutvustasid värske uuringu tulemusi Islandi ja Soome ülikoolide eksperdid². Uuringu ajendiks oli tõdemus, et olenemata riikide haridussüsteemide (sh karjääriteenuste kättesaadavus) sarnasusest esineb karjääriõppe elluviimisel põhikoolides märkimisväärseid erinevusi. 

Algatuseks selgitasid uurijad oma lähtekohti. Traditsiooniliselt on Põhjamaades karjääriõpe (career education) haridussüsteemi lahutamatu osa, pakkudes õppijatele süsteemset tuge karjääri kujundamise oskuste arendamisel ja teadlike valikute kujundamisel. Karjääriteenuseid (career guidance) kasutatakse katusterminina, mis hõlmab laia valikut karjäärialaseid tegevusi ja teenuseid, sealhulgas karjääriõpet. Karjäärinõustamise (career counselling) keskmes on inimesele sobivad haridus- ja tööalased valikud ning otsuste tegemine. 

Eksperdid tõdevad, et Põhjamaades keskenduvad karjääriteenused pigem karjäärialasele õppimisele kui otsuste tegemisele konkreetsetes etappides, näiteks põhikoolijärgsed valikud. Karjäärialane õppimine (career learning) on seotud kooli üldiste väärtuste ja hariduslike eesmärkidega – toetada eneseteadlikkust, aidata kaasa sidusa ühiskonna kujundamisele ning tõsta teadlikkust normidest ja stereotüüpidest. Sarnaselt Eestile käsitletakse karjääri kujundamise pädevusi üldpädevustena, mis aitavad inimesel oma elu kujundada. 

Õppija õigus professionaalsele karjäärialasele toetusele 

Põhjamaades on karjääriteenused määratletud põhikooli õppijale õigusena. Näiteks, nii Rootsis kui Islandil on õpilasel õigus saada õpingute ja kutsealase arengu teemal tuge kvalifitseeritud spetsialistilt. Soomes vastutab kool nõustamise eest seni, kuni õpilased alustavad õpinguid järgmisel haridusastmel.  

Uurijad nendivad siiski, et teenuste kättesaadavuses, eelkõige kvalifitseeritud spetsialistide vahendusel, on veel arenguruumi. Näiteks selgus, et Islandil ei käsitle 42% põhikoolidest karjääriõppe teemasid ja Rootsi õpilased ei saa koolis individuaalset karjäärinõustamist. Taanis leiab enam kui 75% omavalitsuste nõustamiskeskuste juhtidest, et põhikoolid ei pea süsteemset karjääriõpet prioriteediks. Võrdluseks, Eestis läbi viidud küsitluse³ põhjal oli eelneva kahe aasta jooksul kasutanud karjääriteenuseid veidi üle poole noortest ja PISA andmetel on karjäärinõustajaga kohtunud 58% üheksanda klassi õpilastest⁴. 

Enamikus riikides on seadusega määratud karjääriteenuste pakkumiseks vajalik erialane kvalifikatsioon. Sel teemal on kõige nõudlikum Island, kus karjäärinõustajana töötamiseks on nõutav erialane magistrikraad. Soomes ja Taanis peavad spetsialistid läbima erialase magistriõppe või 60 EAP mahuga täiendkoolituse. Samas on Taanis võimalik kogemusega praktikul taotleda pädevuste ja varasema õpikogemuse hindamist ja tunnustamist.  

Eestis paraku akadeemiline kvalifikatsioon karjäärivaldkonnas seni puudub. Valdkond on kujunenud peamiselt tegevusalana, mitte süsteemse õppe- ja teadusvaldkonnana. Küll aga on professionaalsuse garantiiks kutsekvalifikatsioon. Eesti Karjäärinõustajate Ühing on kutseandjana tegutsenud edukalt palju aastaid. Täna hõlmab karjäärispetsialisti kutse lisaks karjäärinõustaja ja karjääriinfo vahendaja rollile ka kahte uut suunda – karjääriõppe elluviimist haridusasutuses ning karjäärijuhtimist organisatsioonis. 

Karjääriõpe läbiva teemana ja karjääriõpetus ainena 

Sarnaselt Eestile on karjäärialased pädevused Põhjamaade õppekavades, kuid nende ulatus ja rakendamise viisid on riigiti erinevad. Soomes ja Norras on karjääriõpetus eraldi õppeaine, millele on õppekavas määratud kindel tundide maht (vt tabel 1). Taanis on õppeaine “Haridus ja töö”, kuid selle maht on määramata. Rootsis, Islandil ja Gröönimaal on karjääriõpe integreeritud teistesse õppeainetesse või pakutakse valikainena. 

Kokkupuude töömaailma ja haridusasutustega 

Töökogemus on oluline osa karjääriõppest, andes õpilastele võimaluse näha erinevaid töökeskkondi, arendada oskusi ja teha seeläbi teadlikumaid valikuid hariduses ja tööelus. Samas on tööpraktika korraldus, kestvus ja ka sidusus õppekavaga riigiti erinevad. Rootsis ja Fääri saartel peavad koolid tagama õpilastele võimaluse tööpraktikaks, Soomes on see kohustuslik ja Taanis korraldatud kas koolide või õpilaste enda poolt (vt tabel 1). Detsentraliseeritud haridussüsteemiga Norras võivad koolid ise otsustada, kas tööpraktikat korraldada. Taanis peavad põhikoolid lisaks töökogemusele pakkuma õpilastele võimalust külastada keskkoole ja osaleda seal paaripäevases õppetöös. Sarnased võimalused on loodud Soomes ja Fääri saartel. 

Eestis ei ole tööpraktika õppekava osana sätestatud, kuid mõnede koolide õpilastel on võimalus osaleda töövarjutamisel. Samuti ei ole koolidel kohustust pakkuda õpilastele võimalust keskharidustaseme õppega kokkupuuteks.  

	Taani	Soome	Norra	Island	Rootsi	Eesti
Õppija õigus karjääriteenustele	Jah	Jah	Jah	Jah	Jah	Jah
Karjääriõpe õppekavas	Kohustuslik teema	Kohustuslik teema	Kohustuslik teema	Mainitud teemana	Lõimitud ainetesse	Kohustuslik läbiv teema
Karjääriõppe tundide maht	–	76 tundi	110 tundi	–	–	–
Töökogemuse maht	1 nädal igas klassis (valikuline)	7. kl: 1-3 p 8. kl: 5 p,  9. kl:5-10 p	–	–	8 kl: min 10 p	–
Karjäärispetsialisti kvalifikatsiooni nõue	Avaliku sektor: karjääriteenuste MA või täienduskoolitus (60 EAP)	Reguleeritud  Koolinõustaja MA või täienduskoolitus (60EAP)	Omavalitsuse otsus	Reguleeritud ja litsentseeritud  Karjäärispetsialisti MA	Vajalikud oskused ja koolitus	–

Tabel 1: Põhjamaade ja Eesti võrdlus 

Kvaliteedi hindamine ja arendamine  

Karjääriõppe korralduse ja eduka toimimise aluseks on seadusandluse, õppekavade ning elluviimise kooskõla. Samas ei ole karjääriõppe kui eraldiseisva valdkonna järjepidev hindamine väga levinud. Siiski leidub mitmeid häid näiteid, kuidas kvaliteeti süsteemselt hinnata ja arendada. Näiteks Norras viidi hiljuti läbi üleriigiline uuring, mis keskendus karjääriteenuste kvaliteedile põhihariduses. Taanis analüüsiti õpilaste üleminekut põhiharidusest keskharidusse, keskendudes ka karjääriteenustele ning koolide ja omavalitsuste koostööle. Kvaliteedisüsteemi vaates paistavad silma kaks riiki – Norra ja Soome. Norras on loodud karjääriteenuste kvaliteediraamistik, mis toetab teenuste järjepidevat arendamist. Soomes on riikliku õppekava elluviimise juhistes selgelt määratletud, kuidas karjääriõppe kvaliteeti tagada. Võrdluseks, Eestis on viimastel aastatel uuritud karjääriteenuseid⁵ ja karjäärispetsialistide koolitusvajadust ja -mudelit⁶ ning kirjeldatud piirkondlike karjääriteenuste võimalusi⁷. Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt on peagi koolideni jõudmas juhised, mis aitavad kvaliteetset karjääriõpet korraldada.  

Kokkuvõtteks, võrreldes Põhjamaade ja Eesti karjääriteenuseid, ilmneb, et kuigi kõigis riikides on õpilastel seaduslik õigus karjäärialasele toele ning selle pakkumine eeldab kvalifitseeritud spetsialiste, varieeruvad seadusandlus ja õppekava rakendamise viisid märkimisväärselt. Põhjamaades toetavad karjäärinõustajad koos õpetajatega karjääriõpet, kuid õppetöö maht on selgelt reguleeritud vaid Soomes ja Norras – praktika, mida võiks järgida ka Eesti. Töömaailmaga kokkupuute võimaluste pakkumine, mis aitab õpilaste teha teadlikumaid haridusvalikuid, on õppekavadesse sisse kirjutatud nii Soomes kui ka Rootsis. Eestis looks sellise süsteemsuse kehtestamine kõigile võrdsemaid võimalusi ja aitaks kaasa haridusvaldkonna arengukavas seatud eesmärkide saavutamisele. Kvaliteedi hindamise praktika vajab järjepidevat arendamist nii Eestis kui ka Põhjamaades, kusjuures oluline on selgete standardite loomine ja teaduspõhine valdkonna arendamine. Tihedam koostöö haridusasutuste ja tööandjate vahel, süsteemne hindamine ja tugevam riiklik reguleerimine aitaksid nii Põhjamaadel kui ka Eestil karjääriteenuseid veelgi tõhusamaks muuta.  

Artikli koostasid Liis Süsmalainen ja Margit Rammo, Haridus- ja Noorteameti Euroguidance Eesti. Artikkel on koostatud tuginedes Nordic Journal of Transitions, Career and Guidance ajakirjas avaldatud artiklile Karjääriõpe Põhjamaades: riiklike õigusaktide ja põhikooli õppekavade võrdlus (Career Education in the Nordic Countries: A Comparison of National Legislation and Compulsory School Curricula), https://njtcg.org/articles/10.16993/njtcg.64