Erasmus+ programmiga Eestisse saabunud õpirändurid jätsid eelmisel õppeaastal siia 7,4 miljonit eurot

Lisaks tavapärasele õpirände osalejate ja vahetuste statistikale analüüsis Harno tänavu esmakordselt ka programmi mõju kohalikule majandusele.

„Erasmus+ programmi mõju ulatub palju kaugemale haridusvaldkonnast. Lisaks kultuuridevahelisele koostööle ja akadeemilisele arengule on sel ka reaalne mõju Eesti majandusele,“ märkis Haridus- ja Noorteameti haridusprogrammide keskuse juht Heli Aru-Chabilan.

Suurima panuse majandusse andsid Eestisse saabunud kõrgkoolide haridustöötajad ja üliõpilased, kellele eraldati programmi vahenditest kokku 4,75 miljonit eurot elamiskuludeks ning individuaalseks toetuseks.

2023/24. õppeaastal viibis Eestis Erasmus+ programmi raames 2558 üliõpilast ning 1309 kõrgkoolide töötajat. Kõige aktiivsemad vahetusüliõpilaste vastuvõtjad olid Tartu Ülikool (451 tudengit), Tallinna Ülikool (391 tudengit) ja praktikavõimalusi pakkuvad ettevõtted (367).

Kõige enam saabus vahetustudengeid Saksamaalt (481 osalejat), Lätist (262), Prantsusmaalt (239) ja Itaaliast (207).

Üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkonna õppijad ning haridustöötajad panustasid Eesti majandusse siinviibimise ajal hinnanguliselt kokku ligi 2,65 miljonit eurot. Möödunud õppeaastal saabus Erasmus+ programmi raames Eestisse kokku 1160 üldhariduskoolide õpilast ning 900 kutseõppurit, kellest enim saabus Prantsusmaalt (304), Saksamaalt (269) ja Soomest (235). Haridustöötajate õpirändeid toimus üldhariduse valdkonnas 800, kutsehariduses 516 ning täiskasvanuhariduses 171. Enim haridustöötajaid tuli Eestisse Saksamaalt (231), Hispaaniast (138) ja Prantsusmaalt (124).   

Erasmus+ on ELi programm hariduse, koolituse, noorte ja spordi toetamiseks Euroopas. Eestis vahendab Erasmus+ toetusi Haridus- ja Noorteametis tegutsev Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur. Loe eelmise aasta kokkuvõtet üksuse töötulemuste kohta Harno aastaraamatust.