Erasmus+ lisatoetuse võimalused õpirändes osalevatele tudengitele ja töötajatele

Mis on VÄHEMATE VÕIMALUSTE LISATOETUS? 

Vähemate võimaluste lisatoetus on mõeldud kõrghariduse kraadiõppe tudengitele, kes osalevad Erasmus+ õpirändes ja kuuluvad vähemalt ühte järgnevast viiest grupist: 

• vajaduspõhist õppetoetust või vajaduspõhist eritoetust saav tudeng (Erasmus+ õpirände semestril või sellele eelneval semestril); 
• alaealise lapsega tudeng; 
• vähenenud töövõimega tudeng; 
• asenduskodu või eeskostja kodu taustaga tudeng; 
• erivajaduse või kroonilise haigusega tudeng. 

Kui suur see toetus on ja kui tihti taotleja seda saab, on see ühekordne või igakuine? 

Oleneb õpirände kestusest – pikaajalise õpirände puhul (ehk 2-12 kuud) 250€ kuus. Lühiajalise õpirände puhul jaguneb omakorda kaheks: 5-14 päeva kestva õpirände korral 100€ ühekordne summa ja kui õpiränne kestab 15-30 päeva, siis hoopis 150€ ühekordse summana. St lühiajalise õpirände puhul, et ei panda kaks summat kokku, vaid tudeng saab olenevalt kestusest emma-kumma summa. 

Mida peab taotleja selleks tõendama ja millega? 

Tudengitele on nö ausõnavorm ehk Declaration of Honour (DoH) vorm, mis tuleb ära täita ja oma kõrgkooli Erasmus+ koordinaatorile esitada. Täiendavaid tõendusdokumente ei ole vaja esitada. Mh alaealise lapsega tudeng võib arvesse võtta ka elukaaslase last, peres kasvavat muud mittebioloogilist last jt, kelle kasvatamise või hooldamise eest osaleja vastutab. Vormi saab oma kõrgkooli Erasmus+ koordinaatorilt. 

Korduma kippuvaid küsimusi seoses vähemate võimaluste lisatoetusega: 

• Kas osaleja saab vähemate võimaluste lisatoetust ka siis, kui ta alaealine laps saab õpirände ajal täisealiseks? 
  
  Jah, kui õpirännet alustades on laps alaealine, siis võib vähemate võimaluste lisatoetust saada kuni õpirände lõpuni.  

• Kui tudeng saab näiteks Soomest majanduslikult vähekindlustatud tudengi toetust, kas ta kvalifitseerub vähemate võimaluste lisatoetusele? 
  
  Jah, võimaldame ka sellisel juhul lisatoetuse maksmist, kuid kõrgkooli Erasmus+ koordinaator peaks selle agentuuriga kooskõlastama. 

• Kui tudengi alaealine õde-vend elab koos temaga ja sõltub temast, kas see tudeng võib saada vähemate võimaluste lisatoetust? 
  
  Jah, võib küll. Leiame, et sellisel juhul on alaealine laps tema vastutusel ja seega vastab „alaealise lapsega tudeng“ tingimusele. 

Mis on selle toetuse erinevused võrreldes kaasamistoetusega? Mis on eelised, mis miinused? 

Vähemate võimaluste lisatoetust on lihtsam taotleda kui kaasamistoetust – ei vaja täiendavaid selgitusi, tõendeid, (ostu)kinnitusi, arveid jne. 

Vähemate võimaluste lisatoetus on kindlasummaline, aga kaasamistoetus on reaalsetel kuludel põhinev. See tähendab, et vähemate võimaluste lisatoetus võib küll katta väiksema hulga kulusid, aga osaleja ei pea enne õpirännet ette planeerima, mis kulud tal tekkima hakkavad. 

Vähemate võimaluste lisatoetust on mõeldud ainult tudengitele. 

Mis on KAASAMISTOETUS? 

Kaasamistoetus on rahaline toetus osalejatele, kelle füüsiline, vaimne või tervislik seisund või muu isiklik asjaolu ei võimalda õpirändes osaleda ilma täiendava toetuseta.  

Kellele see mõeldud on? 

Kaasamistoetus on mõeldud nii kõrghariduse kraadiõppe tudengitele kui ka kõrgkoolide töötajatele, kes osalevad Erasmus+ õpirändes. Kaasamistoetus on reaalsetel kuludel põhinev toetus. See tähendab, et see on mõeldud sellistele osalejatele, kes ei saaks ilma täiendava rahalise toetuseta Erasmus+ õpirändes osaleda. Näiteks: 

• tervisliku erivajadusega osaleja, kelle lennupiletid on lisavajaduse tõttu kulukamad (näiteks vajadus täiendava ruumi järele lennukis või ratastooli kaasavõtmisega seotud kulud); 
• tervisliku erivajadusega osaleja, kes rendib sihtkohas mõnda seadet või eritransporti, mida ta vajab; 
• osaleja, kellel on erivajaduse tõttu elamiskulud kallimad (nt liikumisraskused, sensoorselt tundlik osaleja jne); 
• alaealise lapsega tudeng, kes võtab lapsed õpirändele kaasa ja sellega kaasnevad laste lasteaia- või koolikulud; 
• kroonilise haigusega osaleja, kes peab käima kodus eriarsti juures või kelle ravim on talle ainult Eestist kättesaadav või kes saab ainult Eestis teatud protseduure teha (sellisel juhul saaks katta kõik täiendavad transpordikulud); 
• kroonilise haigusega osaleja, kes saab oma ravi jätkata välismaal, kuid selle eest tuleb tal endal maksta (nt ravimid ilma soodustuseta, tasulised eriarstid, tasulised protseduurid või analüüsid, tasuline osalejale kohustuslik tervislikest põhjustest lähtuv perioodiline uuring jne); 
• professionaalne või Eestist alaliidu poolt toetatud sportlane, kes peaks välismaal õpirände ajal treeningute jätkamiseks või treeningvahendite rendi eest ise maksma. 

See ei ole lõplik loetelu. Julgustame igat osalejat oma juhtumiga pöörduma oma kõrgkooli Erasmus+ koordinaatori poole, et nõu küsida. 

Kui suur see toetus on ja kui tihti taotleja seda saab, on see ühekordne või igakuine? 

Kaasamistoetus on reaalsete kulude põhine. Seda tuleb taotleda piisavalt varakult enne õpirände algust ning kõikidele potentsiaalsetele kuludele tuleb ette mõelda ja need taotluses (koos summadega) välja tuua. Kaasamistoetusest ei saa katta viisa ja kindlustusega seotud kulutusi, sest nende katmine on ettenähtud põhitoetusest. Meeles tuleb ka pidada, et Erasmus+ programm ei olegi mõeldud katma kõiki tekkida võivaid kulutusi ja arvestama peab omaosalusega. 

Mida peab taotleja selleks tõendama ja millega? 

Tuleb täita kaasamistoetuse taotlusvorm ja esitada koos planeeritavate kulude arvestuse ja selgitustega. Täiendav tõendamine sõltub igast juhtumist, väga sageli piisab põhjalikust selgitusest, miks toetust vaja läheb ja mida see peaks katma. Pärast õpirännet tuleb esitada finantsaruanne koos kõikide arvete, selgituste, kviitungite ja maksekinnitustega. 

Mis on selle toetusega kaasnevad müüdid, mis pole täpsed? 

• Toetus on mõeldud ainult erivajadusega tudengile – see oli varem nii, kuid nüüd on see mõeldud ka töötajatele ja laiemale grupile osalejatele. 
• Taotlemine on väga keeruline. Jah, vorme, selgitamisi ja tõendamisi on palju, kuid oleme protsessi võimalikult lihtsaks teinud. Siiski peab arvestama, et selline täiendav reaalsete kulude alusel makstav toetus nõuabki rohkem selgitusi ja tõendeid. 

Millised on erinevused võrreldes vähemate võimaluste lisatoetusega? Mis on eelised, mis miinused? 

Kaasamistoetuse taotlemine on pikem ja põhjalikum protsess kui vähemate võimaluste lisatoetuse taotlemine. Selle saamiseks tuleb täita väga põhjaliku info ja selgitustega taotlus, kus tuleb välja tuua kõik kulutused, mis on kas ühekordsed või mida ei kata vähemate võimaluste lisatoetus. See tähendab, et kõikidele kuludele tuleb ette mõelda, nende suurus välja uurida ja need ette planeerida. Väga oluline on arvestada, et agentuur katab kulud maksimaalselt sellises ulatuses nagu need olid taotluses märgitud. Nt kui vajaliku seadme rendiks märgiti €500 kuus, aga reaalselt maksab see €525 kuus, siis katame sellest ainult €500. Samas kui reaalne kulu oleks €450 kuus, siis katame siiski ainult €450. 

Kaasamistoetus on reaalsetel kuludel põhinev toetus, aga vähemate võimaluste lisatoetus on kindlasummaline. Neid saab siiski ka koos kasutada. Kaasamistoetus on mõeldud nii tudengitele kui töötajatele. 
 
Täiendavat infot õpirände kohta leiab siit. 

Lisaküsimuste korral võtta julgelt ühendust laura.hutt@harno.ee või kaja.kruusimagi@harno.ee 
 
Et hoida ennast kursis uudiste, koolituste ning täiendavate võimalustega, soovitame liituda Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse uudiskirjaga siin.