Sloveenia raamatukogud annavad eeskuju oma koostööoskusega

Õpirändel oli neli eesmärki. Esiteks avastada innovatiivseid meetodeid ja lähenemisi elukestvale õppimisele raamatukogus. Mälukeskuse jaoks oli vajalik teada saada, kuidas Sloveenia raamatukogudes motiveeritakse sealseid kogukonna liikmeid materjalide kogumises osalema. Kuna raamatukokku jõuab väga erineva taustaga inimesi, oli kolmas eesmärk avastada erisusi tööks erinevate sotsiaalsete oskustega inimestega. Neljandaks sooviti tutvuda raamatukogu töökorralduse, ruumilahenduse ja organisatoorse poolega.

Erasmus+ täiskasvanuhariduse projekti “Raamatukogutöötajate pädevuse suurendamine täiskasvanuhariduse valdkonnas” õpiränne kestis koos reisipäevadega 1.-7. oktoobrini ja selles osalesid direktor Õie Paaslepp, kultuurikorralduse spetsialist Irina Vahtra, raamatukoguhoidja Annika Toom, Mälukeskuse spetsialist Kaja Kivisaar ja Purku harukogu raamatukoguhoidja Heidi Pregel.

Sloveenia valiti õpirändeks selle tõttu, et Sloveenia ja Eesti on oma rahvaarvu, pindala ja ajaloo poolest sarnased. “Meie stardipositsioon on suhteliselt sama, nii et meil ei olnud sellist vaese pruudi tunnet, olime nagu võrdne võrdsega, kuigi me tulime palju väiksemast linnast,” sõnas projektijuht Irina Vahtra.

Kõige enam üllatas õpirändel käinuid koostöö. Paaslepp ütles, et riiklikul tasandil on seal otsused 20-30 aastat tagasi ära tehtud ja tänu sellele on raamatukogudes kasutuses ühine otsingusüsteem Cobiss, mille külge on poogitud kõik teised, näiteks kodulooportaal Kamra. Eestis on see süsteem killustatud – peamiselt kasutatakse raamatukogudes kolme programmi.

Visuaalse külje pealt jäi meie raamatukogutöötajatele silma meeste rohkus raamatukogutöötajate hulgas. “Me ei räägi ainult juhtimistasandist, vaid ka raamatukoguhoidjate ja muinasjutuvestjate seas nägime igas külastatud raamatukogus mehi,” sõnas Vahtra. Üks põhjus, miks mehi on erinevalt Eestist raamatukogudes tööl, on asjaolu, et Sloveenias on kultuuri ja hariduse palgatasemed samas skaalas ning nende valdkondade ülikooliharidusega on võimalik ka raamatukokku tööle saada, tuleb vaid teha lisaks vastav raamatukogupädevuse eksam.

Kõigi meeste lood olid erinevad, kuid päris mitmed olid alustanud raamatukogus tööd muinasjutuvestjana. Rapla keskraamatukogus on tavaks kutsuda muinasjutuõhtutele rääkima keegi väljastpoolt, aga näiteks Maribori raamatukogus oli kuus inimest, kes tegelesid jutuvestmisega. Nende töö sarnaneb paljuski näitleja omaga, kuna tekst õpitakse pähe ja selle esitamine peab olema mõnus kuulata igas vanuses muinasjutusõbrale.

Erinevuste hulgas tõid õpirändel osalejad välja selle, et Sloveenias vuravad neis kohtades, kus raamatukogu jääb kaugeks, ringi raamatukogubussid. Raamatute laenutamine on aga tasuline, põhinedes aastamaksul, mis on täiskasvanu jaoks 15 eurot, lastel natuke väiksem. Ilmselt tasub see aga kuhjaga iga lugeja jaoks ära, kuna raamatuid võetakse ja loetakse palju. Seepärast jälgitakse seal väga hoolega tagastustähtaegasid – seda saab vaid korra pikendada ja kui raamat jääb pärast tähtaja kukkumist kauemaks kui kolmeks päevaks kätte, hakkab tiksuma viivis.

Erinevalt siinsetest raamatukogudest, on Sloveenias iga raamatukogu spetsialiseerunud mingile teemale, ehk on tekkinud kompetentsikeskused. Maribori linna raamatukogu näiteks spetsialiseerub kirjanduse propageerimisele. Üks külastatud harukogudest on aga spetsialiseerunud arendavate mänguasjade laenutamisele, tõi Vahtra välja. Neid mänge kasutavad raamatukogud ka ise oma ürituste lõpus ja meie raamatukogu naised said proovida, kuidas nendega mängimine käib. Naistel oli üks tähelepanek, mida võiks meilegi üle võtta: igal karbil on kirjas, mitu osa karbis on ja mängu laenajal on kohustus karbis olevad jupid kodus üle lugeda ja mõne puudumisel sellest kohe raamatukogule teatada.

Koduloo andmebaasi Kamra kohta rääkis Kivisaar, et sellega alustati aastal 2003 ja igal piirkonnal on oma koordinaator, kes materjale sisestab ja inimeste tehtud kirjeid kontrollib. “Riik on seal hoolitsenud selle eest, et kogu materjal on koos, mitte ei lööda asju laiali nagu meil,” sõnas Kivisaar. Ühest kohast on neil kättesaadav kogu info – Sloveenia kaardilt saab valida piirkonna ja näha selle koha uudiseid, ajaloomaterjale ja tulevasi sündmusi.

Õpirändel käinute sõnul tasub paari aasta pärast kindlasti just Maribori raamatukogu taas külastada. Nimelt asub raamatukogu praegu ajutisel pinnal ühes kaubanduskeskuses. Aastaks 2025 peaks aga valmima vanalinna südames uus raamatukoguhoone, kus on ka kinosaal ja galerii.

Taanis käimise tulemusel avasime keskraamatukogus populaarseks kujunenud mängutoa ning seekordnegi õpiränne andis nii mõnegi mõtte, mida ellu rakendada.

Lugu ilmus Helerin Väroneni sulest Raplamaa Sõnumites 20. oktoobril 2023.