Koostööprojektid
üldharidusesKoostöö-projektid
üldhariduses
Erasmus+ rahvusvahelised koostööprojektid võimaldavad jagada kasulikke töökogemusi ning lahendada haridusvaldkonna probleeme ja püstitatud ülesandeid.
Mis on eesmärgid?
Üldhariduse valdkonna edendamine.
Uuenduslike lahenduste loomine ja kasutuselevõtt üldhariduses.
Koostöö edendamine Euroopa partneritega, üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine.
Millised on prioriteedid?
- Euroopa Liidu hariduspoliitilistest eesmärkidest tulenevalt jagunevad prioriteedid kaheks: horisontaalsedja valdkondlikud.
- Toetuse saamiseks peab projekt olema seotud vähemalt ühe horisontaalse prioriteediga või vähemalt ühe valdkondliku prioriteediga.
Horisontaalsed prioriteedid
Kaasamine ja mitmekesisus
Toetust saav organisatsioon peab austama kõigis oma tegevustes kaasamise ja mitmekesisuse põhimõtet ning tagama kõigile osalejatele õiglased ja võrdsed tingimused.
Programmist toetatakse projekte, mille eesmärk on parandada vähemate võimalustega inimeste, sh puuetega ja sisserändaja taustaga inimeste, maapiirkondades või kaugemates piirkondades elavate inimeste, sotsiaalmajanduslikes raskustes või muul moel diskrimineerimist kogeda võivate inimeste kaasatust. Projektid aitavad kaasa, et luua laiema kogukonna vajadustele vastav ja võrdsust edendav keskkond.
Keskkond ja kliimamuutuste vastu võitlemine
Programmi eesmärk on tõsta kõikides valdkondades keskkonna ja kliimamuutustega seotud probleemide alast teadlikkust ning edendada roheteemadega seotud pädevusi, hoiakuid, tarbimisharjumusi, jätkusuutlikku eluviisi.
Digipööre hariduses
Programm toetab haridus- ja koolitusasutuste digipööret. Toetatakse projekte, mille eesmärk on tõhus üleminek digihariduse suunas, digitaalsete oskuste ja pädevuste arendamine ning uuenduslike tehnoloogiate ja lahenduste kasutamine.
Kodanikuaktiivsus ja osalus
Programm toetab nii formaalse kui ka mitteformaalse õppe kaudu kodanikuaktiivsuse, sotsiaalsete oskuste, kriitilise mõtlemise ja meediakirjaoskuse arendamist. Keskendutakse Euroopa Liidu ühiste väärtuste ja ühtsuse, aga ka iga riigi mitmekesisuse, kultuurilise, sotsiaalse ja ajaloolise pärandi mõistmisele.
Valdkondlikud prioriteedid
Kaasava hariduse, õppijakesksuse ja õppija heaolu arendamine
Toetame terviklikku lähenemisviisi õpetamisele ja õppimisele ning eri osapoolte koostööd, sealhulgas koostööd perekondade ja muude väliste sidusrühmadega. Edendame üleminekut ühelt haridusastmelt teisele.
Arenguvõimaluste pakkumine õpetajatele, koolijuhtidele ja teistele haridustöötajatele
Toetame haridustöötajaid kõikides karjäärietappides, täiustame õpetajate esma- ja täiendkoolituse valdkonda. Soovime muuta õpetajakarjääri atraktiivsemaks ja mitmekesisemaks ning tugevdada õpetajakutsetega seotud valiku-, värbamis- ja hindamisprotsesse. Toetame koolijuhte ning uuenduslike õpetamis- ja hindamismeetodite väljatöötamist.
Võtmepädevuste arendamine
Toetame õppeasutusi, mis soodustavad õppeainete lõimumist, rakendavad uuenduslikke õppemeetodeid, arendavad loovust, toetavad õpetajaid pädevuspõhisel õpetamisel ning töötavad välja võtmepädevuste hindamise ja tõendamise meetodeid.
Tervikliku lähenemise toetamine keele õppimisel ja õpetamisel
Soodustame keelelist mitmekesisust ja toetame keeleõppe kvaliteeti. Pöörame tähelepanu keeleõpet toetavate tehnoloogiliste lahenduste leidmisele ja kasutamisele. Edendame varase keeleõppe võimalusi.
Õppijates huvi äratamine loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia vastu
Tugevdame seoseid üldhariduse ja töömaailma vahel. Toetame partnerlussuhete loomist koolide, ettevõtjate, kõrgkoolide ja teadusasutuste vahel ning ühiskonnas laiemalt. Edendame MATIK-lähenemist toetavate õppemeetodite väljatöötamist ja rakendamist.
Kvaliteetse ja kaasava alushariduse arendamine
Toetame alushariduse ja lapsehoiu teenuste korraldamisel, juhtimisel ja osutamisel osalevate töötajate esma- ja täienduskoolitust. Toetame strateegiate väljatöötamist ja testimist alushariduse kättesaadavuse suurendamiseks (sh vähemate võimalustega lapsed).
Pikaajalise õpirände edendamine ja õpiväljundite tunnustamine
Aitame kaasa õpilaste õpirändevõimaluste lõimimisele kooliprogrammidesse ning toetame koole õpilaste õpirände korraldamisel. Soodustame eri riikides asuvate koolide pikaajaliste koostöösuhete loomist ja arendamist.
Kes saab osaleda?
Projektides saavad osaleda kõik haridusvaldkonnaga seotud organisatsioonid sõltumata omandivormist või liigist: haridusasutused, ettevõtted, kohalikud omavalitsused, kultuuriasutused, mittetulundusühingud, vabaühendused jne.
Projektides saavad osaleda EL-i liikmesriikides ning programmiga liitunud riikides – Liechtensteinis, Norras, Islandil, Türgis, Põhja-Makedoonias ja Serbias – asutatud organisatsioonid. Suuremahulistesse koostööprojektidesse on eriti põhjendatud juhtudel võimalik kaasata asutusi ka programmivälistest kolmandatest riikidest (vaata täpsemalt programmijuhendist).
Taotlusi oodatakse üldhariduse valdkonnaga seotud organisatsioonidelt: näiteks õpetajakoolitusega tegelevad kõrgkoolid ja koolituskeskused, huvikoolid, üldhariduskoolid ja koolieelsed lasteasutused, muuseumid, teaduskeskused, raamatukogud, kutsekoolid, aineliidud ja teised üldharidusega seotud mittetulundusühingud, ettevõtted jne.
Projekte saavad algatada ka kohalikud omavalitsused, kes soovivad kogukonnas parandada üldhariduse kvaliteeti ja suurendada ligipääsu üldharidusele. Soositud on koostöö erinevate haridusvaldkondade vahel.
Milliseid projekte saab teha ja
kui kaua need kestavad?
Projekti kestus oleneb projekti tüübist.
Väikeprojektid
Small-scale Partnerships
kestus 6-24 kuud
Osaleb vähemalt kaks organisatsiooni kahest erinevast programmis osalevast riigist.
Suuremahulised koostööprojektid
Cooperation Partnerships
kestus 12-36 kuud
Osaleb vähemalt kolm organisatsiooni kolmest erinevast programmis osalevast riigist (EL-i liikmesriigid ja Liechtenstein, Norra, Island, Türgi, Põhja-Makedoonia, Serbia).
Milliseid tegevusi saab eesmärkide saavutamiseks teha?
- Luua koostöövõrgustikke ja jagada häid praktikaid.
- Korraldada kas silmast-silma või virtuaalseid kohtumisi, et projekti planeerida, ellu viia, tulemusi hinnata, koostada aruandlust või levitada tulemusi. Teha projekti levitamisega seotud põhitegevusi (veebilehed, meediakajastus jne).
- Siduda haridusvaldkonna arenguid kohaliku ja regionaalse arenguga.
- Töötada välja, arendada ja rakendada uuenduslikke (digi)lahendusi, koolitusprogramme, (e-)kursusi, (digi)õppevara, õppemeetodeid jm.
- Arendada õpetajate ja koolitajate teadmisi ja oskusi.
- Korraldada kogemuste vahetamiseks ja ühiste tulemuste saavutamiseks üritusi, töökohtumisi, töötubasid, koolitusi, õppekäike, uuringuid, küsitlusi, aruandeid jne.
- Töötada välja sobivaid lahendusi, et kaasata vähemate võimalustega ja diskrimineerimisohus inimesi tulemuslikumalt haridus- ja töömaailma.
- Luua tunnustamise ja hindamise süsteeme, et anda tagasisidet erinevate õppeviisidega omandatud teadmistele, oskustele ja kompetentsidele.
- Korraldada projekti tulemuste tutvustamiseks virtuaalseid ja silmast-silma üritusi, seminare, konverentse jms.
Loe lähemalt erinevate tegevuste kohta programmijuhendist.
Väikeprojekt (Small-scale Partnerships)
Väikeprojekt on n-ö esimeseks sammuks Euroopa tasandil koostöö alustamiseks
Koostööd saab arendada näiteks virtuaalsete ja silmast-silma toimuvate projektikohtumiste, koolituste, õppekäikude ja muude vastastikust õppimist toetavate tegevuste abil, mis peavad toimuma projektis osalevate organisatsioonide asukohariikides.
Põhjendatud juhul võib tegevusi ellu viia Euroopa Liidu institutsioonide asukohas.
Soovitus on, et väikeprojekti algatav organisatsioon oleks esmataotleja või partnerite seas oleks vähemalt üks vähemate kogemustega organisatsioon (vaata täpsemalt programmijuhendist põhimõistete sõnastikust/Glossary)
Väikeprojekt peab olema seotud vähemalt ühe horisontaalse ja/või ühe valdkondliku prioriteediga.
Kindlasummaline toetus 30 000 või 60 000 eurot, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi.
Suuremahuline koostööprojekt (Cooperation Partnerships)
Koostööprojektid on mahukamad ning nende eesmärk on parandada osalevate organisatsioonide põhitegevuse kvaliteeti, töötada välja uuenduslikke lahendusi ja neid rakendada.
Sellistes projektides vahetatakse kogemusi, saavutatakse konkreetseid tulemusi ja tegeldakse tulemuste levitamisega.
Konkreetseks tulemuseks võib olla näiteks uus õppemeetod, õppevara, õppemoodul, koolituskava, kursus jne.
Projekti tegevused peavad toimuma projektis osalevate organisatsioonide asukohariikides. Põhjendatud juhul võib tegevusi ellu viia Euroopa Liidu institutsioonide asukohas.
Projekti eesmärkide saavutamiseks kavandatavad tegevused jagatakse loogilisteks tööpakettideks, mida võib olla kuni 5 (koos projektijuhtimise paketiga). Tegevustüüpidele piiranguid ei ole, ent need peavad olema põhjendatud ning lähtuma projekti oodatavatest tulemustest.
Kindlasummaline toetus 120 000, 250 000 või 400 000 eurot, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi.
Koostööprojekt peab olema seotud vähemalt ühe horisontaalse ja/või ühe valdkondliku prioriteediga.
Rahastamine
- Taotluse täitmisel ja projekti elluviimisel tuleb järgida rahastusreegleid.
- Võrreldes eelmise programmiperioodiga on rahastusreeglid põhjalikult muutunud. Senise, peamiselt etteantud ühikuhindadest moodustunud eelarve asemel tuleb kindlasummalise toetuse puhul eelarve ise koostada ning arvutuskäiku taotluses iga tegevuse selgituses näidata.
Kuidas rahvusvahelise
koostöö projekt
ellu viia?
Ettevalmistus
Analüüsi oma organisatsiooni või kogukonna vajadusi ning mõtle, milline muutus on vajalik?
Korralda küsitlusi või uuringuid probleemi olemasolu ja olemuse teadasaamiseks. Otsi teisi tehtud uuringuid sarnasel teemal koduriigis ja välismaal.
Vaata, mida samal teemal on sarnastes projektides tehtud, et vältida kordusi.
Mõtle läbi, milliseid oskusi ja teavet on vaja, et soovitud muutus saavutada, ja kaardista lahenduseni jõudmise viisid.
Alusta sobivate koostööpartnerite otsimist kodu- ja välismaal ning sõlmi kokkuleppeid.
Mõtle läbi tegevused ja partnerite rollid, tegevuste ajakava, eelarve, korralduslikud küsimused, sh küsi kinnitused sihtgruppidelt, keda soovid kaasata.
Tutvu kindlasti projekti tingimuste, rahastusreeglite ning hindamiskriteeriumidega.
Vii end kurssi taotlustähtajaga ning hakka projekti kirjutama.
Taotlemine
Euroopa Komisjoni veebirakendustesse pääsemiseks tuleb luua konto (juhul kui seda pole varasemast olemas) autentimisteenuse EU login lehel.
NB! Kasuta konto loomisel KINDLASTI e-posti aadressi, teised võimalused Erasmus+ keskkondades ei toimi!
Uuri, kas Su organisatsioonil ja partneritel on olemas Erasmus+ projektides osalemiseks vajalik OID-kood. Vajadusel registreeri oma organisatsioon.
Esita taotlus õigeks tähtajaks.
Taotlus esitatakse korraga ainult ühele Erasmus+ riiklikule agentuurile. Sisult identseid või liiga sarnaseid taotlusi ei rahastata.
Hindamine ja
lepingute sõlmimine
Kui taotlus on esitatud, tuleb mõnda aega oodata. Sellel ajal tegeleb taotlusega Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur ning projektitaotlusi hindavad valdkonna eksperdid. Projektidest moodustatakse pingerida.
Kui projekt saab positiivse rahastusotsuse, sõlmitakse leping ja tehakse ettemakse.
Elluviimine
Teavita partnereid ja alustage tegevusi nii, nagu taotluses kavandasite, arvestades ka ekspertide tagasisidet, programmijuhendit ja sõlmitud lepingut.
Koordinaatori roll on luua projektist ja reeglitest tervikpilt ning hoida partnerite ja kõikide projektis osalejatega kontakti, kaasata neid otsustesse jms.
Igalt projektilt oodatakse tegevuste, tulemuste ja eduloo laialdast avalikustamist ja edastamist võimalikele välistele huvigruppidele. Levitustegevused peaksid toimuma kogu projekti vältel.
Lõpetamine
Projekti lõppedes tuleb analüüsida tegevusi ja nende mõju ning esitada lõpparuanne.
Tulemused tuleb kanda Erasmus+ projektitulemuste andmebaasi (Project Results Platform).
Projekti tulemused peavad olema vabalt kättesaadavad ja kasutatavad ka pärast projekti lõppemist.
