Koostööprojektid
kutseharidusesKoostöö-projektid
kutse-hariduses
Kutsehariduse Erasmus+ rahvusvahelised koostööprojektid võimaldavad jagada kasulikke kogemusi ning teha koostööd kutseõppe ajakohastamise ning kutseõppe ja tööturu vajaduste parema ühendamise nimel.
Mis on eesmärgid?
Kutsehariduse valdkonna arendamine.
Koostöö tihendamine Euroopa partneritega, üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine.
Uuenduslike ja konkreetsete lahenduste loomine, nende kohandamine ning kasutuselevõtt kutsehariduses.
Millised on prioriteedid?
- Euroopa Liidu hariduspoliitika eesmärkide järgi jagunevad prioriteedid kaheks: horisontaalsedja valdkondlikud.
- Toetuse saamiseks peab projekt olema seotud vähemalt ühe horisontaalse prioriteediga või vähemalt ühe valdkondliku prioriteediga.
Horisontaalsed prioriteedid
Kaasamine ja mitmekesisus
Toetust saav organisatsioon peab austama kõigis oma tegevustes kaasamise ja mitmekesisuse põhimõtet ning tagama, et kõigil osalejatel on õiglased ja võrdsed tingimused.
Programmist toetatakse projekte, mille eesmärk on parandada vähemate võimalustega inimeste, sh puuetega ja sisserändaja taustaga inimeste, maapiirkondades või kaugemates piirkondades elavate inimeste, sotsiaalmajanduslikes raskustes või muul moel diskrimineerimist kogeda võivate inimeste sotsiaalset kaasatust. Projektid aitavad luua laiema kogukonna vajadustele vastavat ja võrdsust edendavat keskkonda.
Keskkond ja kliimamuutuste vastu võitlemine
Programmi eesmärk on tõsta kõikides valdkondades keskkonna ja kliimamuutustega seotud probleemide alast teadlikkust ning edendada roheteemadega seotud pädevusi, hoiakuid, tarbimisharjumusi ja jätkusuutlikku eluviisi.
Digipööre hariduses
Programm toetab haridus- ja koolitusasutuste digipööret. Toetatakse projekte, mille eesmärk on tõhus üleminek digihariduse suunas, digitaalsete oskuste ja pädevuste arendamine ning uuenduslike tehnoloogiate ja lahenduste kasutamine.
Kodanikuaktiivsus ja osalus
Programm toetab nii formaalse kui ka mitteformaalse õppe kaudu kodanikuaktiivsuse, sotsiaalsete oskuste, kriitilise mõtlemise ja meediakirjaoskuse arendamist. Keskendutakse Euroopa Liidu ühiste väärtuste ja ühtsuse, aga ka iga riigi mitmekesisuse, kultuurilise, sotsiaalse ja ajaloolise pärandi mõistmisele.
Valdkondlikud prioriteedid
Kutsehariduse võimaluste ja tööturu vajaduste ühitamine
Toetame õppekavade ja koolitusprogrammide väljatöötamist ja arendamist, mis pakuksid tasakaalustatult kutseoskuste õpet koolis ning töökohapõhiseid praktiseerimisvõimalusi, ning mis on kooskõlas majandustsüklite, tööturu ja -meetodite muutumise ning võtmepädevuste arendamise vajadusega. See prioriteet annab võimaluse kaasajastada kutsestandardeid ja uuendada kutseõppe sisu, nii et see võtaks arvesse rohe- ja digipöörde ning majanduse uuenemisega tekkivaid nõudmisi.
Kutseõppe paindlikkuse ja õppijakesksuse suurendamine
Toetame algatusi, mille eesmärgiks on välja töötada paindlikke ja õppijakeskseid koolitusprogramme, muu hulgas ümberõpet, mis aitaks töötavatel täiskasvanutel edukalt tööturul liikuda. Sellele prioriteedile vastavad projektid panustavad tööturu vajadustega kohanduva täiendkoolituse arendamisse, samuti programmidesse, mis hõlbustavad saavutatud õpiväljundite tunnustamist ja ülekandmist.
Kutsehariduse uuenduste algatamine ja rakendamine
Sellega toetame projekte, mille eesmärgiks on kutseõppe põhjalik uuendamine eesmärgiga kohanduda paremini majanduse ja ühiskonna praeguste ning tulevaste vajadustega. Muudatused võivad lähtuda nii organisatsiooni arendamise kui ka õppeprotsessi uuendamise (uudsete lähenemisviiside, metoodikate juurutamine) vajadustest.
Kutseõppe maine tõstmine ning haridustöötajate professionaalse arengu toetamine
Eelistatud on projektid, mis panustavad kutseõppe maine tõstmisele erinevatel tasanditel. Näiteks võivad projektid keskenduda erinevate haridustasemete parema ühituvuse saavutamisele, avatud ja kaasavate õpikeskkondade arendamisele, kutseõpetajate ametialase arengu edendamisele jms.
Kutsehariduse kvaliteedi tagamine nii esma- kui ka jätkuõppes
Prioriteet keskendub kutseõppe kvaliteedi mõõtmisele ja parendamisele läbi riiklike kvaliteedisüsteemide arendamise. Muu hulgas hõlmab see lõpetanute käekäigu jälgimise süsteemi loomist ja testimist, EQAVET-i rakendamist ja mikrokvalifikatsioonide väljatöötamist.
Kutseharidusasutuste rahvusvahelistumise strateegiate loomine ja rakendamine
Eesmärk on toetusmehhanismide ja raamistike loomine kutseõppurite ja -õpetajate õpirände kvaliteedi edendamiseks. Eriti tähtsustatakse kvalifikatsioonide ja õpiväljundite vastastikust automaatset tunnustamist, samuti toetavate teenuste väljatöötamist õppurite õpirände soodustamiseks.
Kes saab osaleda?
Osaleda saavad kõik haridusvaldkonnaga seotud organisatsioonid sõltumata omandivormist või liigist: haridusasutused, ettevõtted, kohalikud omavalitsused, kultuuriasutused, mittetulundusühingud, vabaühendused jne.
Projektides saavad osaleda EL-i liikmesriikides ning programmiga liitunud riikides – Liechtensteinis, Norras, Islandil, Türgis, Põhja-Makedoonias ja Serbias – asutatud organisatsioonid. Suuremahulistesse koostööprojektidesse on eriti põhjendatud juhtudel võimalik kaasata asutusi ka programmivälistest kolmandatest riikidest (vaata täpsemalt programmijuhendist).
Taotlusi oodatakse kutseõpet pakkuvatelt ning kutsehariduse võimaluste ja tööturu vajaduste ühendamisse panustavatelt organisatsioonidelt, näiteks kutsekoolidelt, koolituskeskustelt, eriala- ja kutseliitudelt, tööandjatelt/ettevõtetelt, mittetulundusühingutelt jne.
Milliseid projekte saab teha ja
kui kaua need kestavad?
Projekti kestus oleneb projekti tüübist.
Väikeprojektid
Small-scale Partnerships
kestus 6-24 kuud
Osaleb vähemalt kaks organisatsiooni kahest erinevast programmis osalevast riigist.
Suuremahulised koostööprojektid
Cooperation Partnerships
kestus 12-36 kuud
Osaleb vähemalt kolm organisatsiooni kolmest erinevast programmis osalevast riigist (EL-i liikmesriigid ja Liechtenstein, Norra, Island, Türgi, Põhja-Makedoonia, Serbia).
Mida saab eesmärkide saavutamiseks teha?
- Luua koostöövõrgustikke ja jagada häid praktikaid.
- Korraldada koos partneritega kas silmast-silma või virtuaalselt kohtumisi, et projekti planeerida, ellu viia, hinnata tulemusi, koostada aruandlust ja tutvustada tulemusi. Samuti saab teha projekti tutvustamisega seotud põhitegevusi, nt luua veebilehti, korraldada meediasündmusi jne.
- Siduda haridusvaldkonna arenguid kohaliku ja regionaalse arenguga.
- Töötada välja ja rakendada uuenduslikke (digi)lahendusi, koolitusprogramme, (e-)kursusi, (digi)õppevara, õppemeetodeid jm.
- Arendada õpetajate ja koolitajate teadmisi ja oskusi.
- Korraldada kogemuste vahetamiseks ja tulemuste saavutamiseks üritusi, töökohtumisi, töötubasid, koolitusi, õppekäike, uuringuid, küsitlusi, aruandeid jne.
- Töötada välja sobivaid lahendusi, et kaasata vähemate võimalustega ja diskrimineerimisohus inimesi tulemuslikumalt haridus- ja töömaailma.
- Luua tunnustamise ja hindamise süsteeme, et anda tagasisidet erinevate õppeviisidega omandatud teadmistele, oskustele ja kompetentsidele.
- Korraldada projekti tulemuste tutvustamiseks virtuaalseid ja silmast-silma üritusi, seminare, konverentse jms.
Loe lähemalt erinevate tegevuste kohta programmijuhendist.
Väikeprojekt (Small-scale Partnerships)
Väikeprojekt on n-ö esimene samm koostöö alustamiseks Euroopa tasandil.
Koostööd saab arendada näiteks virtuaalsete ja silmast-silma toimuvate projektikohtumiste, koolituste, õppekäikude ja muude vastastikust õppimist toetavate tegevuste abil, mis toimuvad projektis osalevate organisatsioonide asukohariikides.
Põhjendatud juhul võivad tegevused toimuda Euroopa Liidu institutsioonide asukohas.
Soovitus on, et väikeprojekti algatav organisatsioon oleks esmataotleja või partnerite seas oleks vähemalt üks vähemate kogemustega organisatsioon (vaata täpsemalt programmijuhendist põhimõistete sõnastikust/Glossary)
Väikeprojekt peab olema seotud vähemalt ühe horisontaalse ja/või ühe valdkondliku prioriteediga.
Kindlasummaline toetus 30 000 või 60 000 eurot, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi.
Suuremahuline koostööprojekt (Cooperation Partnerships)
Koostööprojektid on mahukamad ning nende eesmärk on parandada osalevate organisatsioonide põhitegevuse kvaliteeti ning töötada välja ja rakendada uuenduslikke lahendusi.
Sellistes projektides vahetatakse kogemusi ja saavutatakse konkreetseid tulemusi, mida koos tutvustatakse.
Tulemusteks on näiteks uued õppemeetodid, õppevara, õppemoodulid, koolituskavad, kursused jne.
Projekti tegevused peavad toimuma projektis osalevate organisatsioonide asukohariikides. Põhjendatud juhul võib tegevusi ellu viia Euroopa Liidu institutsioonide asukohas.
Projekti eesmärkide saavutamiseks kavandatavad tegevused jagatakse loogilisteks tööpakettideks, mida võib olla kuni 5 (koos projektijuhtimise paketiga). Tegevustüüpidele piiranguid ei ole, ent need peavad olema põhjendatud ning lähtuma projekti oodatavatest tulemustest.
Kindlasummaline toetus 120 000, 250 000 või 400 000 eurot, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi.
Koostööprojekt peab olema seotud vähemalt ühe horisontaalse ja/või ühe valdkondliku prioriteediga.
Rahastamine
- Taotluse täitmisel ja projekti elluviimisel tuleb järgida rahastusreegleid.
-
Võrreldes eelmise programmiperioodiga on rahastusreeglid põhjalikult muutunud. Senise, peamiselt etteantud ühikuhindadest moodustunud eelarve asemel tuleb kindlasummalise toetuse puhul eelarve ise koostada ning arvutuskäiku taotluses iga tegevuse selgituses näidata.
Kuidas rahvusvahelise
koostöö projekti
ellu viia?
Ettevalmistus
Analüüsi oma organisatsiooni või kogukonna vajadusi ning mõtle, milline muutus on vajalik?
Korralda küsitlusi või uuringuid probleemi olemasolu ja olemuse teadasaamiseks. Otsi teisi sarnaseid uuringuid koduriigis ja välismaal.
Vaata, mida samal teemal on sarnastes projektides tehtud, et vältida kordusi.
Mõtle läbi, milliseid oskusi ja teavet on vaja, et soovitud muutus saavutada, ja kaardista lahenduseni jõudmise viisid.
Alusta sobivate koostööpartnerite otsimist kodu- ja välismaal ning sõlmi kokkuleppeid.
Mõtle läbi tegevused ja partnerite rollid, tegevuste ajakava, eelarve, korralduslikud küsimused, sh küsi kinnitused sihtgruppidelt, keda soovid kaasata.
Tutvu kindlasti projekti tingimuste, rahastusreeglite ning hindamiskriteeriumidega.
Vii end kurssi taotlustähtajaga ning hakka projekti kirjutama.
Taotlemine
Euroopa Komisjoni veebirakendustesse pääsemiseks tuleb luua konto (juhul kui seda pole varasemast olemas) autentimisteenuse EU login lehel.
NB! Kasuta konto loomisel KINDLASTI e-posti aadressi, teised võimalused Erasmus+ keskkondades ei toimi!
Uuri, kas Sinu organisatsioonil ja partneritel on Erasmus+ projektides osalemiseks vajalik OID-kood. Vajaduse korral registreeri oma organisatsioon.
Esita taotlus õigeks tähtajaks.
Taotlus esitatakse korraga ainult ühele Erasmus+ riiklikule agentuurile. Sisult identseid või liiga sarnaseid taotlusi ei rahastata.
Hindamine ja
lepingute sõlmimine
Kui taotlus on esitatud, tuleb mõnda aega oodata. Sel ajal tegeleb taotlusega Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur ning projektitaotlusi hindavad valdkonna eksperdid. Projektidest moodustatakse pingerida.
Kui projekt saab positiivse rahastusotsuse, sõlmitakse leping ja tehakse ettemakse.
Elluviimine
Teavita partnereid ja alustage tegevusi nii nagu taotluses kavandasite, arvestades ka ekspertide tagasisidet, programmijuhendit ja sõlmitud lepingut.
Koordinaatori roll on luua projektist ja reeglitest tervikpilt ning hoida partnerite ja kõikide projektis osalejatega kontakti, kaasata neid otsustesse jms.
Igalt projektilt oodatakse tegevuste, tulemuste ja eduloo laialdast avalikustamist ja edastamist võimalikele välistele huvigruppidele. Levitustegevused peaksid toimuma kogu projekti ajal.
Lõpetamine
Projekti lõppedes tuleb analüüsida tegevusi ja nende mõju ning esitada lõpparuanne.
Tulemused tuleb kanda Erasmus+ projektitulemuste andmebaasi (Project Results Platform).
Projekti tulemused peavad olema vabalt kättesaadavad ja kasutatavad ka pärast projekti lõppemist.
