Kutseharidustöötajate
õpiränneKutseharidus-töötajate
õpiränne
Õpirände peaeesmärk on edendada koostööd ja vahetada kogemusi nii programmis osalevate riikide kutseharidusasutuste kui ka töömaailma esindajate vahel. Õpiränded peavad olema seotud saatva asutuse arengukava eesmärkidega.
Miks minna?
Õpirändes osalemine annab suurepärase võimaluse enesetäiendamiseks ja õppimiseks rahvusvahelises keskkonnas. 
Õpirändeprojektidest saadud kontaktid viivad sageli järgmiste koostööprojektideni, mis arendavad kogu asutust. 
Õpirändel käinud koolitajad on altimad saadud kogemusi ka oma asutuse igapäevatöösse rakendama, kasutades uusi metoodikaid ja lähenemisi. Hea teada
Õpiränded toimuvad välisriigis asuvas kutseõppeasutuses, ettevõttes või muus sobivas organisatsioonis.
Üksikisikud Erasmus+ programmist toetust taotleda ei saa – projekti esitab organisatsioon, mille töötajaid õpirändele saadetakse.
Mida saab õpirändes teha?
- Minna välisriiki vastuvõtvasse organisatsiooni töövarjuks.
- Saada kogemusi välisriigis õpetades.
- Osaleda kursustel ja koolitustel. Euroopa Komisjon on välja töötanud kursuste ja koolituste kvaliteedistandardi.
- Kõiki füüsilisi õpirändeid saab kombineerida virtuaalsete tegevustega.
Kui kauaks saab minna?
Töövarjutamine
2 – 60 päeva
Õpetamine välisriigis
2 – 365 päeva
Kursustel ja koolitustel osalemine
2 – 10*/30 päeva
* 2025 a lepingutes: tegevuse pikkus 2-10 päeva. Kursuste ja koolituse toetuse kogusumma võib moodustada kuni 50% eraldatud projektitoetusest. Erandina on projektide puhul, mille toetuse kogusumma on kuni 40 000 eurot, ülemmäär 20 000 eurot. Sama kursuse ühiseks läbimiseks võib toetust saada kuni kolm isikut samast saatvast organisatsioonist ja kuni kümme isikut samast õpirändekonsortsiumist. Iga isik võib osaleda ainult ühel kursusel projekti kohta. Tegevus peab toimuma riigis, kus vastuvõttev organisatsioon on seaduslikult asutatud. Iga õpirändetegevus võib toimuda ainult ühes riigis.
Need õpirände kestused kehtivad õpirände füüsilise (mitte virtuaalse) osa suhtes, millele lisanduvad veel reisipäevad.
Kõik õpirändetegevused peavad olema
- õppetegevused: mõeldud osalejate teadmiste, oskuste, pädevuste ja hoiakute parandamiseks või omandamiseks;
- riikidevahelised: st hõlmama eri riikidest pärit inimeste vahelist suhtlust vastastikuse teadmiste vahetuse ja õppimise eesmärgil;
- struktureeritud: selge metoodika, õppekava ja kavandatud õpiväljunditega;
- strateegilised: aitama saavutada projekti laiemaid eesmärke.
Kes saavad õpirändele minna?
- Kutseõppe valdkonnas töötavad õpetajad, koolitajad, juhtivtöötajad, tugiteenuste spetsialistid, partnerettevõtete praktikajuhendajad, karjäärinõustajad, kutsehariduse poliitika kujundajad.
- Osalejad peavad olema saatva organisatsiooni töötajad või tegema sellega regulaarselt koostööd, aidates ellu viia organisatsiooni põhitegevusi. Saatev asutus peab suutma vajadusel tõendada õpirändel osaleja seotust organisatsiooniga.
Kuhu saab õpirändele minna?
Kutsehariduse õpirändeprojektidega on võimalik minna õppima või õpetama kõikidesse Euroopa Liidu liikmes- ja majanduspiirkonna riikidesse ning mõnda kandidaatriiki.
Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Põhja-Makedoonia Vabariik, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi, Türgi, Ungari.
Erasmus+ õpirände akrediteeringuga asutustel on lubatud ka üleilmne õpiränne peaaegu kõikidesse maailma riikidesse (v.a kursustel ja koolitustel osalemine).
Milliseid kulusid õpirändeprojektist kaetakse?
- Õpirände ettevalmistuse kulud.
- Reisikulud õpirände sihtriiki ja tagasi sõitmiseks.
- Kulud, mis on seotud sihtriigis elamisega.
- Kursustel ja koolitustel osalemise korral ka kursusetasud.
Kuidas saab õpirändele minna?
Haridustöötajate õpirännet korraldab saatev asutus, mis taotleb Erasmus+ programmist toetust õpirännete elluviimiseks ja vastutab nii õpirände praktilise korralduse kui ka kvaliteetse sisu eest.