Konkurss„Aasta
võõrkeelealane tegu 2024“

Uussisserändajate ning sõjapõgenike kaasamine üld-, kutse-, kõrg- ja täiskasvanuhariduses 

2014.–2016. a jõudis Euroopa Liidu liikmesriikidesse arvukalt põgenikke. Seetõttu on riigid ja haridusasutused pidanud üha enam tegelema noorte põgenike haridusküsimustega ning saanud sel teemal väärtuslikke kogemusi. 2022. a veebruaris alanud Ukraina sõda tõi kaasa olulisemalt suurema arvu noori kui haridusasutused seni kogenud olid. See on veelgi pingestanud tööd haridusasutustes, kus alles taastutakse koroonapandeemia mõjust.

Oodatud on projektid, mis toetavad uussisserändajatest lapsi ja noori ning mis on suunatud haridusasutuste kaasavuse suurendamisele. Seda võib teha nt kaasavaid pedagoogilisi lähenemisi kasutades, kus noorte kultuurilist ja sotsiaalset identiteeti nähakse rikkuse, mitte piirangu või puudusena.

Haridusasutustes mitmekeelsuse ja keeleteadlikkuse edendamine võib tõsta üldist õpiedukust ning samal ajal suurendada noorte kuuluvustunnet ja heaolu koolis. Teretulnud ja väärtuslikud on kõik keeled, mida kasutavad õpilased, vanemad ja teised osapooled.

Kaasavad pedagoogilised lähenemised ja õpikeskkonnad põhinevad dialoogil, mida peetakse kõigi osapoolte ja kogu koolikogukonnaga, sh vanemate ja teiste huvirühmadega.

Keeleõpetajate professionaalne areng, et toetada kaasavust ja kultuuridevahelist dialoogi, arvestades eriti koolides suurenevat keelelist mitmekesisust 

Oodatud on projektid, mille fookuses on koolide suurenev keeleline mitmekesisus. Nt võib tegu olla algatuste või metoodikatega, mis arendavad õpetajate ja teiste haridustöötajate oskusi ja pädevust õpetada mitmekeelses ja -kultuurses keskkonnas; hõlmavad õpetajate esma- või täiendkoolituse programme, sh koolieelsete lasteasutuste töötjatele suunatuid; ning toetavad koolide juhtkondade rolli kaasavuse suurendamisel.

2019. a avaldatud Eurydice’i raport tõi välja, et õppel, mida pakutakse laiemas mitmekeelses ja -kultuurilises õppekeskkonnas, kus noorte keeli ja kultuure väärtustatakse, on kaks olulist hariduslikku eelist: see aitab sisserännanud lastel lihtsamini omandada õppekeele ning annab neile võimaluse positiivsel moel üles ehitada oma identiteedi, sest nende keeli ja kultuure väärtustatakse teiste keelte ja kultuuride kõrval.

Kultuuridevaheline haridus saab luua tingimused, kus kõik õpilased (nii riigis sündinud kui ka sisserännanud) oma erinevate keeleliste ja kultuuriliste taustadega saavad koos suhelda, õppida ja areneda indiviididena, kes on teadlikud oma kultuurilisest identiteedist ja austvad teisi. Nii luuakse kaasavat kooli.

Piirkondlike ja vähemuskeelte toetamine, et edendada võrdsust, sotsiaalset sidusust ja kodanikuaktiivsust

Euroopa kultuurilise rikkuse kaasamine ja austamine on üks Euroopa Komisjoni prioriteete ja eesmärke. Keelelise mitmekesisuse tõstab esile Euroopa Liidu põhiõiguste harta 22. artikkel. Harta põhilisi elemente on vähemuste õiguste austamine. Euroopa Liit austab oma kultuurilist ja keelelist rikkust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise. Mitmekesisus on seega Euroopa identiteedi osa.

Euroopa Liidu Nõukogu 2019. a soovitus kirjeldab keeleteadlikkust ja osutab olemasolevatele tavadele kaks- ja mitmekeelsetes piirkondades, kus kodu-, piirkondlikke ja vähemuskeeli õpetatakse koos teiste õppekeeltega. Euroopa kakskeelsetes piirkondades ja mitmekeelsetes klassides leidub arvukalt huvitavaid pedagoogilisi lähenemisi.

Oodatud on projektid, mis näitlikustavad selliseid meetmeid ja mille eesmärk on edendada võrdsust, sotsiaalset sidusust ja kodanikuaktiivsust.

Täiskasvanud õppija isiklikku arengut toetav keeleõpe

Oodatakse projekte, mis tegelevad täiskasvanud õppijate keeleõppe metoodikate ja võtetega. Sihtrühmaks on keeleõppijad, kellel on piiratud võimalused või madalad oskused. Projektid võivad edendada keeleõpet nt mentorluse kaudu, enesearengu toetamise läbi või eluliste ülesannete toel, mis aitavad täiskasvanud õppijatel tulla toime väljakutsete ja keerukustega ning arendada enesekindlust. Projektid peaksid aitama arendada võtmepädevusi ja innustama edasi õppima. Projektid võivad samuti suurendada selliste keeleõpetajate ja haridustöötajate mobiilsust, kes töötavad just piiratumate võimalustega täiskasvanutega. Keeleõpet pakkuvate asutuste kokku toomine peaks edendama haridustöötajate professionaalset arengut, et tõhusamalt toetada piiratud võimalustega täiskasvanute haridust ja nende jõustamist.

Eesti keele kui teise või võõrkeele õpe

Oodatud on projektid, mis on pühendatud eesti keele kui teise või võõrkeele oskuse arendamisele ning eesti keele ja kultuuri vahendamisele. Eesti keele oskamine on oluline nii haridust omandades, tööturul konkureerides kui ka ühiskonnas tervikuna. Eesti keele õppe kvaliteetne korraldus ja pakkumine puudutab paljusid osapooli ning hõlmab õpet eri haridustasemetel, formaalses ja mitteformaalses õppes, töökohapõhiselt, iseseisva ja e-õppena. Kvaliteetset ja tulemuslikku eesti keele õpet vajavad nii Eesti püsielanikud kui ka siia rändega elama asunud inimesed. Oluline on pakkuda võimalusi keele praktiseerimiseks, luua kaasaegset õppevara ja arendada keeleoskuse hindamist.

Mitmekeelsuse edendamine võõrkeeleõppe kaudu

Oodatud on projektid, mis keskenduvad võõrkeeleõppe mitmekesistamisele ja võõrkeeleõpetajate professionaalse arengu toetamisele. Eesti keele kui teise keele õppe ja omandamise kõrval on oluline pöörata tähelepanu ka Eesti elanike võõrkeeleõppele. „Eesti keele arengukava 2021–2035“ seab eesmärgiks, et Eesti ühiskonnas oleks piisavalt eri keelte oskajaid (sh oluliste Euroopa keelte, lähinaabrite keelte ja teiste maailma keelte oskajaid). Samuti on arengukava siht, et üldkeskhariduse lõpuks omandaksid noored peale õppekeele veel vähemalt kahe võõrkeele oskuse.

Riiklike õppekavade ajakohastamisega 2023. a alguses on koolid saanud ülesande laiendada B-võõrkeele valikuvõimalusi. Nii arengukava sihid kui ka võõrkeelte valikute laiendamine toetub mh võõrkeeleõpetajate pädevusele ja oskustele. Oodatud on projektid, mis eri tasandeil ja viisidel edendavad võõrkeeleõpet Eesti ühiskonnas.