Menüü

ANDRAS

Suurbritannia, Itaalia, Portugal, Prantsusmaa, Hispaania 2 aastat

Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioonil Andras on erinevate rahvusvaheliste projektide läbiviimisel mitme aastakümne pikkune kogemus. Esimene Erasmus+ strateegilise koostöö projekt korraldati koordineeriva organisatsioonina viis aastat tagasi. Selle kogemusega saadi endale usaldusväärsed partnerid ning positiivne kogemus. Seetõttu ei tahtnud koordinaator Monica Marfeldt kolm aastat hiljem Suurbritannia ettepanekule alustada üheskoos uut projektiteed ei öelda.

Projekt „The Bigger Picture“ kutsuti ellu selleks, et arendada erinevate tegevuste kaudu täiskasvanute koolitajate kompetentsust globaalse hariduse valdkonnas. Eesmärk on koolitajatele tutvustada jätkusuutliku hariduse teemat, et nad oskaksid seda ka oma koolitustesse põimida. Projekti vedas Suurbritannia, kuid partnerriikidena panustasid Eesti kõrval ka Prantsusmaa, Portugal, Hispaania ja Itaalia. Partnerorganisatsioonid olid väga erinevad, mis muutis isegi alguspunkti paika panemise keeruliseks. „Õnneks jõudsime enne koroonaviiruse levikut paar korda ka kokku saada, mis oli koostöö seisukohast väga hea,“ kirjeldab Monica Marfeldt. „Meil oli plaanis korraldada ka pilootkoolitused, kuid need pidime Zoomi üle viima.“

Suurte eesmärkidega mahukas projekt

„Partnerite puhul on väga oluline usaldusväärsus ja koostöö sujumine – meil oli varasemalt olnud valdavalt hea koostöö, nii et ei olnud põhjust mitte osaleda. Küll aga tähendab teise projekti juurde partneriks minemine, et ühelt poolt on vähem vastutust, aga teiselt poolt ei saa ise sündmuste käiku kontrollida,“ selgitab koordinaator Monica Marfeldt alustuseks. Tegevused vältasid kaks aastat ning pärast edukat lõppu tegi üks partnerriikidest, Suurbritannia, Monicale ettepaneku tulla nende korraldavale ettevõtmisele partneriks.

Tegu oli väga mahuka projektiga, mis  lähtus laias plaanis jätkusuutliku arengu eesmärkidest  ning millel oli kuus väljundit. Tulemused olid suunatud täiskasvanute koolitajate teadlikkuse tõstmiseks jätkusuutliku arengu valdkonnas ning eesmärk oli pakkuda praktilisi materjale, mida koolitajad saaksid oma töös kasutada. Mõned materjalid olid mitmetasandilised ehk raamõppekava  koostati nii täiskasvanute kui ka täiskasvanute koolitajate koolitamiseks. Raamõppekavas on kümme moodulit, mis omakorda jagunevad kolmeks-neljaks temaatiliseks alaosaks. Iga osa juures on koolituskava, kus on ajaliselt kirjeldatud tegevused, materjalid, hindamine ning ka detailselt kirjeldatud töötoad. Silmas tuleb pidada asjaolu, et tegemist on raamõppekavaga ehk soovitusliku materjaliga, mida saab kasutada vastavalt vajadustele nii sisu kui ka mahu osas. Kõik materjalid, sealhulgas e-õppe materjalid on saadaval nii eesti, inglise, prantsuse, portugali, hispaania kui itaalia keeles.

Koroona kiuste edukad

„See maht oli tõesti väga suur – kuus väljundit, mõnel paralleelsed väljundid, ja lisaks tuli meid segama koroonaviirus. Kuidas nendes tingimustes eesmärgid täita? Kuidas materjalid valmis saada? Kuidas pilootkoolitused läbi viia? Kuidas seda kõike ellu viia? Meil tuli lähtuda oludest, kus me viibisime,“ selgitab Andrase projektijuht pragmaatiliselt. „Tegime mõned asjad hiljem, viisime kõik võimaliku ja võimatu Zoomi üle ning saime kõik vajaliku tehtud.“

Loodud materjale oli vaja ka testida, mistõttu korraldati pilootkoolitus, kus osalesid kõigi partnerriikide täiskasvanute koolitajad, andes teemade ja moodulite kohta tagasisidet. Kuna olukord seadis piirangud, siis viidi pea nädalased pilootkoolitused nii täiskasvanute koolitajatele kui ka täiskasvanud õppijatele läbi veebipõhiselt.

Siiski tõdeb koordinaator, et projekti läbiviimine virtuaalselt nõuab rohkelt paindlikust: „Me olime ju kokku leppinud ja kirjeldanud, kuidas me töötube tavakeskkonnas läbi viime, aga teises keskkonnas tegemine ei tähenda lihtsalt plaanide ümber tõstmist, vaid tuli teha sisulisi muudatusi.“

Väga hea ideega tuleb uus projekt

Arvestades oma eelnevaid kogemusi, soovitab Monica Erasmus+ projekti kirjutamise kindlasti ette võtta. „Iga kogemus on kogemus ning tegelikult on hea ka enda võrdlemine Euroopa partneritega. Vaadata, millisel positsioonil me oleme, ja võrrelda, mis ümberringi toimub,“ selgitab ta. „Rahvusvaheline koostöö ja -mõõde on väga head ning ma soovitan soojalt kõigile üksteisega kogemuste jagamist. See on ka suurepärane võimalus näidata nii enese kui ka organisatsiooni võimekust.“