Karjäärispetsialisti identiteedikonverentsi õpitoad

Õpituba 1. “Ma ei peaks siin olema” ehk mida peale hakata petturi fenomeniga, Merit Luik 

Petturi fenomenile omane kahtlemine oma pädevuses ning ülemäärane ärevus oma ebakompetentsuse avalikuks tulemise pärast vähendab inimese heaolu ja pidurdab tema tööalast tulemuslikkust ning eneseteostust. Praktilises töötoas, kus esitlus vaheldub arutelude ja praktiliste meetodite katsetamisega, saab selgema pildi selle fenomeni tagamaadest ning ideid sellega toimetuleku võimalustest nii indiviidi kui organisatsiooni tasemel. 

Meetodid: esitlus, arutelu, erinevate (teadveloleku tehnikatel baseeruvate) meetodite katsetamine 

Õpitoas: 

• uurime petturi fenomeni erinevaid tahkusid ning paljastame müüte, mis sellele hoogu annavad; 
• katsetame erinevaid (teadveloleku tehnikatel põhinevaid) meetodeid ebakindlusega toimetulemiseks; 
• sõnastame, mida saame teha koolis ja tööl petturi fenomeni ennetamiseks ja vähendamiseks. 

Õpituba toetab:  

• karjäärispetsialisti enese- ja oma töö analüüsi, oma professionaalse arengu kavandamist ja oskuste arendamist; 
• kliendi eripäradega arvestamist ning koostöös kliendiga sobivate lahenduste leidmist klienditöös. 

Õpitoa läbiviija Merit Luik tutvustab end nii: “Inimeste toetamine nende enesearengu teekonnal on olnud mu kireks juba üle 20 aasta. Tänasel päeval panustan sellesse täites mitmeid rolle: karjääricoach ja koolitaja (Next Move OÜ), karjääriteenuste entusiast ja arendaja (Eesti Karjäärinõustajate Ühing), karjäärikoordinaator (Tartu Tamme Gümnaasium).” 

Õpituba 2.  Karjääri kujundamise oskuste küsimustiku tutvustus, Triin Liin 

Õpitoas tutvustatakse karjääri kujundamise oskuste küsimustikku, mis võimaldab hinnata karjääri kujundamise pädevuste mudelis  kirjeldatud pädevusi. Küsimustik koosneb kirjeldavatest väitetest, mida oli võimalik hinnata Likert-tüüpi skaalal. Väidetele antavad hinnangud puudutavad nii indiviidi panust väites nimetatud oskuse arendamisse kui ka enesekohast hinnangut oskuse rakendamise edukusele. Kokku võimaldab küsimustik hinnata end kolmel alaskaalal – eneseteadlikkus, info ja võimaluste analüüs, planeerimine ja tegutsemine.  

Karjääri kujundamise oskuste küsimustiku kasutamise võimalused on üsna suure paindlikkusega, sõltudes paljuski rakendaja vajadustest. Sellest saadav info on kasulik karjäärinõustamises sekkumiste planeerimisel, aidates otsustada, kas klient vajab ennekõike tuge oma oskustele rakendamisvõimaluste leidmisel või puuduvad tal vastavad teadmised sootuks ja alustada tuleks info kogumisest ja vahendamisest. Kaardistades indiviidi nõrgad või puudulikud kohad, saab pakkuda just talle vajalikku abi, tõstes seeläbi karjääriteenuse kvaliteeti ja efektiivsust. Sama põhimõtete saab rakendada ka gruppidega töötamisel või koolides karjääriõppe kavandamisel. See võimaldab grupi tasandil teemade kaupa välja selgitada, millega on juba piisavalt tegeletud ja mis on veel katmata ning võimaldab seega efektiivselt tegutseda ka koole sageli kimbutavates piiratud aja- ja inimressursi tingimustes. NB! Osalemiseks on vajalik sülearvuti või tahvelarvuti. 

Triin Liin töötab Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis kognitiiv- ja koolipsühholoogia lektorina. Tal on kogemust nii koolipsühholoogina kui ka karjäärinõustajana ning Tartu Ülikoolis on ta seotud mitmete karjäärinõustamist puudutavate kursuste läbiviimisega. 

Õpituba 3. Karjäärinõustaja – peatükk minu elus, Kristel Ainsalu 

Karjäärispetsialistidena oleme me igapäevaselt toeks ja abiks inimestele, kes on oma valikute ristteel. Kuidas me aga ise oma valikuteni oleme jõudnud, mis meid oma töös paelub ja milles me oleme head – kui palju me sellele mõtleme? Selles õpitoas saadki erinevate harjutuste abil endalt vastuseid küsida. Õpituba on suunatud enesevaatlusele ja suhtlemist on pigem vähem, kuid osade harjutuste puhul on oodatud ka mõningane oma kogemuse jagamine.  

Osalejana saad õpitoast kõige rohkem kasu, kui oled valmis võtma kätte kirjapulga, kirjutama ja loovalt kaasa mõtlema erinevatele aspektidele oma karjäärispetsialisti elus.  

Fookused, millele keskendume: 

• Hetked ajajoonel – kronoloogilised, emotsionaalsed, kõrghetked ja madalseisud; 
• Tugevuste kaardistus; 
• Olulised teised – kes on sinu valikutes mänginud tähtsat rolli; 
• Oma töise elu bucketlist; 
• Otsime vastuseid küsimustele, mida me tavaliselt endalt ei küsi; sh intervjuu iseendaga ja „3 asja meetod“; 
• Erinevate sõnade ja numbrite abil enda tegevustele tähenduse leidmine. 

Harjutused tuginevad eneseanalüüsile ja aitavad mõtestada oma rolli ja kujunemist karjäärinõustajana.  

Kuna õpituba on ajaliselt piiratud ja harjutused eeldavad süvenemist, siis osade harjutuste puhul tuleb arvestada, et nende lõplik viimistlemine võib jääda iseseisvaks tööks. Osalejad saavad endale töölehed ja lisaks ka mõned eneseanalüüsi vahendid, millega pärast iseseisvalt jätkata. 

Õpitoa läbiviija Kristel Ainsalu tutvustab end nii: „Olen karjäärinõustamise valdkonnas tegutsenud 8 aastat. Nõustamise kõrvalt olen tegelenud valdkonna arendamisega ning osalenud mitmetes projektides. Kirjutan töö- ja karjäärialaseid artikleid ja vean regulaarselt erinevaid karjäärimaailmaga seotud üritusi. Olen ka ise osalenud erinevatel kirjutamist kui eneseanalüüsi meetodit puudutavatel (sh rahvusvahelistel) koolitustel. Olen olnud sisutoimetaja eesti keeles välja antud raamatule “Karjääriteooriad ja -mudelid: ideid praktikaks”. Mul on karjäärinõustaja 7. kutsetase ja olen aktiivne Karjäärinõustajate Ühingu liige.“ 

Õpituba 4. Tööalane mina karjäärispetsialistina – tänane ja tuleviku vaade, Anna Gramberg 

Millised on sinu professionaalse identiteedi koostisosad karjäärispetsialistina? Kuidas see suhestub sinu tööalase minapildiga laiemalt, milliseks karjäärispetsialistiks soovid ennast arendada tulevikus? Olemine ja tegemine – millest lähtud ja millele toetud oma töös karjäärispetsialistina? Kuidas märgata ja analüüsida oma igapäevases töös enda kui professionaali põhimõtteid, hoiakuid, praktikaid ja kompetentse?  

Õpitoa eesmärk on toetada karjäärispetsialisti eneseteadlikkust ja professionaalse arengu kavandamist enda tööalase identiteedi aspektide mõtestamise kaudu.  

• Viime teooria praktikasse – osaleja saab eneseanalüüsi ampse enda tänase tööalase mina mõtestamiseks, tööriistu enda tööalaste kogemuste ja kompetentside analüüsimiseks ning tuleviku tööalase mina kujundamiseks.  
• Tutvume reflektiivse praktikaga – kuidas seda lähenemist, sh kogemuse analüüsi mudelit, saab rakendada enda kui karjäärispetsialisti eneseteadlikkuse tõstmiseks ja professionaalse arengu kavandamiseks. 
• Jagame kogemusi ja peegeldusi eneseanalüüsist – millised on olulised ühisosad ja milline on mitmetahulisus meie karjäärispetsialistide professionaalses identiteedis. 

Õpitoa läbiviija Anna Gramberg on end tutvustanud nii: “Olen karjäärinõustaja ja koolitaja (Tulevikupilt OÜ). Selles põnevas ja mitmekülgses karjäärinõustamise valdkonnas olen tegutsenud 10 aastat, töötanud nii noorte kui ka täiskasvanutega toetades neid eneseteadlikkuse, edasiste sihtide seadmise ja karjääriteekonnal ettetulevate väljakutsete lahendamisel.  

Erinevates rollides olen osalenud karjääriteenuste arendamises Eestis, koolitajana jaganud erialaseid teadmisi ja metoodikaid teistele karjäärispetsialistidele ning tudengitele, olnud mentor karjäärinõustajatele, kirjutanud karjääri kujundamise teemadel blogides.  Täna töötan peamiselt inimestega kes otsivad tööelus uut suunda või selgust, kuidas soovitud karjäärisihte ellu viia, tahavad enda praeguses tööelus midagi teisiti või paremaks teha, kellel on laual olulised karjääriotsused või kaaluvad tulevikus suuremat karjäärimuutust. Organisatsioonide töötajatel aitan mõtestada karjääriarengu soove ning märgata viise, kuidas kujundada rahulolu pakkuvat tööelu. Eri moel olen panustanud ka Eesti Karjäärinõustajate Ühingu aktiivse liikmena, hetkel näiteks karjäärispetsialisti kutsekomisjonis toimetades. Mul on karjäärispetsialist, karjäärinõustaja kutse (tase 7).” 

Õpituba 5. Using curiosity and reflection to support professionalisation, Siobhan Neary 

This interactive workshop will consider the role of practitioners in contributing to the evidence base and the further professionalisation of careers practitioners. We will explore practitioner research and how curiosity and reflection on practice help us to learn about what we do, what works and for whom. At the end of the session practitioners will have considered how they can personally contribute to furthering career guidance as a profession in Estonia.   

Siobhan Neary is Professor of Career Development Practice and Head of the International Centre for Guidance Studies (iCeGS), University of Derby. Siobhan leads a centre researching social justice with a specific emphasis on careers guidance, development, and transitions throughout the life course. Her research portfolio includes work on quality, career management, continuing professional development (CPD), professional identity, strategic workforce, and service developments with a range of organisations at regional, national, and international levels. She has worked on projects to support career development in Sri Lanka, Mauritius, the UAE, China, Malaysia and most recently in Egypt. 

She is a Fellow and Vice-Chair of the National Institute for Careers Education and Counselling (NICEC) which is an international learned society representing thought leadership within careers related research. She is also a Fellow of the Career Development Institute and an editor for the British Journal of Guidance and Counselling. NB! Õpituba toimub inglise keeles.